-
... (Object) stdClass
-
vid (String, 3 characters ) 335
-
uid (String, 1 characters ) 0
-
title (String, 11 characters ) Teadustöö
-
log (String, 0 characters )
-
status (String, 1 characters ) 1
-
comment (String, 1 characters ) 0
-
promote (String, 1 characters ) 0
-
sticky (String, 1 characters ) 0
-
vuuid (String, 36 characters ) d1de1c67-b3ee-4e2d-a1f5-bd06b7d13755
-
nid (String, 3 characters ) 335
-
type (String, 4 characters ) page
-
language (String, 2 characters ) et
-
created (String, 10 characters ) 1460319823
-
changed (String, 10 characters ) 1565011501
-
tnid (String, 1 characters ) 0
-
translate (String, 1 characters ) 0
-
uuid (String, 36 characters ) b65cac2f-11bc-4cb7-8e53-460341fe5ad6
-
featured (String, 1 characters ) 0
-
revision_timestamp (String, 10 characters ) 1565011501
-
revision_uid (String, 5 characters ) 11198
-
base_featured (String, 1 characters ) 0
-
body (Array, 1 element)
-
und (Array, 1 element)
-
0 (Array, 5 elements)
-
value (String, 19021 characters ) <div class="rtejustify">Eesti Rahva Muuseum on ...
-
<div class="rtejustify">Eesti Rahva Muuseum on kaasaegne uurimiskeskus, mis hõlmab erinevate valdkondade interdistsiplinaarseid uuringuid.<br /> <br /> ERM eesti suurim etnoloogiakeskus, kus peamiselt eesti ja soome-ugri etnoloogia suunal läbiviidav teadustöö on seotud muuseumi mahukate ja rikkalike kogudega. ERM uurib eesti kultuuri nii minevikus kui ka tänapäeval, eestlaste diasporaad nii idas kui ka läänes ning Eestis elanud ja elavate teiste rahvaste kultuure. ERMi teadustöö teemad käsitlevad eesti traditsioonilise ja kaasaegse (tänapäeva ja lähimineviku kultuuriprotsessid) kultuuri uuringuid. Suurt tähelepanu pööratakse just nõukogude perioodi, 1990. aastate ja kaasaja materjalide kogumisele. Olulisemaks koostööpartneriks on valdkonna uuringutes olnud Tartu Ülikool.<br /> <br /> Samuti keskendutakse museoloogia valdkonna uuringutele, mile fookuses on muuseumiinstitutsiooni ja selle auditooriumide kommunikatsiooni uurimisele. ERM on hetkel selle valdkonna keskseks uurimisasutuseks Eestis ja rahvusvaheliselt tunnustatud partneriks teistele teadusasutustele.<br /> <br /> Koostöölepingutega ollakse partneriks Eesti Teaduste Akadeemiale, Tartu Ülikoolile, Eesti Kirjandusmuuseumile, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemiale, Kõrgemale Kunstikoolile Pallas jpt asutustele. Samuti tehakse koostööd Soome, Taani, Rootsi, Norra, Saksamaa, Ungari, Venemaa, Taiwani jpt muuseumitega ning soome-ugri kultuure uurivate asutustega.<br /> <br /> Muuseumi teadustegevuse eesmärk on suuresti olnud muuseumis säilitatava ainese mõtestamine ja tõlgendamine. Lisaks teadusprojektides osalemisele ja tulemuste avaldamisele erinevates teadusväljaannetes on tegevus seotud näituste kureerimise ja <a href="https://www.erm.ee/et/content/v%C3%A4ljaanded" target="_blank">väljaannete</a> koostamisega, toodetakse filme, peetakse <a href="https://www.erm.ee/et/content/loengud" target="_blank">loenguid</a> ja antakse <a href="https://www.erm.ee/et/content/haridus" target="_blank">konsultatsioone</a>, ollakse <a href="https://www.erm.ee/et/content/praktika" target="_blank">praktikabaasiks</a> ning osaletakse ekspertidena nõukogude töödes. Regulaarselt toimuvad ERMis Eesti sisesed ja rahvusvahelised <a href="https://www.erm.ee/et/content/konverentsid" target="_blank">konverentsid</a> ning välitööd erinevates Eesti piirkondades ja Venemaa soome-ugri rahvaste juurde.<br /> <br /> Oktoobris 2016. avati ERMi uus hoone kahe püsinäitusega - eesti püsinäitus "Kohtumised" ja soome-ugri püsinäitus "Uurali kaja" -, mis on koondanud endasse ERMis tehtava teadustöö ja koostöö sadade Eesti teadlastega, kellele muuseumi näitused on olnud võimaluseks oma teadustöö laiema avalikkuse ette tuua.</div> <h3 class="rtejustify"> <br /> <a href="http://www.erm.ee/en/content/research-and-collections" target="_self">Uurimisteemad</a></h3> <div class="rtejustify">I Eesti etnoloogia<br /> a) Rahvakultuur<br /> b) Keskkonnajalugu<br /> c) Toidukultuur<br /> d) Kaasaja argielu (suunaga nõukogude perioodi ja 1990. aasta argielu muutustele)<br /> II Etnoloogia ajalugu<br /> III Soome-ugri etnoloogia<br /> IV Muuseumikommunikatsioon</div> <h3 class="rtejustify"><br /> ERMi juhitavad teadusprojektid</h3> <ul> <li class="rtejustify">Konkurentsivõimeline teadustegevus ERMis (EL ASTRA projekt nr. 2014-2020.4.01.16-0049, 2016-2019, vastutav täitja Anu Kannike), Pille Runnel, Anu Järs, Karin Leivategija, Reet Piiri ja Ester Bardone (Tartu Ülikool)</li> </ul> <div