Eesti Vabadussõda. November 1918 – veebruar 1920
Jätkame Eesti Vabadussõja postiajaloo kogu sirvimist.
Jätkame Eesti Vabadussõja postiajaloo kogu sirvimist.
Sajandivanuste sündmuste juurde juhatavad seekord kaks katkendit kõnekatest mälestustest.
„… 1919. a. jaanuari algul seadsime sõbraga sammud Tartu maanteel asuva rahvaväe ülema kantselei poole, kus toimus vabatahtlike vastuvõtt. Meid juhatati ühe kirjutaja juurde.
„Kas tahate vabatahtlikult astuda sõjaväeteenistusse,“ päriti meilt.
„Seda küll,“ vastasime justkui ühest suust.
„Kui vanad olete?“
„Kuusteist.“
„Siis ei saa teid ilma vanemate loata vastu võtta. Peate tooma politsei tunnistuse, et vanemad on päri teie sõjaväkke astumisega.“
See oli meile vast lopsukas. Teadsin ette, et minu kodus on pisarad paratamatud. Püüdsin ema veenda sellega, et erakordselt raskel ajal on hinnatavad ka poisikeste võimed, paljud teised lähevad ja kuidas mina siis neist maha jään. Ka see mõjus kaasa, et minuga ligi aasta vanem sõber kaasa tuleb. Kui ühes jäi ema kindlaks: tema lubab minna vaid suurtükiväkke, kus tema kuulmist mööda ei olevat teenistus nii ohtlik. Nii jäigi, kuigi olime kavatsenud sõbraga oma sõjamehe karjääri alustada soomusrongil.
Politseijaoskonnas läks asi libedasti. Seal kirjutati valmis tunnistus, et vanemate poolt lubatud vabatahtlikuna sõjaväeteenistusse astumine. Pärast formaalsuste täitmist anti meile kaasa saatekirjad 2. suurtükiväepolgu 1. patarei ülema juurde ilmumiseks.“
(R. Sõerd. Koolipingilt suurtükiväelaseks. – Vabadussõja Tähistel nr 2, 1940)
* * * * *
* * * * *
„Detsembrikuu alguses kees palavikuline tegevus Sõjaministeeriumis ja Peastaabis. Käidi sõlmimas lepinguid ja küsimas nõu mitmesuguste partisan- ja lööksalkade formeerimise asjus. Keset sellist palavikulist askeldamist viidi Sõjaministeeriumisse mingisugune väike paberitükike, kuhu pliiatsiga oli kirjutatud umbes järgmist:
„Olen Ameerika kodanik, Ameerika mereväe kapten, olen lõpetanud instituudid (järgneb kolm inglise keelset nime). Mõistan ümber käia suurtükiga, püssiga, revolvriga ja mõõgaga. Olen valmis ülal pidama üht kompaniid sõjaväge täitsa omal kulul Eesti Asutava Kogu ja temale järgneva valitsuse kaitseks kuni sõja lõpuni. Henry C. Reissar.“
Alguses ei pööratud nimetatud kirjale Sõjaministeeriumis kuigi suurt tähelepanu ja kiri kadus kausta teiste paberite vahele.
Paari nädala pärast, detsembri keskpaigas, ilmus Sõjaministeeriumi tüse, keskmise kasvuga, natuke juba hallide juustega, energiliste näojoontega ja kavalate sinisilmadega mees, kes ennast esitles Henry Reissarina. Läbirääkimiste tulemusena tehti Reissarile ettepanek esineda kirjaliku ettepanekuga oma lähimate tingimuste suhtes. Kolme päeva pärast sõlmiti leping Sõjaministeeriumi ja kapten Reissari vahel.
Mõned väljavõtted Sõjaministri abi Jürine 17.12.1918 allkirjastatud lepingust:
Härra kapten Reissar formeerib omal kulul ühe roodu sõjaväge, kes Eesti sõjaväe ülema komando all seisab.
Kapten Reissar annab omalt poolt prii ülalpidamise ja maksab palga. Kõige muu eest kannab hoolt sõjaväe valitsus. Rood seisab kapten Reissari komando all iseseisva rooduna. Rood kannab nime „Eesti Scout“.
Henry Reissar sündid 1870 Viljandis.
