Sellest nädalast on ERMi aastaraamatu numbrid elektrooniliste ajakirjade keskkonna Open Journal Systems vahendusel vabalt kättesaadavad ja allalaetavad. ERMi aastaraamatus on 94 aasta jooksul ilmunud üle 700 rahva- ja argikultuuri uurijatele aegumatu väärtusega artikli.

See pikima traditsiooniga ERMi väljaanne alustas ilmumist juba 1925. aastal, olles esimene ja jäädes aastakümneteks ka ainsaks eestikeelseks etnoloogia-alaseks perioodiliseks väljaandeks, mis ilmub korra aastas.
 
ERMi aastaraamatu artiklid käsitlevad Eesti etnoloogia, rahvakultuuri, soome-ugri ja teiste valdkondade kultuuriuurijate ning museoloogiateemalisi artikleid.
 
Autoriteks on esmajoones ERMi teadurid, kuraatorid ja konservaatorid, lisaks ilmuvad aastaraamatus ka värskemad uurimused teistelt Eesti kultuuriuurijatelt ning välisautoritelt. Artiklid on inglis- ja venekeelsete kokkuvõtetega.
 
"Aastaraamatu artiklite digiteerimisega oleme võimaldanud ligipääsu kaasaegsete ja varasema perioodi uurijate tekstidele, mille kasutus ei ole aegade jooksul vähenenud – näiteks Ilmari Mannise, Aino Voolmaa ja Reet Piiri rahvarõivateemalised artiklid ning üksikesemete uurimused, Gustav Ränga artiklid tema laiast etnograafiapärandist, lisaks Ants Viirese ja Aleksei Petersoni taluarhitektuuri, Arved Lutsu kalastusteemalised, Helmi Kurriku toidupärandi, Jüri Linnuse maakäsitöö ja sepandusalased või Paul Ariste ja Art Leete soome-ugri-teemalised artiklid," ütles ERMi teadussekretär Agnes Aljas.
 
Aastate jooksul on ilmunud ka teemanumbreid, sealhulgas olulisemate teadusprojektide kokkuvõtetena. Näiteks ERMi aastaraamat nr 49 vaatles nõukogude perioodi argielu, nr 60 toidukultuuri muutumist ning nr 61 soome-ugri uuringuid. Lisaks ilmuvad aastaraamatutes ERMi tegevuse ülevaated.
 
Tutvu ERMi aastaraamatu numbritega Open Journal Systems’is.
ERMi aastaraamatud on müügil ERMi e-poes ja muuseumipoes kohapeal.
 
ERMi aastaraamat on rahvusvahelise kolleegiumiga eelretsenseeritav kord aastas ilmuv ajakiri, mille klassifikaator on 1.2.