Ajalugu
1909
Eesti Rahva Muuseumi asutamine Tartus
1911-1913
Suurkogumise kõrgperiood
1913
Tartu linn andis muuseumi kasutusse ruumid Gildi tänaval
1922
Loodi muuseumi direktori amet ning ametisse nimetati esimene palgaline direktor, Soomest kutsutud Ilmari Manninen
ERMi kasutusse anti Raadi mõisahoone, mis varem kuulus von Liphardite suguvõsale
Raadile viidi üle etnograafilised kogud
1923
Esimese näituse avamine Raadil, seitsmes toas
1924
Koolidele saadeti esimesed küsimuslehed
1925
Ilmus aastaraamatu 1. köide
1927
Raadil avati püsinäitus
Tartusse jõudsid Helsingist tagasi J. Hurda rahvaluulekogud, mis said aluseks Eesti Rahvaluule Arhiivile, kogusid hoidnud K. Krohn nimetati ERMi esimeseks auliikmeks
1928
Püsinäitusele lisandus soome-ugri rahvakultuuri väljapanek
1931
Loodi korrespondentide võrk
1940
ERMi jagamine etnograafiamuuseumiks ja Eesti Kirjandusmuuseumiks. Muuseumi uueks nimeks sai Eesti NSV Riiklik Etnograafiamuuseum
1944
Raadi mõisahoone sai tulekahjus kannatada, ala jäi aastakümneteks Nõukogude Liidu sõjaväe käsutusse
Muuseum kolis endisesse kohtumajja Veski tänaval
1950-1951
Kogude selekteerimine ja osaline hävitamine
1959
1. etnograafilise teatmematerjali kogumise võistlus
1961
Alustati etnograafiliste filmide tegemist
1965
Said alguse iga-aastased ekspeditsioonid soome-ugri rahvaste juurde
Loodi fondide osakonda konserveerimis-restaureerimisüksus, algse nimetusega restaureerimislaboratoorium
1968
Muuseumi kasutusse anti hoidla Riia 27 (Pauluse koguduse kirikus)
1972
Ilmus 1. rahvakunstialbum
1976
Alustati teaduspäevade korraldamist
1977
Alustati H. Moora teaduspäeva korraldamisega
1984
Võeti kasutusele hoidla Sõbra tänaval (Püha Aleksandri koguduse kirikus)
1988
Eesti Rahva Muuseumi nime taastamine
1993
Ilmus 1. Pro Ethnologia number
Toimus Eesti Rahva Muuseumi uue hoone projekti konkurss, mille asukohaks krunt Tartu kesklinnas. Eesti Arhitektide Liidu koostatud žürii valis üle 30 konkureerinud töö seast välja Pärnu arhitektide Ra Luhse ja Tanel Tuhali ideekavandi Põhja Konn
1994
Näitusemaja ja püsiekspositsiooni “Eesti. Maa, rahvas, kultuur” avamine
Eesti Rahva Muuseumi Sõprade Seltsi asutamine
1995
Valmis näitusemaja teine korrus kolme saaliga ajutiste näituste jaoks
1996
Riigikogu otsus ehitada Eesti Rahva Muuseumi uus hoone pärast Eesti Muusikaakadeemia ja Eesti Kunstimuuseumi valmimist
1998
Ilmus Eesti Rahva Muuseumi Sarja 1. number (teadusmonograafiate sari)
1999
Esimene noorteadlaste konverents “Etnoloogia hääled”
2000
Alustati Raadile hoidlakompleksi väljaehitamistöödega
2001
Raadi mõisa pargi taastamine
2002
Alustati “Eesti. Maa, rahvas, kultuur” püsiekspositsiooni uuendamist
ERMi teadustöö evalveeriti rahvusvahelise ekspertkomisjoni poolt hindele ”hea”
2003
Otsustati ERMi uus peahoone rajada Raadile
2004
Esimene Tartu visuaalse kultuuri festival, toimus antropoloogiliste- ja dokumentaalfilmide festival MaailmaFilm
Valmisid Raadi hoidlahooned (hoidlapinda kokku 4400 m²)
2005
Algas ERMi uue hoone rahvusvaheline arhitektuurivõitlus, millest võttis osa 108 võistlustööd.