class="rtejustify">Projekti eesmärgiks on parandada Eesti toidukultuuri uurimisseisu. Toidupärandi-alaste teadmiste toel tugevdatakse riiklikku ja piirkondlikku identiteeti, mis omakorda panustab majanduskasvu. Konkreetse meetme toel tõuseb kompetents ja paraneb rahvusvaheline nähtavus ERMi peamises akadeemilises vastutusvaldkonnas - etnoloogias. Teeme koostööd toidukultuuri uurimise ja arendamise rahvusvaheliste võrgustikega ning võtmepartneritega Eestist, panustades ka kohalikul toidupärandil põhinevasse tootearendusse. </div> <div class="rtejustify"> <div style="text-align:center"><img alt="" height="116" src="https://www.erm.ee/sites/default/files/el_regionaalarengu_fond_horisontaalne_v2ike.png" width="200" /></div> </div> <div class="rtejustify"> </div> <ul> <li class="rtejustify">Ise Tehtud Eesti. 1990. aastate kogumis- ja näituseprojekt (Riigikantselei EV100, 2016-2018), Pille Runnel, Agnes Aljas, Anu Järs, Karin Leivategija, Marleen Nõmmela, Anu Kannike, Kristel Rattus, Terje Anepaio</li> </ul> <h3 class="rtejustify">Osalus teistes teadusprojektides (Eesti)</h3> <ul> <li class="rtejustify">Symbolic Cultural Landscapes: Development and Protection of Local Communities in the Russian North/Sümboolsed kultuurimaastikud: kogukondade areng ja kaitse Põhja-Venemaal (ERA.NET RUS Plus projekt CORUNO, 2015-2017, vastutav täitja Art Leete, TÜ), Piret Koosa</li> <li class="rtejustify">Tänapäevane soome-ugri animism: funktsioonid ja sotsiaalne kontekst (PUT590, 2015-2018, vastutav täitja Art Leete, TÜ), Piret Koosa, Tatjana Alõbina</li> <li class="rtejustify">Living together with difficult memories and diverse identities, 154 LIVINGMEMORIES, www.livingmemories-era.net (ERA.Net RUS Plus, 2015-2017, vastutav täitja Ene Kõresaar, TÜ), Terje Anepaio</li> <li class="rtejustify">Kultuuripärand kui ühiskondlik-kultuuriline ressurss ja probleemne valdkond (IUT34-32, 2015-2020, vastutav täitja Kristin Kuutma, TÜ), Marleen Metslaid</li> </ul> <h3 class="rtejustify">Osalus rahvusvahelistes koostööprojektides</h3> <ul> <li class="rtejustify">Grandma's Story - Engaging migrant youth in their local communities (Erasmus+ Cooperation for innovation and the exchange of good practices, 2017-2019, vastutav täitja Kata Maria Saluri), Kaari Simer, Agnes Aljas, Terje Anepaio</li> </ul> <h3 class="rtejustify">Lõppenud projektid</h3> <ul> <li> <div class="rtejustify"><strong>Muuseumi kommunikatsiooni arendamine 21. sajandi infokeskkonnas</strong><br /> <span style="font-size:16px;">Uurimisprojekti põhieesmärgiks oli muuseumi kommunikatsiooni, kultuurilise osaluse protsesside ja auditooriumide uurimine Eesti Rahva Muuseumi (ERM) online- ja traditsiooniliste keskkondade kontekstis. Projekti raames uuriti muuseumi kommunikatsiooniprotsesse ja auditooriumide kaasamise viise, ERMiga seotud avalikku debatti ja olemasoleva ning planeeritava püsiekspositsiooni ja ajutiste näituste sisu. Rakenduslikul tasandil tegeleti rea ettevõtmiste abil auditooriumide kaasamise ja kommunikatsiooni viisidega traditsioonilise ja uue meedia kaudu. Toimusid ümarlauad ja fookusgrupid ning avatud kuraatorluse eksperimendid, mis lõid võimalusi avalikkuse osalemiseks erinevates protsessides, andes osalejaile võimaluse anda muuseumi esemetele ise tähendust, tuua virtuaalsesse ja reaalsesse muuseumi keskkonda uusi esemeid ja luua ise näitusi nii uue meedia keskkonnas kui ka traditsioonilises muuseumiruumis. Kombineerides kommunikatsiooniuuringute, kultuuriuuringute ja uue museoloogia kogemusi nii teoreetilises kui metodoloogilises plaanis loodi projekti raames online-keskkond ja suurendati muuseumi nähtavust olemasolevates online-kogukondades.</span><br /> </div> </li> <li> <div class="rtejustify"><strong>Aletamine Kagu-Eesti pärandmaastike mõjutajana</strong><br /> Kestus: 2006-2011<br /> Projekti juht: Liisi Jääts<br /> Alepõllundus on mänginud Eesti maakasutuses olulist rolli mitmetuhande aasta jooksul ja olnud tuntud kõigis Eesti piirkondades. Kõige kauem, kuni 20. sajandi alguseni püsis aletamine Ida- ja Kagu-Eestis, olles seetõttu üks selle piirkonna traditsioonilise kultuuri ja looduskasutuse spetsiifilisi erijooni. Seetõttu on tegemist olulise teemaga traditsiooniliste maaharimistehnikate, looduskeskkonda puudutavate teadmistesüsteemide, asustusajaloo jt eesti ajaloo ja pärandkultuuri valdkondade uurimisel.<br /> Projekti eesmärgiks oli alepõllunduse eksperimentide kaudu saada lisateavet selle muistse maakasutusviisi kohta. Rajati kolm aletamise katseala, mis lõid võimaluse läbi viia interdistsiplinaarseid uuringuid (ökoloogilised, palünoloogilised, arheoloogilised, etnoloogilised).