(Aarne Võting. Scouts Rügement Vabadussõjas, 1936)
* * * * *
Näituse kolmas osa toob vaatajateni postitemplid, mis olid kasutusel kooliõpilaste pataljonide, Eesti Kaitseliidu, Rahvaväe, saarte komandantuuride, Peipsi laevastiku, Kalevlaste Maleva, Scouts-rügemendi, Rannavalve, Side ja Päästejaamade Valitsuse erinevates väeüksustes.
Head vaatamist!
Tööriistade realt infonupu alt leiab templijäljendi teksti (kursiivis), ajaloolist taustainfot ja selgitusi piltide kohta.
Näituse toimkond
Koostaja: Eve Aab
Konsultant: Ants Linnard, Postimuuseumi Sõprade Seltsi esimees
Fototööd: Arp Karm
Toimetaja: Ivi Tammaru
Kasutatud kirjandus
* * * * *
Näituse kolmas osa toob vaatajateni postitemplid, mis olid kasutusel kooliõpilaste pataljonide, Eesti Kaitseliidu, Rahvaväe, saarte komandantuuride, Peipsi laevastiku, Kalevlaste Maleva, Scouts-rügemendi, Rannavalve, Side ja Päästejaamade Valitsuse erinevates väeüksustes.
Head vaatamist!
Tööriistade realt infonupu alt leiab templijäljendi teksti (kursiivis), ajaloolist taustainfot ja selgitusi piltide kohta.
Näituse toimkond
Koostaja: Eve Aab
Konsultant: Ants Linnard, Postimuuseumi Sõprade Seltsi esimees
Fototööd: Arp Karm
Toimetaja: Ivi Tammaru
Kasutatud kirjandus
- Eesti Vabadussõda 1918–1920. I–II osa. Tallinn: Vabadussõja Ajaloo Komitee, 1937, 1939.
- Juhend Vabadussõja ajaloo materjalide kogumiseks. Eesti riikliku iseseisvuse võitlusajastu sündmuste kronoloogia 1917–1920. Tallinn: Vabadussõja Ajaloo Komitee, 1936.
- Kaitse Kodu! Eesti Kaitseliidu häälekandja. Tallinn: Kaitseliidu Peastaap, 1928, 1938.
- Merendus. Mereasjanduslik ajakiri. I aastakäik. Tallinn: Mereväe Ohvitseride Liitkogu, 1933.
- Piirivalve. 1922–1932. Piirivalve Ohvitseride Kogu, 1932.
- Traksmaa, August. Lühike Vabadussõja ajalugu. Tallinn: Kultuurkoondis, 1939.
- Vabadussõja Tähistel, nr 27. Vastutav ja tegevtoimetaja kolonelleitnant O. Kurvits. Vabadussõja Mälestamise Komitee, 1938.
- Vaga, Alfred. Viru väerind vabadussõjas. I. Tartu: Odamees – Carl Sarap, 1923.
- Võting, Aarne. Scouts Rügement Vabadussõjas. Selts „Scouts-rügement“, 1936.
Tallinna Kooliõpilaste Bataljon / Kuulipildurite Komando Üle
Tallinnas moodustasid kooliõpilased Kaitseliidu juures eriüksuse, mis nimetati alates 16.12.1918 kooliõpilaste rooduks. Roodu koosseisu kasvades nimetati see 23.01.1919 ümber kooliõpilaste pataljoniks, kuhu kuulus kaks roodu. Pataljoni ülemaks määrati alamleitnant Ernst Leithammel. Pataljon allus sisekaitse- ja Kaitseliidu ülemale kindralmajor Ernst Põdderile. Aprillis 1919 kuulus pataljoni koosseisu kolm roodu, kuulipilduja- ja töökomando ning orkester. Hiljem loodi ka õppekomando.
Tallinn, vaade Kardiorust.
Foto: Parikas.
Tallinnas moodustasid kooliõpilased Kaitseliidu juures eriüksuse, mis nimetati alates 16.12.1918 kooliõpilaste rooduks. Roodu koosseisu kasvades nimetati see 23.01.1919 ümber kooliõpilaste pataljoniks, kuhu kuulus kaks roodu. Pataljoni ülemaks määrati alamleitnant Ernst Leithammel. Pataljon allus sisekaitse- ja Kaitseliidu ülemale kindralmajor Ernst Põdderile. Aprillis 1919 kuulus pataljoni koosseisu kolm roodu, kuulipilduja- ja töökomando ning orkester. Hiljem loodi ka õppekomando.
