Ratsaväe ja suurtükiväe postitemplid.
Sirvime edasi Eesti Vabadussõja postiajaloo kogu.
11.11.1918 moodustati Kaitseliidu juurde ratsaosakond, mille ülemaks sai rittmeister Gustav Jonson ja millest sai hiljem ratsavägi. Esmane ülesanne oli kaitsta Ajutise Valitsuse hoonet ja patrullida pealinnas.
29.11.1918 nimetati ratsaosakond ümber 1. ratsapolguks, ülemaks jäi Gustav Jonson. Polgus oli 149 ratsaväelast ja 8 hobust. Väeosa formeerimist alustati vabatahtlikest, hiljem üldises korras mobiliseeritud meestest. Polgu rindele jõudmine viibis, kuna nappis ratsahobuseid ja varustust, eriti sadulaid.
9.12.1918 andis sõjaminister käsu saata 1. eskadron liinile 1. diviisi ülema käsutusse. Järgmise päeva õhtul sõitiski see Tallinnast välja, koosseisus 6 ohvitseri, 105 ratsaväelast, kuulipildujate rühm kahe Maksimi kuulipildujaga. Eskadroni ülemaks oli leitnant Tammann, kuulipildujate rühma ülemaks rittmeister Kovit.
24. detsembriks oli 2., 3. ja 4. eskadron, kuulipildujate ja sidekomandode formeerimine lõpetatud: vajalik arv mehi ja hobuseid oli koos, samuti varustus. Samal päeval tuli kindral Johan Laidonerilt käsk liinile sõita.
E. Kramm kirjutab ajakirjas Sõdur nr 44/45 (1927):
„25. detsembril (Jõulu esimesel pühal) kell 6 õhtul algas Kopli vaksalis laadimine. Polgu kokkukogumine ärasõiduks oli Narva maantee ja Epinatjevi tän. nurgal (siin asus ka polgu staap). Orkester ees, liikus polk määratuma rahvahulga saatel läbi linna.
Orkester, mis täies koosseisus „Estonia“ teatrist polku üle oli tulnud, liikus polgu ees jala, sest moosekandid oleks end tundnud arvatavasti veel „ebamugavalt“ hobuste seljas, aga teiseks ei võinud eskadronist neile hobuseid anda ja eskadroni mehi jalgsi vaksali saata. Laadimine vagunitesse läks igapidi ladusasti ja kestis kõigest paar tundi. Mitmesugustel põhjustel pääseti välja sõitma aga alles peale keskööd.“
Tegevväkke sõitis polgu 2., 3. ja 4. eskadron, kokku 330 ratsanikku, 10 kerget kuulipildujat Lewis, 1 raskekuulipilduja Maksim, sidekomando ja ratsapatarei 2 jalaväesuurtükiga. Tallinna jäi ajutiselt majandusosakond ja töökomando rittmeister Artur Stolzeni juhatusel.
Jaanuaris 1919 tegi sõjavägede ülemjuhataja rittmeister Stolzenile ülesandeks formeerida 2. ratsapolk asukohaga Viljandis.
* * * * *
Tarvidus välisuurtükiväe järele kasvas kiiresti sõjategevus arenedes. Loodi uusi suurtükiväe raske- ja kergepatareisid. Probleeme oli palju: väljaõppinud suurtükiväeohvitsere oli väga vähe, varustust oli napilt ning hobused kannatasid alatoitumise all, samuti polnud hädavajalike tehnilisi vahendeid (binoklid, telefoniaparaadid, mõõtevahendid jms).
Kui vägede taandumise lõpus oli 1. ja 2. diviisis kokku rindel 6 patareid 22 suurtükiga, siis kevadel 1919 oli patareide arv rindel tõusnud 28-ni 94 suurtükiga (neist 28 raskesuurtükid). 1919. aasta kevadel oli moodsaid suurtükke juba 41, neist 13 rasket. Kiirlaskesuurtükid osteti inglastelt.
16.03.191 hakati ülemjuhataja korraldusel Tallinnas 3. raskevälisuurtükiväe divisjoni formeerima. Ülemaks määrati alampolkovnik Martin Terras.
Lahingud lõunarindel nõudsid raskesuurtükiväe suurendamist ka 2. diviisis. Ülemjuhataja käskiski 13.05.1919 kasutada saartel asuva 1. kindluse raskesuurtükiväe divisjoni staapi ja patareisid nr 3 ja 4, et tugevdada 2. diviisi. Loodi veel kolmaski raskepatarei ja mai lõpul oli divisjon Tallinnas valmis rindele minema.