<br /> Projekti katsealad asusid Riikliku Looduskaitsekeskuse Põlva-Valga-Võru regiooni Karula rahvuspargis. Projektis osalesid Tartu Ülikooli arheoloogia õppetooli, Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi, Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudi ja Tallina Tehnikaülikooli Geoloogia Instituudi spetsialistid.<br /> </div> </li> <li> <div class="rtejustify"><strong>Mälukohad ja mäletamise kultuurid 21. sajandi Eestis</strong><br /> ETF grant 6687<br /> Kestus: 01.01.2006-31.12.2009.<br /> Teema juht: Ene Kõresaar<br /> Põhitäitjad: Kirsti Jõesalu, Kristel Rattus (ERM), Merike Lang, Kristi Grünberg, Liisi Jääts (ERM), Marleen Nõmmela (ERM)<br /> Uurimuse objektideks olid mälukohad ja mäletamise kultuurid. Mälukohtadena mõistetakse kõiki kultuurifenomene, mida kollektiivsel tasandil teadlikult või ebateadlikult seotakse mineviku ja rahvusliku identiteediga. Uurimusse valitud “kohad” on rahvuslikku tähendust omavad sündmused (Teine maailmasõda, ENSV), kultuurinähtused (traditsioon) ja institutsioonid (muuseum). Uurimuses esitatakse küsimus nende mälukohtade taasloomise praktikatest, süsteemist ja loogikast ning omavahelisest seotusest rahvusliku ajaloo, (poliitilise) kultuuri ning tänapäeva globaalse mõistevõrgustiku kaudu. Teisiti väljendudes on küsimus mäletamise kultuuridest – minevikuseoste ja - representatsioonide paljususest. Spetsiifiliste mäletamiskultuuride uurimisel keskendutakse küsimustele ühiskonna “mälulaetusest”, erinevate gruppide huvidest, mnemotehnikatest ja mineviku kujutamise erinevatest viisidest. Mälu ja kultuuri mõisteti uurimuses diskursiivsetena. Uuringus toetuti A. & J. Assmanni kommunikatiivse ja kultuurimälu teooriale ning nende kultuuri- ja sotsiaalteaduslikele edasiarendustele. Uurimuses kasutati olemasolevaid etnograafilisi ja eluloolisi allikaid ERM, EVM ja EKLA fondidest, samuti eri tasandi avalikke tekste. Samuti loodi uusi allikaid biograafilise ja temaatilise intervjuu, (muuseumi) külastusvaatluse jm meetodil. Loodavad allikad anti üle ERM, EVM ja EKLA arhiividesse. Uuringu vahetulemusi avaldati jooksvalt projekti kestel erialaajakirjades ning tutvustati konverentsidel.<br /> </div> </li> <li> <div class="rtejustify"><strong>Lapsed ja noored kujunevas info- ja tarbimisühiskonnas</strong><br /> ETF grant 6968<br /> Kestus: 2007-2010<br /> Teema juht: Veronika Kalmus (Tartu Ülikool)<br /> Projekti põhitäitjad: Pille Runnel (ERM) Andra Siibak, Ketlin Beljajev, Mare Liiger , Margit Keller, Maria Murumaa, Marko Uibu, Reelika Raamat<br /> Projekti põhieesmärgiks oli kirjeldada sotsialiseerumisprotsesside eripära kaasaegses Eesti ühiskonnas, võttes arvesse kujuneva info- ja tarbimisühiskonna arenguid ning siirdeühiskonna eripära. Uurimuse üheks fookuseks oli laste ja noorte tarbijaks sotsialiseerumise protsess ning seda enim mõjutavad tegurid. Teise põhiküsimusena oli vaatluse all meediatehnoloogiate ja –keskkondade roll laste ja noorte igapäevaelus. Uuritakse, kuidas lapsed ja noored meediakasutajate ja tekstide loojatena väljendavad ja arendavad oma kommunikatiivset kompetentsi ning kuidas nad konstrueerivad uue meedia keskkonnas soolist identiteeti.<br /> </div> </li> <li> <div class="rtejustify"><strong>Kultuuripärand digitaalajastul: transformatsiooni ja retseptsiooni probleeme</strong><br /> ETF grant 7162<br /> Kestus: 2007-2010<br /> Teema juht: Marin Laak (Eesti Kirjandusmuuseum)<br /> Põhitäitjad: Pille Runnel (ERM), Piret Noorhani (ERM), Berk Vaher, Pille Pruulmann-Vengerfeldt, Pille-Riin Larm, Sirje Olesk<br /> Projekti keskseks uurimus probleemiks oli digiteeritud kultuurilise sisu loomisel tekkivad uued võimalused ja digitaalse keskkonna eripära vastuvõtja vaatepunktist. Uuriti, millised on kultuuriajaloo esitamisel väljakujunenud tähenduste reprodutseerimise ning tekstide transformatsiooni, restruktureerimise ja ka ümberkodeerimise protsessid vastavalt uue keskkonna spetsiifikale. Projekt oli seotud ka kultuuriloolise pärandi digiteerimise teoreetiliste küsimustega ning hõlmas uue meedia keskkonnas sisu loomise ja kasutamise kommunikatsiooniteoreetilisi küsimusi.