Riigi Teatajas nr 7/1918 kuulutas Eesti Vabariigi rahandusministeerium välja võistluse riigi raha, postmarkide, tempelmarkide äritunnistuste ja panderollide kavandite valmistamiseks. Tähtajaks oli 24.12.1918. Teine margikavandite võistlus korraldati 1922. aastal. Kahjuks ei ole aga täpselt teada, mille alusel kavandid välja valiti ja telliti.
Mõnel kavandil kasutati ka lipumotiivi. Üks neist, Ilmar Breibergi (Nõva) kavand aastast 1920 on ERMi kogus ja sellel ilutseb Eesti lipp Pika Hermanni tornis. Teada on veel kaks tundmata autori margikavandit, millel on lipumotiiv. Kuid kavanditeks need jäidki.
Lipumotiiv jõudis margile 1927. aastal: Tallinn. Toompea linnus.
Pärast Teist maailmasõda, mil paljud eesti filatelistid elasid paguluses mitmel pool üle maailma, jätkasid nad oma hobiga. Eesti klassikalisele filateeliale lisandusid uued teemad (kogumisalad) eksiilfilateelia näol. Organiseeritult tegutsesid eesti filatelistid Rootsis, Kanadas, USAs, Inglismaal ja Austraalias. Nende eestvedamisel tehti Eesti-teemalisi meeneümbrikke, postkaarte ja marke. Koostöös kohalike maade postivalitsusega olid kasutusel ka Eesti-ainelised ametlikud postitemplid (eritemplid). Sinimustvalget hoiti ikka südames, väljendades oma mõtteid ja tundeid markidel ja ümbrikutel.
Esimene Eesti lipumark tuli käibele 1.11.1991 ja selle kujundas Vello Kallas. Tema kavandi järgi valmisid ka taasiseseisvunud Eesti esimesed vapilõvidega postmargid.
Lipule pühendatud margid:
Mõnel kavandil kasutati ka lipumotiivi. Üks neist, Ilmar Breibergi (Nõva) kavand aastast 1920 on ERMi kogus ja sellel ilutseb Eesti lipp Pika Hermanni tornis. Teada on veel kaks tundmata autori margikavandit, millel on lipumotiiv. Kuid kavanditeks need jäidki.
Lipumotiiv jõudis margile 1927. aastal: Tallinn. Toompea linnus.
Pärast Teist maailmasõda, mil paljud eesti filatelistid elasid paguluses mitmel pool üle maailma, jätkasid nad oma hobiga. Eesti klassikalisele filateeliale lisandusid uued teemad (kogumisalad) eksiilfilateelia näol. Organiseeritult tegutsesid eesti filatelistid Rootsis, Kanadas, USAs, Inglismaal ja Austraalias. Nende eestvedamisel tehti Eesti-teemalisi meeneümbrikke, postkaarte ja marke. Koostöös kohalike maade postivalitsusega olid kasutusel ka Eesti-ainelised ametlikud postitemplid (eritemplid). Sinimustvalget hoiti ikka südames, väljendades oma mõtteid ja tundeid markidel ja ümbrikutel.
Esimene Eesti lipumark tuli käibele 1.11.1991 ja selle kujundas Vello Kallas. Tema kavandi järgi valmisid ka taasiseseisvunud Eesti esimesed vapilõvidega postmargid.
Lipule pühendatud margid:
- Eesti lipp, 1.11.1991. Kunstnik Vello Kallas
- 120 aastat Eesti lipu Pühitsemisest Otepääl, 4.06.2004. Kunstnik Indrek Ilves
- Eesti lipp Pika Hermanni tornis, 22.02.2005. Kunstnik Lembit Lõhmus
- Eesti lipp Pika Hermanni tornis, 11.01.2006. Kunstnik Lembit Lõhmus
- Eesti lipp Pika Hermanni tornis, 11.01.2007. Kunstnik Lembit Lõhmus
- Eesti lipp Pika Hermanni tornis, 1.08.2007. Kunstnik Lembit Lõhmus
- 125 aastat Eesti lippu, 5.06.2009. Kunstnik Lembit Lõhmus
- Lipumark, 22.02.2013. Kunstnik Indrek Ilves
- Lipumark, 5.03.2014 (kaks marki). Kunstnik Indrek Ilves
- Lipumark, 15.03.2018 (kaks marki). Kunstnik Indrek Ilves.