Tallinn, vaade Kardiorust.
Foto: Parikas.
Tallinna Kooliõpilaste Bataljon / Kuulipildurite Komando Ülem
Kuulipildujate komando ülem oli lipnik K. Tammekand.
Tallinna kooliõpilaste pataljonist käis kokku läbi ligikaudu tuhat õppursõdurit, kellest lahingutegevuses osales 300.
Tallinna kooliõpilaste pataljoni rooduülemaks määrati leitnant Hugo Lepp, kes avaldas 15.12.1918 Tallinna ajalehtedes kooliõpilastele üleskutse: kooliõpilaste roodu peavad astuma kõikide keskkoolide kolm vanemat klassi, kahe kaubanduskooli, viimase klassi kommertskooli ja kõik tehnika-, põllutöö- ja kunstikooli õpilased. Roodu kuuluvad kooliõpilased saavad prii söögi, 4 rubla päevas palka ja riided.
Kuulipildujate komando ülem oli lipnik K. Tammekand.
Tallinna kooliõpilaste pataljonist käis kokku läbi ligikaudu tuhat õppursõdurit, kellest lahingutegevuses osales 300.
Tallinna kooliõpilaste pataljoni rooduülemaks määrati leitnant Hugo Lepp, kes avaldas 15.12.1918 Tallinna ajalehtedes kooliõpilastele üleskutse: kooliõpilaste roodu peavad astuma kõikide keskkoolide kolm vanemat klassi, kahe kaubanduskooli, viimase klassi kommertskooli ja kõik tehnika-, põllutöö- ja kunstikooli õpilased. Roodu kuuluvad kooliõpilased saavad prii söögi, 4 rubla päevas palka ja riided.
Rannamõisa, Tallinn.
Tallinna Kooliõpilaste Pataljon / 4. Rood
27.12.1918 sõitsid Tallinna Eesti Kaitseliitu astunud 200 kooliõpilasest 81 vabatahtlikult Narva.
Narvast taandumisel oli suurem osa Tallinna kooliõpilasi kaotanud polguga ühenduse ja eemaldunud sellest. Umbes 25–30 õppurit olid aga jäänud polku, kus nad suuremalt osalt olid sattunud kuulipildujate komandosse.
27.12.1918 sõitsid Tallinna Eesti Kaitseliitu astunud 200 kooliõpilasest 81 vabatahtlikult Narva.
Narvast taandumisel oli suurem osa Tallinna kooliõpilasi kaotanud polguga ühenduse ja eemaldunud sellest. Umbes 25–30 õppurit olid aga jäänud polku, kus nad suuremalt osalt olid sattunud kuulipildujate komandosse.
Tallinna Kooliõpilaste pataljon / Töökomando
Tallinna kooliõpilaste pataljoni koosseisus oli kolm laskurroodu, kuulipilduja- ja töökomando ning orkester. Hiljem täiendati pataljoni veel õppekomandoga.
Tallinna kooliõpilaste pataljoni koosseisus oli kolm laskurroodu, kuulipilduja- ja töökomando ning orkester. Hiljem täiendati pataljoni veel õppekomandoga.
Tallinna Kooliõpilaste Bataljon / Kuulipildurite Komando Ülem
20.12.1918 asusid 80 Tallinna kooliõpilaste roodu õpilast vabatahtlikult soomusrongile nr 3 ja sõitsid rindele.
Tallinna kooliõpilased võtsid lahingutegevusest sõjatandritel vabatahtlikena osa Viru ja Lõunarindel võidelnud väeosade koosseisus. Soomusrongide dessantroodudes oli soomusrongil nr 2 nelikümmend, soomusrongil nr 3 kaheksakümmend ja Eesti Meredessantpataljonis kaheksakümmend õppursõdurit. Rohkesti teenis õppursõdureid rindel 4. jalaväepolgu koosseisus.
Miinilaev Poltava.
20.12.1918 asusid 80 Tallinna kooliõpilaste roodu õpilast vabatahtlikult soomusrongile nr 3 ja sõitsid rindele.