<br /> </div> </li> <li> <div class="rtejustify"><strong>Rahvusluse tulek. Etnilisus, teadus ja poliitika Vene impeeriumi siseperifeerias 19. sajandi algusest 1920. aastateni</strong><br /> ETF grant 7010<br /> Kestus: 2007-2010<br /> Teema juht: Indrek Jääts (Eesti Rahva Muuseum)<br /> Põhitäitjad: Svetlana Karm (ERM), Aivar Jürgenson, Erki Tammiksaar<br /> Projekti põhieesmärgiks oli uurida Vene impeeriumi siseperifeeria etnilisel maastikul 19. sajandi algusest 1920. aastateni aset leidnud muutusi, mida põhjustas moderniseerumisega kaasneva rahvusluse sekkumine multietnilise impeeriumi ellu. Millal ja mis asjaoludel levis rahvuslus Venemaa siseperifeeriasse ning tekkisid sealsed mitte-vene rahvuslused? Milline oli teaduslike uuringute roll rahvusluse levikul? Milline oli keskvõimu rahvuspoliitika siseperifeeria mitte-venelaste suhtes ning kuidas see mõjutas vastavaid rahvuslusi?<br /> </div> </li> <li> <div class="rtejustify"><strong>Eesti diasporaa kultuuripärand</strong><br /> Projekti eesmärkideks oli:<br /> väliseesti kultuuripärandi kaardistamine (sh infoportaali Baltic Heritage Network arendus);<br /> väliseesti kultuuripärandisse puutuva teabe levitamine;<br /> väliseesti kultuuripärandit sisaldavat kogude olukorra ja vajaduste hindamine, neile abi ja nõuannete pakkumine, vajadusel kogudele nõuetekohaste säilitustingimuste leidmine;<br /> arhiivinduslike, museoloogiliste jm kultuuripärandi säilitamiseks vajalike teadmiste levitamine, vastavate infomaterjalide väljaandmine, õppepäevade, koolituste jm ürituste korraldamine;<br /> väliseesti kultuuripärandit sisaldavate kogude avalikkusele kättesaadavaks muutmine;<br /> suunatud kogumisaktsioonide korraldamine;<br /> väliseesti kultuuripärandi alase uurimistöö edendamine;<br /> väliseesti ja –balti koostöövõrgustiku (MTÜ Baltic Heritage Network) arendamine.<br /> Projekti rahastas Rahvuskaaslaste programm (Haridus- ja Teadusministeerium).<br /> </div> </li> <li> <div class="rtejustify"><strong>Arktilised kultuurikontaktid</strong><br /> Kestus 2002-2005<br /> Etnoloogia ning folkloristika valdkondadesse kuuluvat granti teostav teadlaste grupp uuris rahvaid (neenetseid, hante, manse, komisid, venelasi), kes paiknevad kultuuride ajaloolises kontaktipiirkonnas (Euroopa-Venemaa põhjaosas ja Lääne-Siberis), kattes niiviisi kõik olulisemad etnilised üksused vaadeldavas piirkonnas. Nimetatud etniliste rühmade suhted selles piirkonnas on alati olnud äärmiselt põnevad ning komplitseeritud. Konfliktid ühelt poolt põhja väikerahvaste ja teiselt poolt komide ja venelaste vahel on kestnud sajandeid. Poliitiline võim on mõnel perioodil toetanud väikerahvaste kaitsmist suuremate naabrite eest, teistel aegadel aga just soosinud küttide ja põhjapõdrakasvatajate “tsiviliseerimist”. Viimasel kümnel aastal on Venemaa arktilised alad tõusnud rahvusvahelise teadusilma teravdatud tähelepanu alla. Töörühm uuris selles piirkonnas arenevaid kultuurikontakte mitmel tasandil. Tähelepanu alla võeti mikrotasandil toimuvad kultuuriprotsessid erinevate rahvaste juures. Uurimisrühma huviorbiidis oli põhjapõdrakasvatus, jahindus, põhjarahvaste ellujäämisstrateegiad, maailmapilt, komi külakultuuri arengud.<br /> </div> </li> <li> <div class="rtejustify"><strong>Argielu strateegiad ja praktikad Nõukogude Eestis</strong><br /> Projekti eesmärgiks oli kirjeldada ja analüüsida nõukogude argielu konkreetsetes eluvaldkondades, selle protsesse, süsteeme ja struktuure, samuti argirutiini, harjumusi, igapäevase toimetuleku strateegiaid ning nendega seotud norme ja väärtushinnanguid. Seejuures keskenduti valitud aspektidele kitsamate teemade raames:<br /> 1. Kohanemine ehk enkulturatsioon (uute strateegiate omandamine). Keskendume olukordadele, kus inimene on olnud süsteemiga rohkem või vähem opositsioonis ning teadvustab seetõttu enda kohandamist või mittekohandamist teravamalt (küüditatute kohanemine 1950.-1960. aastate ENSVs ning noorte hipikultuur).<br /> 2. "Praktikad praktikas" - tähelepanu all on argielu praktiline pool ehk see, kuidas kord omandatud strateegiad igapäevaelus rakendust leiavad<br /> 1) Majanduslik toimetulek (eriti palgatöö suhe muude tööliikidega, nt "haltuura", kodumajandus defitsiiditingimustes)<br /> 2) Sotsiaalne toimetulek (sotsiaalsete võrgustike loomine töö- ja privaatsfääris, riiklike ja rahvuslike tähtpäevade tähistamine, laiemalt indiviid ideoloogiaraamistikus)<br /> 3) Kultuuritarbimine (rõhuga kultuuritarbimisel kui sotsiaalsel strateegial, nt ühised teatri- ja turismireisid jmt)<br /> 3. Argistrateegiate habitualiseerumine ehk küsimus, millised strateegiad ja kuivõrd on muutunud normaalseteks käitumis- ja mõtteviisideks</div> </li> </ul>
-
-
summary (String, 0 characters )
-
format (String, 9 characters ) full_html
-
safe_value (String, 18879 characters ) <div class="rtejustify">Eesti Rahva Muuseum on ...
