Seekordsel mängumetsa jutuhommikul jutustab muuseumiõpetaja Ave Kikas loo nimega „Piibeleheneitsi“. Peale muinasjutu kuulamist toimub ka mängimine ja meisterdamine ning kõik kokku võtab aega umbes 45 minutit.
Eesti looma- ja metsamuinasjuttudest inspireeritud tegevusmaastik mängumets ergutab väikelaste meeli, pakub rollimängu võimalusi ja avastamisrõõmu.
Seekordsel mängumetsa jutuhommikul jutustab muuseumiõpetaja Anna Liisa Regensperger loo nimega „Ahjualune“. Peale muinasjutu kuulamist toimub ka mängimine ja meisterdamine ning kõik kokku võtab aega umbes 45 minutit.
Eesti looma- ja metsamuinasjuttudest inspireeritud tegevusmaastik mängumets ergutab väikelaste meeli, pakub rollimängu võimalusi ja avastamisrõõmu.
Näitust "Varjud helisevad. Muusikaline uneskõnd Alliksaare luulega" lõpetaval kuraatorituuril on sel unenäos ekslemise teekonnal Sinu teejuhtideks näituse autorid Liis Kolle, Ardo Ran Varres ja Oliver Kulpsoo. See on võimalus kuulda otse loojatelt, kuidas Artur Alliksaare luulest ja Ardo Ran Varrese muusikast sündis 2016.
Millal Sa viimati mõnele kallile inimesele postkaardi saatsid? Aga sellise, mille oma kätega valmis tegid? ERMi raamatuaasta avamisel on Sul selleks võimalus.
TYPA keskus tuleb ERMi ning võtab endaga kaasa 100-aastase pressi. Juhendamisel õpime ise postkaarte valmistama ning peale lühikest kuivamisaega saad need koos heade soovidega siinsamas ka posti panna! Postmargid ja postkasti leiad ERMi muuseumipoest.
ENG
500 years ago, the story of the Estonian language book began. To celebrate the Estonian Book Year, a wall installation has been created in the shape of a primer rooster’s head in the foyer of the A-section of the Estonian National Museum. Using a witty visual language, artist Siiri Taimla-Rannala has depicted the entire vibrant narrative, thereby revealing the history of the Estonian literary language, reading, education and literature.
500 aastat tagasi sai alguse eestikeelse raamatu lugu. Raamatuaastal ERMi A-osa fuajeesse loodaval aabitsakuke pea kujulisel seinapannool on kunstnik Siiri Taimla-Rannala vaimuka pildikeele abil kogu selle kireva loo üles joonistanud nii, et nähtavaks saab ka eesti kirjakeele, lugemise, hariduse ja kirjanduse lugu.
1988. aastal suri Anton Boks, ühes temaga Põhja-Lätis kõneldud lõunaeestilik leivu keel. Õnneks jõuti enne keele kadumist üht-teist kirja panna ja linti võtta. Tartu Ülikooli fennougristika nooremteadur Janek Vaab annab hõimuklubis ülevaade arhiivides tallel olevast leivu keelest ja tutvustab selle erijooni.
Foto: „Ak se mu d’uttu kürut, ah?“ Keelejuht Kārlis Buman ja Salme Nigol. EMSUKA arhiiv EFLei0035.
Kevadise koolivaheaja kahel päeval, 15.–16. aprillil, ootame laagrisse 8–11-aastaseid lapsi. Kahe päeva jooksul naudime üheskoos värvideküllast kunsti, seletame helide ja tunnete värvitoone ning paneme need paberile. Otsime kevadkirkust nii õuest kui toast, pistame seemned mulda, värvime mune, teeme üheskoos süüa ning saame suurteks sõpradeks!
Tähistama tulevad Rohke Debelak ja Margo Mitt. Külalised viivad läbi giidituuri püsinäituse „Kohtumised“ ajarajal, kus esitatakse alternatiivne nägemus eesti ajaloost. Peale tuuri esineb ansambel Minu Isa Oli Ausus Ise.
14.36 giidituur Rohke Debelaki ja Margo Mitiga püsinäitusel „Kohtumised“
