Täna avasid keskpanga president Madis Müller ja ERMi direktor Alar Karis Eesti Panga muuseumis koostöönäituse "Ehterahad".
 

Näitus on pühendatud Eesti laulupeole, mille põliseks osaks on Eesti rahvarõivad ja nende juurde kuuluvad ehted. Näitusel olevad ehted on valitud Eesti Rahva Muuseumi kogudest. Väljapanekus on rikkalikud Setu keed, kannaga rahad ja Eestile ainuomased kodarrahad.
 
Erilisematest ehetest on näitusel väljas näiteks Lihulas kullassepana tegutsenud Johann Friedrich Baumanni (1815–1890) kodarrahad, mis on äratuntavad nii meistrimärgi kui ka müntidel kujutatud motiivi, tugeva lõua ja kongninaga  matroonide järgi. Huvipakkuvad on ka Pärnus aastatel 1808–1862 Magnus Wilhelm Brackmanni töökojas valminud kodarrahad – omapärase tehnika ja stiiliga pseudomündid, millel kujutatud tegelased imiteerivad ilmselt kas Preisi kuningat Friedrich II või Vene tsaari Peeter I.
 
Väljapaneku kõige suursugusemad ehted on aga Setu rahadega keed. Hõbeehetel oli kindel koht Setu üleminekuriitustes, millega märgiti sünnitust ja ristimist, abiellumist ja surma. Kantavate ehete hulk muutus naise vanusega. Kõige rikkalikumalt ehtisid end keedega mõrsjad ja sünnitusealised abielunaised. Suurt sõlge, keesid, kõrvarõngaid, sõrmuseid ja käevõrusid sisaldav ehtekomplekt võis kaaluda 3–5 kilo.
 
Vanimad mündid, mida näitusel olevates ehetes on kasutatud, pärinevad 16. ja 17. sajandist. Nii saab ehetes näha Poola-Leedu 6-krossist münti (1599) ja Saksa-Rooma taalreid (1627, 1695).
 

 
Näituse koostaja: Riina Reinvelt, Eesti Rahva Muuseum
Kujundaja: Krista Lepland, OÜ Laika, Belka ja Strelka
Meeskond: Tiit Sibul, Karl-Erik Hiiemaa, Eesti Rahva Muuseum
Maie Uustalu, Siiri Ries, Kaja Kährik, Eesti Panga muuseum