-
<div class="rtejustify">Eesti Rahva Muuseum on kaasaegne uurimiskeskus, mis hõlmab erinevate valdkondade interdistsiplinaarseid uuringuid.<br /> <br /> ERM eesti suurim etnoloogiakeskus, kus peamiselt eesti ja soome-ugri etnoloogia suunal läbiviidav teadustöö on seotud muuseumi mahukate ja rikkalike kogudega. ERM uurib eesti kultuuri nii minevikus kui ka tänapäeval, eestlaste diasporaad nii idas kui ka läänes ning Eestis elanud ja elavate teiste rahvaste kultuure. ERMi teadustöö teemad käsitlevad eesti traditsioonilise ja kaasaegse (tänapäeva ja lähimineviku kultuuriprotsessid) kultuuri uuringuid. Suurt tähelepanu pööratakse just nõukogude perioodi, 1990. aastate ja kaasaja materjalide kogumisele. Olulisemaks koostööpartneriks on valdkonna uuringutes olnud Tartu Ülikool.<br /> <br /> Samuti keskendutakse museoloogia valdkonna uuringutele, mile fookuses on muuseumiinstitutsiooni ja selle auditooriumide kommunikatsiooni uurimisele. ERM on hetkel selle valdkonna keskseks uurimisasutuseks Eestis ja rahvusvaheliselt tunnustatud partneriks teistele teadusasutustele.<br /> <br /> Koostöölepingutega ollakse partneriks Eesti Teaduste Akadeemiale, Tartu Ülikoolile, Eesti Kirjandusmuuseumile, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemiale, Kõrgemale Kunstikoolile Pallas jpt asutustele. Samuti tehakse koostööd Soome, Taani, Rootsi, Norra, Saksamaa, Ungari, Venemaa, Taiwani jpt muuseumitega ning soome-ugri kultuure uurivate asutustega.<br /> <br /> Muuseumi teadustegevuse eesmärk on suuresti olnud muuseumis säilitatava ainese mõtestamine ja tõlgendamine. Lisaks teadusprojektides osalemisele ja tulemuste avaldamisele erinevates teadusväljaannetes on tegevus seotud näituste kureerimise ja <a href="https://www.erm.ee/et/content/v%C3%A4ljaanded" target="_blank">väljaannete</a> koostamisega, toodetakse filme, peetakse <a href="https://www.erm.ee/et/content/loengud" target="_blank">loenguid</a> ja antakse <a href="https://www.erm.ee/et/content/haridus" target="_blank">konsultatsioone</a>, ollakse <a href="https://www.erm.ee/et/content/praktika" target="_blank">praktikabaasiks</a> ning osaletakse ekspertidena nõukogude töödes. Regulaarselt toimuvad ERMis Eesti sisesed ja rahvusvahelised <a href="https://www.erm.ee/et/content/konverentsid" target="_blank">konverentsid</a> ning välitööd erinevates Eesti piirkondades ja Venemaa soome-ugri rahvaste juurde.<br /> <br /> Oktoobris 2016. avati ERMi uus hoone kahe püsinäitusega - eesti püsinäitus "Kohtumised" ja soome-ugri püsinäitus "Uurali kaja" -, mis on koondanud endasse ERMis tehtava teadustöö ja koostöö sadade Eesti teadlastega, kellele muuseumi näitused on olnud võimaluseks oma teadustöö laiema avalikkuse ette tuua.</div> <h3 class="rtejustify"> <br /> <a href="http://www.erm.ee/en/content/research-and-collections" target="_self">Uurimisteemad</a></h3> <div class="rtejustify">I Eesti etnoloogia<br /> a) Rahvakultuur<br /> b) Keskkonnajalugu<br /> c) Toidukultuur<br /> d) Kaasaja argielu (suunaga nõukogude perioodi ja 1990. aasta argielu muutustele)<br /> II Etnoloogia ajalugu<br /> III Soome-ugri etnoloogia<br /> IV Muuseumikommunikatsioon</div> <h3 class="rtejustify"><br /> ERMi juhitavad teadusprojektid</h3> <ul> <li class="rtejustify">Konkurentsivõimeline teadustegevus ERMis (EL ASTRA projekt nr. 2014-2020.4.01.16-0049, 2016-2019, vastutav täitja Anu Kannike), Pille Runnel, Anu Järs, Karin Leivategija, Reet Piiri ja Ester Bardone (Tartu Ülikool)</li> </ul> <div class="rtejustify">Projekti eesmärgiks on parandada Eesti toidukultuuri uurimisseisu. Toidupärandi-alaste teadmiste toel tugevdatakse riiklikku ja piirkondlikku identiteeti, mis omakorda panustab majanduskasvu. Konkreetse meetme toel tõuseb kompetents ja paraneb rahvusvaheline nähtavus ERMi peamises akadeemilises vastutusvaldkonnas - etnoloogias. Teeme koostööd toidukultuuri uurimise ja arendamise rahvusvaheliste võrgustikega ning võtmepartneritega Eestist, panustades ka kohalikul toidupärandil põhinevasse tootearendusse. </div> <div class="rtejustify"> <div style="text-align:center"><img alt="" height="116" src="https://www.erm.ee/sites/default/files/el_regionaalarengu_fond_horisontaalne_v2ike.png" width="200" /></div> </div> <div class="rtejustify"> </div> <ul> <li class="rtejustify">Ise Tehtud Eesti. 1990. aastate kogumis- ja näituseprojekt (Riigikantselei EV100, 2016-2018), Pille Runnel, Agnes Aljas, Anu Järs, Karin Leivategija, Marleen Nõmmela, Anu Kannike, Kristel Rattus, Terje Anepaio</li> </ul> <h3 class="rtejustify">Osalus teistes teadusprojektides (Eesti)</h3> <ul> <li class="rtejustify">Symbolic Cultural Landscapes: Development and Protection of Local Communities in the Russian North/Sümboolsed kultuurimaastikud: kogukondade areng ja kaitse Põhja-Venemaal (ERA.NET RUS Plus projekt CORUNO, 2015-2017, vastutav täitja Art Leete, TÜ), Piret Koosa</li> <li class="rtejustify">Tänapäevane soome-ugri animism: funktsioonid ja sotsiaalne kontekst (PUT590, 2015-2018, vastutav täitja Art Leete, TÜ), Piret Koosa, Tatjana Alõbina</li> <li class="rtejustify">Living together with difficult memories and diverse identities, 