Augusti lõpuni avatud näitust „Rahvarõivas on norm. Igal aastaajal“ külastas aasta jooksul 140 918 inimest.

Esimest korda olid üheskoos vaadata kõikide Eesti kihelkondade rahvarõivad, andes igale eestlasele võimaluse mõtiskleda selle üle, millised võisid kord välja näha nende esiemad-isad, kui nad pühapäevahommikul kirikuteele asusid. Sajand tagasi kogutud ERMi rikkusest oli näitusel väljas 1428 eset, neist 124 abielunaise, 15 neiu ja 13 mehe kostüümina.
 
„Nüüd kolivad nii linased särgid kui ka villased riided jälle oma hoidlatesse, kasukad ja nahkmütsid külma nahkesemete hoidlasse. Sõled, preesid, helmed – iga ehe oma ettenähtud sahtlisse ja karpi. Vanad asjad tahavad puhata,“ ütles näituse kuraator Reet Piiri.
 
Rahvarõivanäitus oli inspiratsiooniks mitmetele üritustele, haridus- ja loenguprogrammidele, konverentsidele, näitustele, moeetendustele ja trükistele. Lisaks jõudsid seelikutriibud EV100 puhul raamatukaante vahele ning talgukevadel ka bussipeatustesse, väravatele ja aialippidele üle Eesti.
 
Rahvarõivanäitus koos ideelise edasiarendusena toetava näitusega „Külatänavalt punasele vaibale. 100 aastat rahvuslikku moodi“ pälvis 2017. aasta parima näituse ehk aasta muuseumiroti tiitli.
 
Oktoobris avame vahetuvate näituste saalis 90ndaid aastaid kajastava näituse „Ise tehtud Eesti“.