2. kindluse raskesuurtükiväe divisjon Narva all täienes talve jooksul 2 raskepatareiga. Mailõpuks oli divisjonis 5 raskepatareid.
Raskustest hoolimata formeeriti 1919. aasta kevadeks 3 suurtükiväepolku, 2 kindluse raskedivisjoni ja 5 iseseisvat patareid, mis olid relvastatud 102 suurtükiga (17 kergepatareil olid 62 kergesuurtükki ja 14 raskepatareil 40 raskesuurtükki).
* * * * *
Head sirvimist!
Tööriistarealt infonupu alt leiate templijäljendi teksti, ajaloolist taustainfot ja selgitusi piltide kohta.
Näituse toimkond:
Koostaja Eve Aab
Konsultant Ants Linnard, Postimuuseumi Sõprade Seltsi esimees
Fotograaf Arp Karm
Toimetaja Karin Kastehein
Kirjandus
Eesti Vabadussõda 1918–1920. I–II osa. Tallinn: Vabadussõja Ajaloo Komitee, 1937, 1939.
Ajakiri Sõdur 1927 nr 44/45, 51/52.
Ajakiri Merendus 1933 nr 6.
Pihlak, Jaak; Strauss, Mati; Ain, Krillo. Eesti Vabadusristi kavalerid. Kirjastus: Vabadussõja Ajaloo Selts. Viljandi 2016.
Hurt, Vambola; Elmar Ojaste. Eesti. Estonia. Philately & Postal History Handbook. Catalogue. Stockholm, New York: Estonian Philatelic Society, 1986.
6.
Sirvime edasi Eesti Vabadussõja postiajaloo kogu.
11.11.1918 moodustati Kaitseliidu juurde ratsaosakond, mille ülemaks sai rittmeister Gustav Jonson ja millest sai hiljem ratsavägi. Esmane ülesanne oli kaitsta Ajutise Valitsuse hoonet ja patrullida pealinnas.
29.11.1918 nimetati ratsaosakond ümber 1. ratsapolguks, ülemaks jäi Gustav Jonson. Polgus oli 149 ratsaväelast ja 8 hobust. Väeosa formeerimist alustati vabatahtlikest, hiljem üldises korras mobiliseeritud meestest. Polgu rindele jõudmine viibis, kuna nappis ratsahobuseid ja varustust, eriti sadulaid.
9.12.1918 andis sõjaminister käsu saata 1. eskadron liinile 1. diviisi ülema käsutusse. Järgmise päeva õhtul sõitiski see Tallinnast välja, koosseisus 6 ohvitseri, 105 ratsaväelast, kuulipildujate rühm kahe Maksimi kuulipildujaga. Eskadroni ülemaks oli leitnant Tammann, kuulipildujate rühma ülemaks rittmeister Kovit.
24. detsembriks oli 2., 3. ja 4. eskadron, kuulipildujate ja sidekomandode formeerimine lõpetatud: vajalik arv mehi ja hobuseid oli koos, samuti varustus. Samal päeval tuli kindral Johan Laidonerilt käsk liinile sõita.
E. Kramm kirjutab ajakirjas Sõdur nr 44/45 (1927):
„25. detsembril (Jõulu esimesel pühal) kell 6 õhtul algas Kopli vaksalis laadimine. Polgu kokkukogumine ärasõiduks oli Narva maantee ja Epinatjevi tän. nurgal (siin asus ka polgu staap). Orkester ees, liikus polk määratuma rahvahulga saatel läbi linna.
Orkester, mis täies koosseisus „Estonia“ teatrist polku üle oli tulnud, liikus polgu ees jala, sest moosekandid oleks end tundnud arvatavasti veel „ebamugavalt“ hobuste seljas, aga teiseks ei võinud eskadronist neile hobuseid anda ja eskadroni mehi jalgsi vaksali saata. Laadimine vagunitesse läks igapidi ladusasti ja kestis kõigest paar tundi. Mitmesugustel põhjustel pääseti välja sõitma aga alles peale keskööd.“
Tegevväkke sõitis polgu 2., 3. ja 4. eskadron, kokku 330 ratsanikku, 10 kerget kuulipildujat Lewis, 1 raskekuulipilduja Maksim, sidekomando ja ratsapatarei 2 jalaväesuurtükiga. Tallinna jäi ajutiselt majandusosakond ja töökomando rittmeister Artur Stolzeni juhatusel.