154 LIVINGMEMORIES, www.livingmemories-era.net (ERA.Net RUS Plus, 2015-2017, vastutav täitja Ene Kõresaar, TÜ), Terje Anepaio</li> <li class="rtejustify">Kultuuripärand kui ühiskondlik-kultuuriline ressurss ja probleemne valdkond (IUT34-32, 2015-2020, vastutav täitja Kristin Kuutma, TÜ), Marleen Metslaid</li> </ul> <h3 class="rtejustify">Osalus rahvusvahelistes koostööprojektides</h3> <ul> <li class="rtejustify">Grandma's Story - Engaging migrant youth in their local communities (Erasmus+ Cooperation for innovation and the exchange of good practices, 2017-2019, vastutav täitja Kata Maria Saluri), Kaari Simer, Agnes Aljas, Terje Anepaio</li> </ul> <h3 class="rtejustify">Lõppenud projektid</h3> <ul> <li> <div class="rtejustify"><strong>Muuseumi kommunikatsiooni arendamine 21. sajandi infokeskkonnas</strong><br /> <span style="font-size:16px;">Uurimisprojekti põhieesmärgiks oli muuseumi kommunikatsiooni, kultuurilise osaluse protsesside ja auditooriumide uurimine Eesti Rahva Muuseumi (ERM) online- ja traditsiooniliste keskkondade kontekstis. Projekti raames uuriti muuseumi kommunikatsiooniprotsesse ja auditooriumide kaasamise viise, ERMiga seotud avalikku debatti ja olemasoleva ning planeeritava püsiekspositsiooni ja ajutiste näituste sisu. Rakenduslikul tasandil tegeleti rea ettevõtmiste abil auditooriumide kaasamise ja kommunikatsiooni viisidega traditsioonilise ja uue meedia kaudu. Toimusid ümarlauad ja fookusgrupid ning avatud kuraatorluse eksperimendid, mis lõid võimalusi avalikkuse osalemiseks erinevates protsessides, andes osalejaile võimaluse anda muuseumi esemetele ise tähendust, tuua virtuaalsesse ja reaalsesse muuseumi keskkonda uusi esemeid ja luua ise näitusi nii uue meedia keskkonnas kui ka traditsioonilises muuseumiruumis. Kombineerides kommunikatsiooniuuringute, kultuuriuuringute ja uue museoloogia kogemusi nii teoreetilises kui metodoloogilises plaanis loodi projekti raames online-keskkond ja suurendati muuseumi nähtavust olemasolevates online-kogukondades.</span><br /> </div> </li> <li> <div class="rtejustify"><strong>Aletamine Kagu-Eesti pärandmaastike mõjutajana</strong><br /> Kestus: 2006-2011<br /> Projekti juht: Liisi Jääts<br /> Alepõllundus on mänginud Eesti maakasutuses olulist rolli mitmetuhande aasta jooksul ja olnud tuntud kõigis Eesti piirkondades. Kõige kauem, kuni 20. sajandi alguseni püsis aletamine Ida- ja Kagu-Eestis, olles seetõttu üks selle piirkonna traditsioonilise kultuuri ja looduskasutuse spetsiifilisi erijooni. Seetõttu on tegemist olulise teemaga traditsiooniliste maaharimistehnikate, looduskeskkonda puudutavate teadmistesüsteemide, asustusajaloo jt eesti ajaloo ja pärandkultuuri valdkondade uurimisel.<br /> Projekti eesmärgiks oli alepõllunduse eksperimentide kaudu saada lisateavet selle muistse maakasutusviisi kohta. Rajati kolm aletamise katseala, mis lõid võimaluse läbi viia interdistsiplinaarseid uuringuid (ökoloogilised, palünoloogilised, arheoloogilised, etnoloogilised).<br /> Projekti katsealad asusid Riikliku Looduskaitsekeskuse Põlva-Valga-Võru regiooni Karula rahvuspargis. Projektis osalesid Tartu Ülikooli arheoloogia õppetooli, Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi, Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudi ja Tallina Tehnikaülikooli Geoloogia Instituudi spetsialistid.<br /> </div> </li> <li> <div class="rtejustify"><strong>Mälukohad ja mäletamise kultuurid 21. sajandi Eestis</strong><br /> ETF grant 6687<br /> Kestus: 01.01.2006-31.12.2009.<br /> Teema juht: Ene Kõresaar<br /> Põhitäitjad: Kirsti Jõesalu, Kristel Rattus (ERM), Merike Lang, Kristi Grünberg, Liisi Jääts (ERM), Marleen Nõmmela (ERM)<br /> Uurimuse objektideks olid mälukohad ja mäletamise kultuurid. Mälukohtadena mõistetakse kõiki kultuurifenomene, mida kollektiivsel tasandil teadlikult või ebateadlikult seotakse mineviku ja rahvusliku identiteediga. Uurimusse valitud “kohad” on rahvuslikku tähendust omavad sündmused (Teine maailmasõda, ENSV), kultuurinähtused (traditsioon) ja institutsioonid (muuseum). Uurimuses esitatakse küsimus nende mälukohtade taasloomise praktikatest, süsteemist ja loogikast ning omavahelisest seotusest rahvusliku ajaloo, (poliitilise) kultuuri ning tänapäeva globaalse mõistevõrgustiku kaudu. Teisiti väljendudes on küsimus mäletamise kultuuridest – minevikuseoste ja - representatsioonide paljususest. Spetsiifiliste mäletamiskultuuride uurimisel keskendutakse küsimustele ühiskonna “mälulaetusest”, erinevate gruppide huvidest, mnemotehnikatest ja mineviku kujutamise erinevatest viisidest. Mälu ja kultuuri mõisteti uurimuses diskursiivsetena. Uuringus toetuti A. & J. Assmanni kommunikatiivse ja kultuurimälu teooriale ning nende kultuuri- ja sotsiaalteaduslikele edasiarendustele. Uurimuses kasutati olemasolevaid etnograafilisi ja eluloolisi allikaid ERM, EVM ja EKLA fondidest, samuti eri tasandi avalikke tekste. Samuti loodi uusi allikaid biograafilise ja temaatilise intervjuu, (muuseumi) külastusvaatluse jm meetodil. Loodavad allikad anti üle ERM, EVM ja EKLA arhiividesse. Uuringu vahetulemusi avaldati jooksvalt projekti kestel erialaajakirjades ning tutvustati konverentsidel.