Värvikolmik ja lipp
Sinimustvalge värvikolmik sündis Eesti esimese üliõpilasorganisatsiooni Eesti Üliõpilaste Seltsi asutajate koosolekul 29.09.1881 Tartus.
Esimest korda nägi avalikkus seda 7. aprillil 1882, mil üliõpilane Aleksander Mõtus sõitis läbi Tartu kesklinna sinimustvalges mütsis. Esimese sinimustvalge lipu õmblesid aga Paula Hermann, Miina Hermann (hilisem Härma) ja Emilie Beermann 1884. aasta kevadel.
Seltsi sinimustvalge värvikolmik sai peagi tuntuks üle maa. Esialgu kasutati sinimustvalget tagasihoidlikult: laulupidudel, Eesti Põllumeeste Seltsi näitustel ja kooride laulupäevadel. Esimene suurem avalik ülesastumine rahvusvärvidena toimus 1. novembril 1905, mil Tartu eesti seltsid kogunesid demonstratsioonile. Muude lippude hulgas lehvis seal ka Eesti Üliõpilaste Seltsi sinimustvalge lipp.
Esimene sinimustvalge lipp pühitseti ja õnnistati Otepää kirikus 4. juunil 1884.
Eesti Vabariik kuulutati välja 24.02.1918 sinimustvalgete lippude all ning Ajutine Valitsus kinnitas 21. novembril 1918 riigilipuks sinimustvalge rahvuslipu. Eesti võimu tähisena heisati lipp 12. detsembril 1918 Pika Hermanni torni.
* * * * *
Näituse koostamisel on kasutatud Eesti Rahva Muuseumi postiajaloo kogu ja erakogude materjale.
Tööriistarealt infonupu alt leiab postiajaloo taustainfot.
Head vaatamist!
* * * * *
Näituse toimkond: Eve Aab, Helve Schasmin, Ants Linnard, Elmo Viigipuu
Fototööd: Arp Karm
Toimetaja: Karin Kastehein
Kasutatud kirjandus:
Riigi Teataja, nr 7/1918.
Taska, Artur. Sini-must-valge 100 aastat. Koostanud Küllo Arjaks. Eesti Kirjanike Liidu kooperatiiv „Kupar“, Tallinn, 1992.
Aun, Karl. Sini-must-valge lipu 100 aastat. Toronto, 1984.
Eesti Muinsuskaitse Seltsi meenemarkide kataloog. New Yorgi Eesti Filatelistide Selts. Koostanud Guido Pant. Tartu Ülikooli kirjastus, 1994.
Eesti Filatelist 18-19, New Yorgi Eesti Filatelistide Selts ja Eesti Filatelistide Ühing Rootsis, 1976.
Viigipuu, Elmo. Eesti postmark 100 aastat. Riigikantselei ja AS Eesti Meedia. Kirjastus Post Factum, 2018
Aru, Mart. Eesti postmargid ja tervikasjad. Kataloog 2013. Eesti Muinsuskaitse Selts, 2012.
Eesti Muinsuskaitse Seltsi meenemargi plokk „Eesti Vabariigi iseseisvuse aastapäev, 1992“. Mark tuli müügile 10.02.1992.
Autogrammid: Arnold Rüütel (tolleaegse Eesti NSV ülemnõukogu esimees), Valdis Birkavs (Läti NSV ülemnõukogu aseesimees), Ernst Jaakson (Eesti Vabariigi esimene erakorraline ja täievoliline suursaadik USA-s), Vytautas Landsbergis (Läti NSV ülemnõukogu esimees).
Tähitud kiri, mis on saadetud 24.02.1992 Tallinna lennujaama.
ERM
Autogrammid: Arnold Rüütel (tolleaegse Eesti NSV ülemnõukogu esimees), Valdis Birkavs (Läti NSV ülemnõukogu aseesimees), Ernst Jaakson (Eesti Vabariigi esimene erakorraline ja täievoliline suursaadik USA-s), Vytautas Landsbergis (Läti NSV ülemnõukogu esimees).
Tähitud kiri, mis on saadetud 24.02.1992 Tallinna lennujaama.
ERM