Jaanuaris 1919 tegi sõjavägede ülemjuhataja rittmeister Stolzenile ülesandeks formeerida 2. ratsapolk asukohaga Viljandis.
* * * * *
Tarvidus välisuurtükiväe järele kasvas kiiresti sõjategevus arenedes. Loodi uusi suurtükiväe raske- ja kergepatareisid. Probleeme oli palju: väljaõppinud suurtükiväeohvitsere oli väga vähe, varustust oli napilt ning hobused kannatasid alatoitumise all, samuti polnud hädavajalike tehnilisi vahendeid (binoklid, telefoniaparaadid, mõõtevahendid jms).
Kui vägede taandumise lõpus oli 1. ja 2. diviisis kokku rindel 6 patareid 22 suurtükiga, siis kevadel 1919 oli patareide arv rindel tõusnud 28-ni 94 suurtükiga (neist 28 raskesuurtükid). 1919. aasta kevadel oli moodsaid suurtükke juba 41, neist 13 rasket. Kiirlaskesuurtükid osteti inglastelt.
16.03.191 hakati ülemjuhataja korraldusel Tallinnas 3. raskevälisuurtükiväe divisjoni formeerima. Ülemaks määrati alampolkovnik Martin Terras.
Lahingud lõunarindel nõudsid raskesuurtükiväe suurendamist ka 2. diviisis. Ülemjuhataja käskiski 13.05.1919 kasutada saartel asuva 1. kindluse raskesuurtükiväe divisjoni staapi ja patareisid nr 3 ja 4, et tugevdada 2. diviisi. Loodi veel kolmaski raskepatarei ja mai lõpul oli divisjon Tallinnas valmis rindele minema.
2. kindluse raskesuurtükiväe divisjon Narva all täienes talve jooksul 2 raskepatareiga. Mailõpuks oli divisjonis 5 raskepatareid.
Raskustest hoolimata formeeriti 1919. aasta kevadeks 3 suurtükiväepolku, 2 kindluse raskedivisjoni ja 5 iseseisvat patareid, mis olid relvastatud 102 suurtükiga (17 kergepatareil olid 62 kergesuurtükki ja 14 raskepatareil 40 raskesuurtükki).
* * * * *
Head sirvimist!
Tööriistarealt infonupu alt leiate templijäljendi teksti, ajaloolist taustainfot ja selgitusi piltide kohta.
Näituse toimkond:
Koostaja Eve Aab
Konsultant Ants Linnard, Postimuuseumi Sõprade Seltsi esimees
Fotograaf Arp Karm
Toimetaja Karin Kastehein
Kirjandus
Eesti Vabadussõda 1918–1920. I–II osa. Tallinn: Vabadussõja Ajaloo Komitee, 1937, 1939.
Ajakiri Sõdur 1927 nr 44/45, 51/52.
Ajakiri Merendus 1933 nr 6.
Pihlak, Jaak; Strauss, Mati; Ain, Krillo. Eesti Vabadusristi kavalerid. Kirjastus: Vabadussõja Ajaloo Selts. Viljandi 2016.
Hurt, Vambola; Elmar Ojaste. Eesti. Estonia. Philately & Postal History Handbook. Catalogue. Stockholm, New York: Estonian Philatelic Society, 1986.
6.
ERM
Kindluse Raske Suurtükiwäe Diwisjoni Majanduse Ülem
Kindluse Raske Suurtükiväe divisjoni majandusülem oli sõjaväeametnik Moks.
ERM
Kindluse Raske Suurtükiväe divisjoni majandusülem oli sõjaväeametnik Moks.
ERM
ERM
2.Kindluse Raske Suurtükiwäe Diwis. 3. Batarei
Raskesuurtükiväe divisjoni 3. patarei hoidis veebruaris 1919 tule all Narva-Jamburgi maanteed.
ERM
Raskesuurtükiväe divisjoni 3. patarei hoidis veebruaris 1919 tule all Narva-Jamburgi maanteed.
ERM
Narva kosk
ERM
ERM
2. Kindluse Raske Suurtükiwäe Diwis. 1 batarei
Sõjavägede ülemjuhataja korraldusel formeeriti jaanuaris 1919 Narva kaitseks 2. kindluse raskesuurtükiväe divisjon alamkapten Georg Vesteli juhtimisel.