<br /> </div> </li> <li> <div class="rtejustify"><strong>Lapsed ja noored kujunevas info- ja tarbimisühiskonnas</strong><br /> ETF grant 6968<br /> Kestus: 2007-2010<br /> Teema juht: Veronika Kalmus (Tartu Ülikool)<br /> Projekti põhitäitjad: Pille Runnel (ERM) Andra Siibak, Ketlin Beljajev, Mare Liiger , Margit Keller, Maria Murumaa, Marko Uibu, Reelika Raamat<br /> Projekti põhieesmärgiks oli kirjeldada sotsialiseerumisprotsesside eripära kaasaegses Eesti ühiskonnas, võttes arvesse kujuneva info- ja tarbimisühiskonna arenguid ning siirdeühiskonna eripära. Uurimuse üheks fookuseks oli laste ja noorte tarbijaks sotsialiseerumise protsess ning seda enim mõjutavad tegurid. Teise põhiküsimusena oli vaatluse all meediatehnoloogiate ja –keskkondade roll laste ja noorte igapäevaelus. Uuritakse, kuidas lapsed ja noored meediakasutajate ja tekstide loojatena väljendavad ja arendavad oma kommunikatiivset kompetentsi ning kuidas nad konstrueerivad uue meedia keskkonnas soolist identiteeti.<br /> </div> </li> <li> <div class="rtejustify"><strong>Kultuuripärand digitaalajastul: transformatsiooni ja retseptsiooni probleeme</strong><br /> ETF grant 7162<br /> Kestus: 2007-2010<br /> Teema juht: Marin Laak (Eesti Kirjandusmuuseum)<br /> Põhitäitjad: Pille Runnel (ERM), Piret Noorhani (ERM), Berk Vaher, Pille Pruulmann-Vengerfeldt, Pille-Riin Larm, Sirje Olesk<br /> Projekti keskseks uurimus probleemiks oli digiteeritud kultuurilise sisu loomisel tekkivad uued võimalused ja digitaalse keskkonna eripära vastuvõtja vaatepunktist. Uuriti, millised on kultuuriajaloo esitamisel väljakujunenud tähenduste reprodutseerimise ning tekstide transformatsiooni, restruktureerimise ja ka ümberkodeerimise protsessid vastavalt uue keskkonna spetsiifikale. Projekt oli seotud ka kultuuriloolise pärandi digiteerimise teoreetiliste küsimustega ning hõlmas uue meedia keskkonnas sisu loomise ja kasutamise kommunikatsiooniteoreetilisi küsimusi.<br /> </div> </li> <li> <div class="rtejustify"><strong>Rahvusluse tulek. Etnilisus, teadus ja poliitika Vene impeeriumi siseperifeerias 19. sajandi algusest 1920. aastateni</strong><br /> ETF grant 7010<br /> Kestus: 2007-2010<br /> Teema juht: Indrek Jääts (Eesti Rahva Muuseum)<br /> Põhitäitjad: Svetlana Karm (ERM), Aivar Jürgenson, Erki Tammiksaar<br /> Projekti põhieesmärgiks oli uurida Vene impeeriumi siseperifeeria etnilisel maastikul 19. sajandi algusest 1920. aastateni aset leidnud muutusi, mida põhjustas moderniseerumisega kaasneva rahvusluse sekkumine multietnilise impeeriumi ellu. Millal ja mis asjaoludel levis rahvuslus Venemaa siseperifeeriasse ning tekkisid sealsed mitte-vene rahvuslused? Milline oli teaduslike uuringute roll rahvusluse levikul? Milline oli keskvõimu rahvuspoliitika siseperifeeria mitte-venelaste suhtes ning kuidas see mõjutas vastavaid rahvuslusi?<br /> </div> </li> <li> <div class="rtejustify"><strong>Eesti diasporaa kultuuripärand</strong><br /> Projekti eesmärkideks oli:<br /> väliseesti kultuuripärandi kaardistamine (sh infoportaali Baltic Heritage Network arendus);<br /> väliseesti kultuuripärandisse puutuva teabe levitamine;<br /> väliseesti kultuuripärandit sisaldavat kogude olukorra ja vajaduste hindamine, neile abi ja nõuannete pakkumine, vajadusel kogudele nõuetekohaste säilitustingimuste leidmine;<br /> arhiivinduslike, museoloogiliste jm kultuuripärandi säilitamiseks vajalike teadmiste levitamine, vastavate infomaterjalide väljaandmine, õppepäevade, koolituste jm ürituste korraldamine;<br /> väliseesti kultuuripärandit sisaldavate kogude avalikkusele kättesaadavaks muutmine;<br /> suunatud kogumisaktsioonide korraldamine;<br /> väliseesti kultuuripärandi alase uurimistöö edendamine;<br /> väliseesti ja –balti koostöövõrgustiku (MTÜ Baltic Heritage Network) arendamine.<br /> Projekti rahastas Rahvuskaaslaste programm (Haridus- ja Teadusministeerium).<br /> </div> </li> <li> <div class="rtejustify"><strong>Arktilised kultuurikontaktid</strong><br /> Kestus 2002-2005<br /> Etnoloogia ning folkloristika valdkondadesse kuuluvat granti teostav teadlaste grupp uuris rahvaid (neenetseid, hante, manse, komisid, venelasi), kes paiknevad kultuuride ajaloolises kontaktipiirkonnas (Euroopa-Venemaa põhjaosas ja Lääne-Siberis), kattes niiviisi kõik olulisemad etnilised üksused vaadeldavas piirkonnas. Nimetatud etniliste rühmade suhted selles piirkonnas on alati olnud äärmiselt põnevad ning komplitseeritud. Konfliktid ühelt poolt põhja väikerahvaste ja teiselt poolt komide ja venelaste vahel on kestnud sajandeid. Poliitiline võim on mõnel perioodil toetanud väikerahvaste kaitsmist suuremate naabrite eest, teistel aegadel aga just soosinud küttide ja põhjapõdrakasvatajate “tsiviliseerimist”. Viimasel kümnel aastal on Venemaa arktilised alad tõusnud rahvusvahelise teadusilma teravdatud tähelepanu alla. Töörühm uuris selles piirkonnas arenevaid kultuurikontakte mitmel tasandil. Tähelepanu alla võeti mikrotasandil toimuvad kultuuriprotsessid erinevate rahvaste juures. Uurimisrühma huviorbiidis oli põhjapõdrakasvatus, jahindus, põhjarahvaste ellujäämisstrateegiad, maailmapilt, komi külakultuuri arengud.