Ajalugu

1909

Eesti Rahva Muuseumi asutamine Tartus

1911-1913

Suurkogumise kõrgperiood

1913

Tartu linn andis muuseumi kasutusse ruumid Gildi tänaval

1922

Loodi muuseumi direktori amet ning ametisse nimetati esimene palgaline direktor, Soomest kutsutud Ilmari Manninen

ERMi kasutusse anti Raadi mõisahoone, mis varem kuulus von Liphardite suguvõsale

Raadile viidi üle etnograafilised kogud

1923

Esimese näituse avamine Raadil, seitsmes toas

1924

Koolidele saadeti esimesed küsimuslehed

1925

Ilmus aastaraamatu 1. köide

1927

Raadil avati püsinäitus

Tartusse jõudsid Helsingist tagasi J. Hurda rahvaluulekogud, mis said aluseks Eesti Rahvaluule Arhiivile, kogusid hoidnud K. Krohn nimetati ERMi esimeseks auliikmeks

1928

Püsinäitusele lisandus soome-ugri rahvakultuuri väljapanek

1931

Loodi korrespondentide võrk

1940

ERMi jagamine etnograafiamuuseumiks ja Eesti Kirjandusmuuseumiks. Muuseumi uueks nimeks sai Eesti NSV Riiklik Etnograafiamuuseum

1944

Raadi mõisahoone sai tulekahjus kannatada, ala jäi aastakümneteks Nõukogude Liidu sõjaväe käsutusse

Muuseum kolis endisesse kohtumajja Veski tänaval

1950-1951

Kogude selekteerimine ja osaline hävitamine

1959

1. etnograafilise teatmematerjali kogumise võistlus

1961

Alustati etnograafiliste filmide tegemist

1965

Said alguse iga-aastased ekspeditsioonid soome-ugri rahvaste juurde

Loodi fondide osakonda konserveerimis-restaureerimisüksus, algse nimetusega restaureerimislaboratoorium

1968

Muuseumi kasutusse anti hoidla Riia 27 (Pauluse koguduse kirikus)

1972

Ilmus 1. rahvakunstialbum

1976

Alustati teaduspäevade korraldamist

1977

Alustati H. Moora teaduspäeva korraldamisega

1984

Võeti kasutusele hoidla Sõbra tänaval (Püha Aleksandri koguduse kirikus)

1988

Eesti Rahva Muuseumi nime taastamine

1993

Ilmus 1. Pro Ethnologia number

Toimus Eesti Rahva Muuseumi uue hoone projekti konkurss, mille asukohaks krunt Tartu kesklinnas. Eesti Arhitektide Liidu koostatud žürii valis üle 30 konkureerinud töö seast välja Pärnu arhitektide Ra Luhse ja Tanel Tuhali ideekavandi Põhja Konn

1994

Näitusemaja ja püsiekspositsiooni “Eesti. Maa, rahvas, kultuur” avamine

Eesti Rahva Muuseumi Sõprade Seltsi asutamine

1995

Valmis näitusemaja teine korrus kolme saaliga ajutiste näituste jaoks

1996

Riigikogu otsus ehitada Eesti Rahva Muuseumi uus hoone pärast Eesti Muusikaakadeemia ja Eesti Kunstimuuseumi valmimist

1998

Ilmus Eesti Rahva Muuseumi Sarja 1. number (teadusmonograafiate sari)

1999

Esimene noorteadlaste konverents “Etnoloogia hääled”

2000

Alustati Raadile hoidlakompleksi väljaehitamistöödega

2001

Raadi mõisa pargi taastamine

2002

Alustati “Eesti. Maa, rahvas, kultuur” püsiekspositsiooni uuendamist

ERMi teadustöö evalveeriti rahvusvahelise ekspertkomisjoni poolt hindele ”hea”

2003

Otsustati ERMi uus peahoone rajada Raadile

2004

Esimene Tartu visuaalse kultuuri festival, toimus antropoloogiliste- ja dokumentaalfilmide festival MaailmaFilm

Valmisid Raadi hoidlahooned (hoidlapinda kokku 4400 m²)

2005

Algas ERMi uue hoone rahvusvaheline arhitektuurivõitlus, millest võttis osa 108 võistlustööd.