Tallinna kooliõpilased võtsid lahingutegevusest sõjatandritel vabatahtlikena osa Viru ja Lõunarindel võidelnud väeosade koosseisus. Soomusrongide dessantroodudes oli soomusrongil nr 2 nelikümmend, soomusrongil nr 3 kaheksakümmend ja Eesti Meredessantpataljonis kaheksakümmend õppursõdurit. Rohkesti teenis õppursõdureid rindel 4. jalaväepolgu koosseisus.
Miinilaev Poltava.
Kooliõpilaste Reserw-Bataljon / vapp
Vastavalt 13.05.1919 päevakäsule II diviisile tuleb alamkapten Elmar Saalil formeerida Tartu kooliõpilaste reservpataljon.
15.05.1919 Tartu kooliõpilaste reservpataljoni formeerimisel astus pataljoni ka hulk Võru kooliõpilasi.
Toomkiriku varemed, Tartu.
Vastavalt 13.05.1919 päevakäsule II diviisile tuleb alamkapten Elmar Saalil formeerida Tartu kooliõpilaste reservpataljon.
15.05.1919 Tartu kooliõpilaste reservpataljoni formeerimisel astus pataljoni ka hulk Võru kooliõpilasi.
Toomkiriku varemed, Tartu.
Kooliõpilaste Reserw-Bataljon / vapp
Tartu Kommertskooli õpilaste sõda algas detsembris 1918, kui linna raudteejaama ladusid kaitstes peeti rüüstajatega maha lahing. Kuu lõpul taanduti Tartust Põltsamaale ja sealt edasi Viljandisse, kus nooremleitnant Karl Einbundi (hilisem peaminister Kaarel Eenpalu) juhtimisel moodustati Kommertskooli poistest pataljoni 2. rood. Esimene tõsine lahing toimus 16. jaanuaril 1919, kui pataljon vallutas Rannu mõisa.
22.12.1918 astusid 22 Hugo Treffneri gümnaasiumi õpilast, kes olid Tartust taandunud, Kärevere mõisas vabatahtlikult leitnant Julius Kuperjanovi salka.
Toomkiriku varemed, Tartu.
Tartu Kommertskooli õpilaste sõda algas detsembris 1918, kui linna raudteejaama ladusid kaitstes peeti rüüstajatega maha lahing. Kuu lõpul taanduti Tartust Põltsamaale ja sealt edasi Viljandisse, kus nooremleitnant Karl Einbundi (hilisem peaminister Kaarel Eenpalu) juhtimisel moodustati Kommertskooli poistest pataljoni 2. rood. Esimene tõsine lahing toimus 16. jaanuaril 1919, kui pataljon vallutas Rannu mõisa.
22.12.1918 astusid 22 Hugo Treffneri gümnaasiumi õpilast, kes olid Tartust taandunud, Kärevere mõisas vabatahtlikult leitnant Julius Kuperjanovi salka.
Toomkiriku varemed, Tartu.
VILJANDI KOOLIÕPILASTE PATALJON / 2 ROOD
21.07.1919 anti korraldus formeerida Viljandis asuvatest kooliõpilastest Viljandi Kooliõpilaste Pataljon, mille koosseisus oli neli roodu.
Tori kirik.
21.07.1919 anti korraldus formeerida Viljandis asuvatest kooliõpilastest Viljandi Kooliõpilaste Pataljon, mille koosseisus oli neli roodu.
Tori kirik.
VILJANDI KOOLIÕPILASTE PATALJON / 2 ROOD
18.06.1919 Viljandi Maakonna Eesti Kaitseliidu ülema teadaanne Viljandis viibivatele 1900. aastal ja varem sündinud kooliõpilastele ilmuda hiljemalt 7. juunil Viljandi Maakonna Kaitseliitu.
18.06.1919 Viljandi Maakonna Eesti Kaitseliidu ülema teadaanne Viljandis viibivatele 1900. aastal ja varem sündinud kooliõpilastele ilmuda hiljemalt 7. juunil Viljandi Maakonna Kaitseliitu.
Viljandi Kooliõpilaste Pataljoni / 4 rood
1.05.1919 võttis Viljandi kooliõpilaste rood osa Ruhja vallutamisest.
