ERMi kirjasaatjate võrk loodi 1931. aasta oktoobris. Asutamisaasta lõpuks oli liitunud 241 korrespondenti, kelle ülesandeks oli leida muuseumit huvitavatele küsimustele vastuseid. Kirjasaatjate abiga on muuseumisse talletatud suurim teatmematerjali kogu, korrespondentide vastuste arhiiv 55 525 käsikirjaga.

Kirjasaatjate töö on vabatahtlik. Selleks et innustada neid koguma sisukat materjali ning kaasata kogumistöösse üha uusi korrespondente, korraldatakse alates 1959. aastast teatmematerjali kogumise võistlust. Tänavune, arvult 62. teatmematerjali võistlus tõi arhiivi 180 kaastööd 125 kirjasaatjalt. Võistluse põhiteemad olid „Keha ja kultuur“, „Meie argised leiutised“ ja „Looduslikud toidutaimed“, sellele lisaks oli võimalik muuseumiga jagada ka oma eluloolisi mälestusi, kirjutada eelmiste aastate uurimisteemadel ning kirjeldada etnograafilisi kogemusi. Märtsis välja kuulutatud eriolukord tõi uue teema – koroona, kuidas viiruse epideemia mõjutab igapäevaelu ja kuidas uue elukorraldusega kohanetakse.

Seekord teeme kokkuvõtteid teistmoodi, esmakordselt toimub kirjasaatjate kaastöödest kokkuvõtete tegemine veebi vahendusel. Oleme jälginud Covid-19 viiruse levikut ja otsustasime oma kaastööliste tervist mitte ohtu seada. Kirjasaatjaid tervitab direktor Alar Karis. Tagasisidet kirjasaatjate kaastöödest jagavad žürii liikmed ERMi teadussekretär Agnes Aljas ja kuraatorid Kristel Rattus ja Liisi Jääts ning kirjasaatjate võrgu juhendaja Tiina Tael. Videokokkuvõttes avaldatakse ka võistluse tulemused.
 
Veebilink: http://bit.ly/ermi_kirjasaatjad

Lisainfo: Tiina Tael, Eesti Rahva Muuseumi peaarhivaar ja kirjasaatjate võrgu juhendaja, tel 7363062