Esimene viikingilaeva mark ilmus 28. juulil 1919. Kokku emiteeriti selliseid marke kaheksal korral (eri värv, nominaal ja paber).

28.07.1919 – 1 mark, mustjaspruun-sinine, lõigatud, valge paber.
8.03.1920 – 1 mark, mustjaspruun-sinine, lõigatud, hall paber.
1.09.1919 – 5 marka, must-oranžikaskollane, lõigatud, valge paber.
2.08. 1920 – 5 marka, must-oranž, lõigatud, hall paber.
2.09.1920 – 15 marka, violett-roheline, lõigatud.
8.06.1920 – 15 marka, violett-roheline, hammastatud.
9.09.1920 – 25 marka, tumepruun-ultramariin, lõigatud.
8.06.1922 – 25 marka, tumepruun-ultramariin, hammastatud.

Viikinglaeva margid kehtisid 30. juunini 1926. Need trükiti Edward Bergmanni trükikojas Tartus (kivitrükk).

Esimene margikavandite võistlus kuulutati välja 13. detsembril 1918 ja tähtajaks oli seatud 24. detsember (Riigi Teataja nr 7, 1918, lk 3). Žüriis olid R. Paabo ja J. Kivisild rahandusministeeriumist, kunstnikke esindasid Paul Raud ja Nikolai Triik.

Võitjateks osutusid Kristjan Raud ja Peet Aren. Kr.Raua kavandit ei kasutatud kunagi, aga P. Aren oli ilmselt paremini lahendanud sellise nõude: „Kawatsetakse wäljaanda postmarka mitmes hinnas ühise joonistuse järele, kusjuures wäärtust määraks wärw ja kujundusega ühtekomponeeritud hinnamärk.“ (RT nr 7, 1918). 15. mail 1919. aastal ilmuski Areni kujundatud Eesti kolmanda margisarja „Number“ esimene 5-pennine mark. See, kas viikingilaeva sari on sama võistluse tulemus või otsene tellimus postivalitsuselt, pole teada.

Peet Aren (29. juuni 1889 – 26. jaanuar 1970) oli üks esimesi Eesti margikunstnikke. Hariduse sai ta Peterburi Kunstide Edendamise Seltsi koolis (1908–1913) tuntud kunstnike Nikolai Roerichi, Ivan Bilibini, Grigory Bobrovsky jt juures. Aastatel 1913–1915 õppis Aren veel Münchenis, Viinis ja Stockholmis. Mõnda aega oli ta õpetaja Tallinna Riigi Kunstitööstuskoolis (1919–1926) ja Tartus kunstikoolis Pallas (1926–1930). Hiljem töötas aga Tallinnas vabakutselisena, maalides, tehes graafikat, raamatuillustratsioone ja teatridekoratsioone. Teise maailmasõja ajal siirdus Aren Saksamaale ja hiljem USA-sse.
 
Viikingilaev sümboliseerib eestlaste ajalugu muistsel ajal. Aastatel 1050–1200 oli eestlastel tavaks käia viikingiretkedel üle kogu Läänemere. On teada, et 1170. aastal võitlesid nad Taani vetes ja 1187. aastal vallutasid Rootsi tolleaegse pealinna Sigtuna.
 
Põhjaliku, pikal uurimistööl põhineva ülevaate viikingilaeva markidest annavad 1980. aasta Eesti Filatelistis nr 26 Donald McDonald (24.08.1889–1.05.1982) ja James Richard William Purves (5.03.1903–13.05.1979). Nad kirjutavad üksikasjalikult margi kujundusest, margi eriväljaannetest, margiproovidest, paberist, värvidest, liimist, perforatsioonidest ning ka võltsingutest.
 
Paberi valikul oli määravaks hind, nii ongi mõned margid trükitud kallimale valgele ja teised odavamale hallile paberile.
 
Võltsingud on muidugi ajast aega olnud filatelistide mureks. Eesti Filatelistis on sellest korduvalt kirjutatud (1980 nr 26, 1959 nr 18/19, 22/23 ja nr 5). Margi ehtsust saavad kinnitada eksperdid, kellel on selleks litsents. Varem ei ole me näitusel võltsinguid esitanud, ent seekord, viikingilaeva margi juures teeme siiski erandi.   
 
Rahvusvahelistel filateelianäitustel on Eesti markidest viikingilaeva margid enim esindatud. Haruldasemad neist on saanud Heinrich Köhleri oksjonimajas uue omaniku.
 
* * * *
 
Näituse koostamisel on kasutatud Eesti Rahva Muuseumi postiajaloo kogu ja erakogusid. Tööriistarealt infonupu alt leiab postiajaloo taustainfot.

Head vaatamist!

* * * 
Näituse toimkond: Eve Aab, Ants Linnard, Reigo Lokk
Fototööd: Arp Karm
Toimetaja: Karin Kastehein
 
Kirjandus:
Hurt, Vambola; Elmar Ojaste. Eesti. Estonia. Philately & postal history handbook. Catalogue. Stockholm, New York: Estonian Philatelic Society, 1986, lk 44–50.

Riigi Teataja nr 7/1918.

Eesti Filatelist nr 26, 1980. New Yorgi Eesti Filatelistide Selts ja Eesti Filatelistide Ühing Rootsis, lk 3–35.

Viigipuu, Elmo. Eesti postmarkide 100 aastat. Riigikantselei ja AS Eesti Meedia, Post Factum, 2018, lk 21.

Aru, Mart. Eesti postmargid ja tervikasjad. Kataloog 2015. Eesti Muinsuskaitse Seltsi filateeliaosakond.

Weiner, Isak. Eesti postmarkide, tervikasjade ja ajutiste postitemplite nimekiri. J. & A. Paalmanni trükk. Tallinn, V. Karja tn. 12, 1934, lk 8–10.

Balti postmarkide kataloog 1948–1949. Balti Filatelistide Selts Baltia, 1949, lk 4.

Eesti Filatelist nr 5, 1959. Eesti filatelistide Seltsi väljaanne Ameerikas New Yorgis, lk 17–18.

Köstner, Mait. Filateelia oskussõnastik. Eesti Filatelistide Ühing Rootsis Stockholmis, 1974.