ERM
Sõjavägede ülemjuhataja korraldusel formeeriti jaanuaris 1919 Narva kaitseks 2. kindluse raskesuurtükiväe divisjon alamkapten Georg Vesteli juhtimisel.
ERM
2. Kindluse Raske Suurtükiwäe Diwis. 1 batarei
Kindluse suurtükiväe divisjoni 1. patarei jõudis Narva 1.02.1919. Patarei ülemaks ja esialgu ainsaks ohvitseriks oli alamkapten Paul-Ferdinand Mühlverk, hiljem määrati tema abiks leitnant Kerson.
ERM
Kindluse suurtükiväe divisjoni 1. patarei jõudis Narva 1.02.1919. Patarei ülemaks ja esialgu ainsaks ohvitseriks oli alamkapten Paul-Ferdinand Mühlverk, hiljem määrati tema abiks leitnant Kerson.
ERM
2-ne Kindluse Raske Suurtükiwäe Diwisjon
Divisjoni koosseisus oli 9 patareid, divisjoni numeratsioonis 1–9. Hiljem nimetati ümber kindluse patareiks.
ERM
Divisjoni koosseisus oli 9 patareid, divisjoni numeratsioonis 1–9. Hiljem nimetati ümber kindluse patareiks.
ERM
Asutav Kogu tegutses Eesti rahvaesinduse ja seadusandliku võimuna 23. aprillist 1919 kuni 20. detsembrini 1920. Kogu ülesanne oli luua Eesti riigile alus, võtta vastu põhiseadus ja -seadus. Asutav Kogu tuli esimest korda kokku Estonia kontserdisaalis 1919. aasta 23. aprillil, esimeheks valiti sotsiaaldemokraat August Rei.
ERM
ERM
Kindluse batarei No 6 Ülem
2. Kindluse Raske Suurtükiwäe Diwis. 2. Batarei
Kindluse patarei nr 6 jõudis 23.06.1919 Auvere jaama. Patarei ülemaks ja ainsaks ohvitseriks oli alamleitnant Mägi.
Raskesuurtükiväe divisjoni 2. patarei ülem oli leitnant Georg Rasumov.
ERM
2. Kindluse Raske Suurtükiwäe Diwis. 2. Batarei
Kindluse patarei nr 6 jõudis 23.06.1919 Auvere jaama. Patarei ülemaks ja ainsaks ohvitseriks oli alamleitnant Mägi.
Raskesuurtükiväe divisjoni 2. patarei ülem oli leitnant Georg Rasumov.
ERM
ERM
2. Kindluse Raske Suurtükiwäe Diwis 3. Batarei
Raske suurtükiväe divisjoni 3. patarei 2. rühm sõitis 14.01.191 koos Tallinna Kaitsepataljoniga Lõuna rindele. 28.01.1919 saadeti rühm Narva rindele – see oli esimene raskepatarei Viru rindel.
ERM
Raske suurtükiväe divisjoni 3. patarei 2. rühm sõitis 14.01.191 koos Tallinna Kaitsepataljoniga Lõuna rindele. 28.01.1919 saadeti rühm Narva rindele – see oli esimene raskepatarei Viru rindel.
ERM
ERM
Kindluse Raske patarei No 1 Ülem
Raskesuurtükiväe divisjoni patarei nr 1 ülem oli alampolkovnik Paul-Ferdinand Mühlverk.
ERM
Raskesuurtükiväe divisjoni patarei nr 1 ülem oli alampolkovnik Paul-Ferdinand Mühlverk.
ERM
ERM
2-se Kindluse Raske Suurtükiwäe divisjon 4. Batarei
Raskesuurtükiväe divisjoni 4. patarei jõudis 9.04.1919 Vaivara jaama patarei ülema lipnik August Aron. Patarei oli võrdlemisi hästi varustatud: meeskonnas oli 77 sõdurit, kellel oli kasutada 60 Jaapani vintpüssi ja 12 hobust. Patarei asus positsioonile Narva-Jõesuu parki.
ERM
Raskesuurtükiväe divisjoni 4. patarei jõudis 9.04.1919 Vaivara jaama patarei ülema lipnik August Aron. Patarei oli võrdlemisi hästi varustatud: meeskonnas oli 77 sõdurit, kellel oli kasutada 60 Jaapani vintpüssi ja 12 hobust. Patarei asus positsioonile Narva-Jõesuu parki.
ERM