Tegevust alustas Rahvarõivaste valmistajate kool

2006

ERMi uue hoone arhitektuurivõistluse võitjateks kuulutati arhitektide Dan Dorell, Lina Ghotmeh ja  Tsuyoshi Tane (DGT Architects) eskiisprojekt „Mälestuse väli“ (Memory Field)

Kirjutati alla koostöölepingule ERMi ja Eesti Teaduste Akadeemia vahel

2007

Ilmus 1. rahvusvahelisele teaduspublikule suunatud ajakiri Journal of Ethnology and Folkloristics

ERM ühines Euroopa digitaalraamatukoguga Europeana

Asutati ERMi pildisaatjate võrk ning fotokogu saab edaspidi täiendada ka veebiportaali „Eesti hetked“ kaudu

2008

Asutati ERMi Ehitamise Sihtasutus

Algas Eesti tööstusettevõtete dokumenteerimise uurimisprojekt

Tähistati ERMi soome-ugri osakonna loomise 80. aastapäeva näituse ja kataloogiga „Auasi. Eesti etnoloogide jälgedes…“

2009

ERM tähistas 100. aastapäeva 14. aprillil

Ligi poolsada inimest kingivad ERMile oma päeva kirjelduse osalusaktsiooni raames

ERMiga ühines Eesti Postimuuseum

ERMi initsiatiivil alustati üle Eesti kihelkonnapiiride märgistamist

2010

ERMiga ühines Heimtali muuseum. ERMi teadustöö evalveeriti positiivselt rahvusvahelise ekspertkomisjoni poolt. ERMi kogud on avalikkusele kättesaadavad veebipõhisest MuISist (Muuseumide infosüsteemis), ERMi vaibaportaalist ning raamatukogu ESTERist.

ERMi juurde moodustati omakultuuride osakond maakonnamuuseumide nõustava keskusena

Toimus esimene avatud kuraatorluse näitus

2011

ERMi ehitamise võttis üle Riigi Kinnisvara Aktsiaselts

Alustas ilmumist Eesti etnograafilise filmi sari

2012

EV valitsuse otsus ERMi uue hoone ehitamise alguseks

Eraldi üksusena moodustati Rahvakultuuri nõuandekeskus

2013

ERMi uue hoone nurgakivi asetamine

ERMiga ühendati Tartumaa muuseumi kogud

2014

Rootsi Kroonprintsess Victoria ja prints Danieli külastasid ERMi ning andsid üle Nordiska Museeti Eesti etnograafiliste esemete kogu

ERM sai uue logo

SA Eesti Rahvuskultuuri Fondi juurde asutati Marje Õunpuu mälestusfond

ERMi jõudis Endel Tulvingu arhiiv

2015

ERM asus juhtima üle-eestilist muuseumide ühisprojekti Eesti Vabariik 100 raames

2016

2017

Vahetuvate näituste saalis avati läbi aegade suurim rahvarõivanäitus "Rahvarõivas on norm. Igal aastaajal"

2018

Tegutsemist alustas ERM Teater, mille esiklavastuseks oli soome-ugri näituselal mängitud "Seitse Venda ehk Uurali Kajakas"

Eesti Vabariigi President Kersti Kaljulaid võõrustas ERMis Eesti Vabariigi 100. aastapäeva vastuvõtu külalisi

ERM võõrustas maailma kultuuri- ja etnograafiamuuseume ühendava ICOM ICME 51. aastakonverentsi

2019

ERMi aastaraamatute numbrid on veebis loetavad

Kõik ERMi kogud avati kolimisjärgselt taas uurijatele

ERM tähistab 110. tegutsemisaastat

ERM korraldab Euroopa muuseumide ühenduste koostöövõrgustiku NEMO aastakonverentsi