Tegevust alustas Rahvarõivaste valmistajate kool
2006
ERMi uue hoone arhitektuurivõistluse võitjateks kuulutati arhitektide Dan Dorell, Lina Ghotmeh ja Tsuyoshi Tane (DGT Architects) eskiisprojekt „Mälestuse väli“ (Memory Field)
Kirjutati alla koostöölepingule ERMi ja Eesti Teaduste Akadeemia vahel
2007
Ilmus 1. rahvusvahelisele teaduspublikule suunatud ajakiri Journal of Ethnology and Folkloristics
ERM ühines Euroopa digitaalraamatukoguga Europeana
Asutati ERMi pildisaatjate võrk ning fotokogu saab edaspidi täiendada ka veebiportaali „Eesti hetked“ kaudu
2008
Asutati ERMi Ehitamise Sihtasutus
Algas Eesti tööstusettevõtete dokumenteerimise uurimisprojekt
Tähistati ERMi soome-ugri osakonna loomise 80. aastapäeva näituse ja kataloogiga „Auasi. Eesti etnoloogide jälgedes…“
2009
ERM tähistas 100. aastapäeva 14. aprillil
Ligi poolsada inimest kingivad ERMile oma päeva kirjelduse osalusaktsiooni raames
ERMiga ühines Eesti Postimuuseum
ERMi initsiatiivil alustati üle Eesti kihelkonnapiiride märgistamist
2010
ERMiga ühines Heimtali muuseum. ERMi teadustöö evalveeriti positiivselt rahvusvahelise ekspertkomisjoni poolt. ERMi kogud on avalikkusele kättesaadavad veebipõhisest MuISist (Muuseumide infosüsteemis), ERMi vaibaportaalist ning raamatukogu ESTERist.
ERMi juurde moodustati omakultuuride osakond maakonnamuuseumide nõustava keskusena
Toimus esimene avatud kuraatorluse näitus
2011
ERMi ehitamise võttis üle Riigi Kinnisvara Aktsiaselts
Alustas ilmumist Eesti etnograafilise filmi sari
2012
EV valitsuse otsus ERMi uue hoone ehitamise alguseks
Eraldi üksusena moodustati Rahvakultuuri nõuandekeskus
2013
ERMi uue hoone nurgakivi asetamine
ERMiga ühendati Tartumaa muuseumi kogud
2014
Rootsi Kroonprintsess Victoria ja prints Danieli külastasid ERMi ning andsid üle Nordiska Museeti Eesti etnograafiliste esemete kogu
ERM sai uue logo
SA Eesti Rahvuskultuuri Fondi juurde asutati Marje Õunpuu mälestusfond
ERMi jõudis Endel Tulvingu arhiiv
2015
ERM asus juhtima üle-eestilist muuseumide ühisprojekti Eesti Vabariik 100 raames
2016
Avati ERMi uus maja koos uute püsinäitustega "Kohtumised" ja "Uurali kaja"
2017
Vahetuvate näituste saalis avati läbi aegade suurim rahvarõivanäitus "Rahvarõivas on norm. Igal aastaajal"
2018
Tegutsemist alustas ERM Teater, mille esiklavastuseks oli soome-ugri näituselal mängitud "Seitse Venda ehk Uurali Kajakas"
Eesti Vabariigi President Kersti Kaljulaid võõrustas ERMis Eesti Vabariigi 100. aastapäeva vastuvõtu külalisi
ERM võõrustas maailma kultuuri- ja etnograafiamuuseume ühendava ICOM ICME 51. aastakonverentsi
2019
ERMi aastaraamatute numbrid on veebis loetavad
Kõik ERMi kogud avati kolimisjärgselt taas uurijatele
ERM tähistab 110. tegutsemisaastat
ERM korraldab Euroopa muuseumide ühenduste koostöövõrgustiku NEMO aastakonverentsi