<br /> </div> </li> <li> <div class="rtejustify"><strong>Argielu strateegiad ja praktikad Nõukogude Eestis</strong><br /> Projekti eesmärgiks oli kirjeldada ja analüüsida nõukogude argielu konkreetsetes eluvaldkondades, selle protsesse, süsteeme ja struktuure, samuti argirutiini, harjumusi, igapäevase toimetuleku strateegiaid ning nendega seotud norme ja väärtushinnanguid. Seejuures keskenduti valitud aspektidele kitsamate teemade raames:<br /> 1. Kohanemine ehk enkulturatsioon (uute strateegiate omandamine). Keskendume olukordadele, kus inimene on olnud süsteemiga rohkem või vähem opositsioonis ning teadvustab seetõttu enda kohandamist või mittekohandamist teravamalt (küüditatute kohanemine 1950.-1960. aastate ENSVs ning noorte hipikultuur).<br /> 2. "Praktikad praktikas" - tähelepanu all on argielu praktiline pool ehk see, kuidas kord omandatud strateegiad igapäevaelus rakendust leiavad<br /> 1) Majanduslik toimetulek (eriti palgatöö suhe muude tööliikidega, nt "haltuura", kodumajandus defitsiiditingimustes)<br /> 2) Sotsiaalne toimetulek (sotsiaalsete võrgustike loomine töö- ja privaatsfääris, riiklike ja rahvuslike tähtpäevade tähistamine, laiemalt indiviid ideoloogiaraamistikus)<br /> 3) Kultuuritarbimine (rõhuga kultuuritarbimisel kui sotsiaalsel strateegial, nt ühised teatri- ja turismireisid jmt)<br /> 3. Argistrateegiate habitualiseerumine ehk küsimus, millised strateegiad ja kuivõrd on muutunud normaalseteks käitumis- ja mõtteviisideks</div> </li> </ul>
-
-
safe_summary (String, 0 characters )
-
-
-
-
field_image (Array, 0 elements)
-
field_paragraphs (Array, 0 elements)
-
field_video_upload (Array, 0 elements)
-
field_teaser_image (Array, 0 elements)
-
field_enable_side_menu (Array, 1 element)
-
field_show_map (Array, 1 element)
-
rdf_mapping (Array, 9 elements)
-
rdftype (Array, 1 element)
-
0 (String, 13 characters ) foaf:Document
-
-
title (Array, 1 element)
-
predicates (Array, 1 element)
-
0 (String, 8 characters ) dc:title
-
-
-
created (Array, 3 elements)
-
predicates (Array, 2 elements)
-
datatype (String, 12 characters ) xsd:dateTime
-
callback (String, 12 characters ) date_iso8601 | (Callback) date_iso8601();
-
-
changed (Array, 3 elements)
-
predicates (Array, 1 element)
-
0 (String, 11 characters ) dc:modified
-
-
datatype (String, 12 characters ) xsd:dateTime
-
callback (String, 12 characters ) date_iso8601 | (Callback) date_iso8601();
-
-
body (Array, 1 element)
-
predicates (Array, 1 element)
-
0 (String, 15 characters ) content:encoded
-
-
-
uid (Array, 2 elements)
-
predicates (Array, 1 element)
-
0 (String, 16 characters ) sioc:has_creator
-
-
type (String, 3 characters ) rel
-
-
name (Array, 1 element)
-
predicates (Array, 1 element)
-
0 (String, 9 characters ) foaf:name
-
-
-
comment_count (Array, 2 elements)
-
predicates (Array, 1 element)
-
0 (String, 16 characters ) sioc:num_replies
-
-
datatype (String, 11 characters ) xsd:integer
-
-
last_activity (Array, 3 elements)
-
predicates (Array, 1 element)
-
0 (String, 23 characters ) sioc:last_activity_date
-
-
datatype (String, 12 characters ) xsd:dateTime
-
callback (String, 12 characters ) date_iso8601 | (Callback) date_iso8601();
-
-
-
path (Array, 1 element)
-
pathauto (String, 1 characters ) 1
-
-
webform (Array, 34 elements)
-
confirmation (String, 0 characters )
-
confirmation_format (NULL)
-
redirect_url (String, 14 characters ) <confirmation>
-
block (String, 1 characters ) 0
-
allow_draft (String, 1 characters ) 0
-
auto_save (String, 1 characters ) 0
-
confidential (String, 1 characters ) 0
-
submit_notice (String, 1 characters ) 1
-
submit_text (String, 0 characters )
-
next_serial (Integer) 1
-
submit_limit (String, 2 characters ) -1
-
submit_interval (String, 2 characters ) -1
-
total_submit_limit (String, 2 characters ) -1
-
total_submit_interval (String, 2 characters ) -1
-
progressbar_page_number (String, 1 characters ) 0
-
progressbar_percent (String, 1 characters ) 0
-
progressbar_bar (String, 1 characters ) 0
-
progressbar_pagebreak_labels (String, 1 characters ) 1
-
progressbar_include_confirmation (String, 1 characters ) 1
-
progressbar_label_first (String, 5 characters ) Start
-
progressbar_label_confirmation (String, 10 characters ) Lõpetatud
-
preview (Integer) 0
-
preview_next_button_label (String, 0 characters )
-
preview_prev_button_label (String, 0 characters )
-
preview_title (String, 0 characters )
-
preview_message (String, 0 characters )
-
preview_message_format (NULL)
-
preview_excluded_components (Array, 0 elements)
-
status (String, 1 characters ) 1
-
record_exists (Boolean) FALSE
-
roles (Array, 2 elements)
-
emails (Array, 0 elements)
-
components (Array, 0 elements)
-
conditionals (Array, 0 elements)
-
-
name (String, 0 characters )
-
picture (String, 1 characters ) 0
-
data (NULL)
-
-
Called from
Krumo version 0.2.1a
| http://krumo.sourceforge.net/data01/virt58850/domeenid/www.erm.ee/htdocs/includes/menu.inc, line527
-
Called from
Krumo version 0.2.1a
| http://krumo.sourceforge.net/data01/virt58850/domeenid/www.erm.ee/htdocs/includes/menu.inc, line527