Eestikeelne murdetekst parempoolsel leheküljel. | Pilt: ERM
Haruldane trükis 17. sajandist jääb ERMi pikemaks ajaks
Reede, 09. november 2018
Väike agenda
ERMi eesti püsinäitusel „Kohtumised“ on eksponeeritud ainus teadaolev eksemplar esimesest säilinud trükisest, milles leidub lõunaeesti murdelist teksti. Tegemist on katoliku preestrite käsiraamatuga „Agenda parva“, mis trükiti 1622. aastal Braunsbergis.
Keeleteadlase Kristiina Rossi sõnul mõjub „Agenda parva“ keelepruuk teiste kaasaegsete eesti keele mälestiste seas nagu värske õhu puhang.
Väike käsiraamat oli mõeldud Liivimaa preestritele ja sisaldab katoliku liturgia teksti: palved ja selgitavad juhatused preestritele ladina keeles, pöördumised rahva poole ja vastused aga läti, eesti, poola ja saksa keeles. Tegemist on nii häälikuliselt kui ka vormiliselt hea lõunaeesti murdelise keelepruugiga.
„Agenda parva“ eestikeelse tekstiosa murdeliste joonte põhjal on järeldatud, et teksti tõlkija on kasutanud Tartumaa lõunaosa või Võrumaa lääneosa murret. Ajaloolane ja arhivaar Vello Helk oletab, et tõlkijaks võis olla liivimaalane Wilhelm Buccius, kes oli aastatel 1614-1621 Tartu jesuiitide eesti jutlustaja ja seminari prefekt ning oskas väga hästi eesti keelt.
Trükis on ERMi ekspositsioonis märgiks jesuiitide tegevusest Liivimaal 16. sajandi lõpus ja 17. sajandi alguses, kui Lõuna-Eesti oli Poola võimu all. Raamatu on ERMi deponeerinud Olsztyni vaimuliku seminari Hosianum raamatukogu Poolas.
Eesti Vabariigi ja Poola Vabariigi 100. sünnipäevade puhul pikendati trükise deponeerimislepingut ning „Agenda parva“ jääb ERMi külastajatele näha veel aastaks. Sirvi trükist Digaris.
Keeleteadlase Kristiina Rossi sõnul mõjub „Agenda parva“ keelepruuk teiste kaasaegsete eesti keele mälestiste seas nagu värske õhu puhang.
Väike käsiraamat oli mõeldud Liivimaa preestritele ja sisaldab katoliku liturgia teksti: palved ja selgitavad juhatused preestritele ladina keeles, pöördumised rahva poole ja vastused aga läti, eesti, poola ja saksa keeles. Tegemist on nii häälikuliselt kui ka vormiliselt hea lõunaeesti murdelise keelepruugiga.
„Agenda parva“ eestikeelse tekstiosa murdeliste joonte põhjal on järeldatud, et teksti tõlkija on kasutanud Tartumaa lõunaosa või Võrumaa lääneosa murret. Ajaloolane ja arhivaar Vello Helk oletab, et tõlkijaks võis olla liivimaalane Wilhelm Buccius, kes oli aastatel 1614-1621 Tartu jesuiitide eesti jutlustaja ja seminari prefekt ning oskas väga hästi eesti keelt.
Trükis on ERMi ekspositsioonis märgiks jesuiitide tegevusest Liivimaal 16. sajandi lõpus ja 17. sajandi alguses, kui Lõuna-Eesti oli Poola võimu all. Raamatu on ERMi deponeerinud Olsztyni vaimuliku seminari Hosianum raamatukogu Poolas.
Eesti Vabariigi ja Poola Vabariigi 100. sünnipäevade puhul pikendati trükise deponeerimislepingut ning „Agenda parva“ jääb ERMi külastajatele näha veel aastaks. Sirvi trükist Digaris.