Näitus „Daam muutuval muuseumimaastikul“
Kolmapäev, 25. november 2020
Aime Kärner 80
20. novembril tähistas oma 80. sünnipäeva üle poole sajandi muuseumitööle pühendanud Aime Kärner.
Eesti Rahva Muuseum tänab oma kauaaegset head kolleegi näitusega „Daam muutuval muuseumimaastikul“.
Äsjane juubilar sündis Pärnu rajoonis Helenurme külas, aga juba 1950. aastal kolis pere elama Sinti. Keskkooli lõpetamise järel algasid õpingud Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna ajaloo osakonnas, mille Aime lõpetas 1964. aastal etnograafina. Seejärel töötas Aime Kärner veidi üle aasta ENSV Riiklikus Ajaloo Keskarhiivis arhivaari, hiljem noorema teadusliku töötajana.
1966. aasta 1. jaanuarist asus Aime Kärner teadurina tööle ENSV Riiklikku Etnograafiamuuseumi (nüüd Eesti Rahva Muuseum).
Aastatel 1975–1990 oli ta muuseumi fondide osakonna juhataja. See oli aeg, mil muuseumi kogud kasvasid väga kiiresti ja tuli leida lahendusi, kuidas hoida väärtuslikku kultuurivara kitsastes tingimustes. 1984. aastal õnnestus muuseumil enda kasutusse saada EAÕK Tartu Pühade Aleksandrite kirik. 1980. aastate lõpuks oli ERMi käsutuses rohkem kui 2000 ruutmeetrit hoidlaid, mis oma suurte ja eeskujulikult korrastatud esemekogudega oli omaette vaatamisväärsus ja püsinäituse puududes ERMi peamine visiitkaart. Aime Kärner oli lisaks fonditööle ka hinnatud ekskursioonijuht ning tutvustas muuseumi kogusid rändnäitustel.
Etnograafina spetsialiseerus Aime Kärner töölisklassi etnograafia uurimisele – teema, millega ta tegi algust juba ülikoolis. Diplomitööle „Sindi tööliste elu-olu 1832–1964“ järgnesid ekspeditsioonid nii kodulinnas Sindis kui teistes väikelinnades. Välitöödel kogutud esemed ja teatmematerjal, tehtud pildistused, täidetud ankeedid ja kirjutatud ekspeditsioonipäevikud on tubli panus muuseumi kogude mitmekesistamisse. ERMi arhiivis on hoiul tema 11 etnograafilist kirjeldust (kogutähis EA, ca 900 lk), 8 välitööpäevikut (kogutähis TA), 132 fotot, esemekogus on ainuüksi Sindist kogutud 117 eset ning sadakond eset teistelt kogumisretkedelt.
Ehkki meie hea kolleeg suundus 1990. aastal tööle Tartu Linnamuuseumisse teadur-koguhoidjaks, pole side Eesti Rahva Muuseumiga katkenud. Tema kogutud materjale on kasutatud ka Eesti kultuuriloo püsinäituse „Kohtumised“ ettevalmistamisel.
Aime Kärner on Eesti Muuseumiühingu auliige.
Näitus „Daam muutuval muuseumimaastikul“ on avatud ERMi raamatukogus kuni 15. detsembrini 2020.
Eesti Rahva Muuseum tänab oma kauaaegset head kolleegi näitusega „Daam muutuval muuseumimaastikul“.
Äsjane juubilar sündis Pärnu rajoonis Helenurme külas, aga juba 1950. aastal kolis pere elama Sinti. Keskkooli lõpetamise järel algasid õpingud Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna ajaloo osakonnas, mille Aime lõpetas 1964. aastal etnograafina. Seejärel töötas Aime Kärner veidi üle aasta ENSV Riiklikus Ajaloo Keskarhiivis arhivaari, hiljem noorema teadusliku töötajana.
1966. aasta 1. jaanuarist asus Aime Kärner teadurina tööle ENSV Riiklikku Etnograafiamuuseumi (nüüd Eesti Rahva Muuseum).
Aastatel 1975–1990 oli ta muuseumi fondide osakonna juhataja. See oli aeg, mil muuseumi kogud kasvasid väga kiiresti ja tuli leida lahendusi, kuidas hoida väärtuslikku kultuurivara kitsastes tingimustes. 1984. aastal õnnestus muuseumil enda kasutusse saada EAÕK Tartu Pühade Aleksandrite kirik. 1980. aastate lõpuks oli ERMi käsutuses rohkem kui 2000 ruutmeetrit hoidlaid, mis oma suurte ja eeskujulikult korrastatud esemekogudega oli omaette vaatamisväärsus ja püsinäituse puududes ERMi peamine visiitkaart. Aime Kärner oli lisaks fonditööle ka hinnatud ekskursioonijuht ning tutvustas muuseumi kogusid rändnäitustel.
Etnograafina spetsialiseerus Aime Kärner töölisklassi etnograafia uurimisele – teema, millega ta tegi algust juba ülikoolis. Diplomitööle „Sindi tööliste elu-olu 1832–1964“ järgnesid ekspeditsioonid nii kodulinnas Sindis kui teistes väikelinnades. Välitöödel kogutud esemed ja teatmematerjal, tehtud pildistused, täidetud ankeedid ja kirjutatud ekspeditsioonipäevikud on tubli panus muuseumi kogude mitmekesistamisse. ERMi arhiivis on hoiul tema 11 etnograafilist kirjeldust (kogutähis EA, ca 900 lk), 8 välitööpäevikut (kogutähis TA), 132 fotot, esemekogus on ainuüksi Sindist kogutud 117 eset ning sadakond eset teistelt kogumisretkedelt.
Ehkki meie hea kolleeg suundus 1990. aastal tööle Tartu Linnamuuseumisse teadur-koguhoidjaks, pole side Eesti Rahva Muuseumiga katkenud. Tema kogutud materjale on kasutatud ka Eesti kultuuriloo püsinäituse „Kohtumised“ ettevalmistamisel.
Aime Kärner on Eesti Muuseumiühingu auliige.
Näitus „Daam muutuval muuseumimaastikul“ on avatud ERMi raamatukogus kuni 15. detsembrini 2020.