Mais 1919 koondati kõik Viljandi ja Pärnu maakonna kooliõpilased eriroodudesse, mis ühendati Viljandi-Pärnu kooliõpilaste pataljoniks.
1.05.1919 võttis Viljandi kooliõpilaste rood osa Ruhja vallutamisest.
Mais 1919 koondati kõik Viljandi ja Pärnu maakonna kooliõpilased eriroodudesse, mis ühendati Viljandi-Pärnu kooliõpilaste pataljoniks.
VILJANDI KOOLIÕPILASTE PATALJON / 2 ROOD
15.07.1919 nimetati kooliõpilaste pataljonide õppur-sõdurid „juuniorideks“ ja kinnitati riietuse eritunnus – noore kuuse siluett – õlakul kandmiseks.
15.07.1919 nimetati kooliõpilaste pataljonide õppur-sõdurid „juuniorideks“ ja kinnitati riietuse eritunnus – noore kuuse siluett – õlakul kandmiseks.
Viljandi Kooliõpil. Pataljon / 4as ROOD
Jaanuaris 1919 astus Viljandis skautide salka 50 õpilase ümber, kes läksid kohe rindele ja võtsid osa Karksi-Nuia vallutamisest. Need õpilased tegid skautidega kaasa kõik selle väeosa kevadtalvised lahingud.
Teine rühm Viljandi kooliõpilasi, arvult 40 ümber, läks Kaitseliidust Viljandi kaitsepataljoni ja asus rindele Tarvastu-Mustla piirkonnas.
Toompea, Tallinn.
Foto: Parikas.
Jaanuaris 1919 astus Viljandis skautide salka 50 õpilase ümber, kes läksid kohe rindele ja võtsid osa Karksi-Nuia vallutamisest. Need õpilased tegid skautidega kaasa kõik selle väeosa kevadtalvised lahingud.
Teine rühm Viljandi kooliõpilasi, arvult 40 ümber, läks Kaitseliidust Viljandi kaitsepataljoni ja asus rindele Tarvastu-Mustla piirkonnas.
Toompea, Tallinn.
Foto: Parikas.
Eesti Kaitse Liidu Ülem V Baltiski Osak. / Harjumaa
11.11.1918 otsustas Ajutine Valitsus okupatsiooniaegse Omakaitse laiali saata ja anda maa kaitsmise Eesti Kaitseliidu kätte, kes allub sõjaministrile.
11.11.1918 nimetas Eesti Kaitseliidu ülem maakondade Kaitseliidu ülemad.
Foto Adamson-Ericu ateljeest.
11.11.1918 otsustas Ajutine Valitsus okupatsiooniaegse Omakaitse laiali saata ja anda maa kaitsmise Eesti Kaitseliidu kätte, kes allub sõjaministrile.
11.11.1918 nimetas Eesti Kaitseliidu ülem maakondade Kaitseliidu ülemad.
Foto Adamson-Ericu ateljeest.
Walga maakonna Rahwawäe ja Kaitse Liidu Ülem / E. W.
Valga maakonna Rahvaväe ja Kaitseliidu ülem oli alamkapten Leonard Pallon.
Valga maakonna Rahvaväe ja Kaitseliidu ülem oli alamkapten Leonard Pallon.
Tartu Maa Eesti Kaitse Liidu VII jaosk.
11.11.1918 pani kindralmajor Ernst Põdderi välja antud käskkiri aluse üle-eestilise Kaitseliidu loomisele.
16.11.1918 määrati alampolkovnik Ants Kurvits Tartu linna ja maakonna Kaitseliidu ülemaks.
11.11.1918 pani kindralmajor Ernst Põdderi välja antud käskkiri aluse üle-eestilise Kaitseliidu loomisele.
16.11.1918 määrati alampolkovnik Ants Kurvits Tartu linna ja maakonna Kaitseliidu ülemaks.
Wõru maakonna Rahwawäe ja Kaitse-Liidu Ülem / E. W.
Võru maakonna Rahvavägi ja Kaitseliit loodi 18.11.1918, esimeseks ülemaks oli alamkapten Friedrich Veermann, kes langes lahingus 23.03.1919.
Võru maakonna Rahvavägi ja Kaitseliit loodi 18.11.1918, esimeseks ülemaks oli alamkapten Friedrich Veermann, kes langes lahingus 23.03.1919.