Eesti Vabadussõda,
november 1918 – veebruar 1920.
Väliposti teenistus kutsuti ellu Eesti sõjaväe ülemjuhataja käsuga 11. jaanuaril 1919.
Postisaadetised suunal kodu–rinne maksustati tavalises korras, samas kui vastassuunalised, rinne–kodu olid maksuvabad. Väliposti teenindasid kõik postiasutused ning ka Tallinna peapostkontoris avatud välipostkontor. Hiljem avati välipostkontorid veel Narvas ja Valgas. Sõjaväes korraldasid posti vastuvõtmist-väljastamist kindlad ülema nimetatud inimesed.
Eesti väekoondistel ja üksustel polnud numbreid. Kirjadele märgiti väeosa nimetus, kusjuures asukoha märkimine oli keelatud. Sõjaväest koju saadetud kirjad märgistati saatja väeosa, allüksuse, sõjaväeasutuse või tagalateenistuse templiga. Välipost lõpetas tegevuse 15. mail 1920.
* * * * *
Näituse viimane osa on ülevaade Sõjaväe Varustusvalitsuse üksustes kasutusel olnud välipostitemplitest.
Rahvaväe varustamiseks relvade ja laskemoonaga loodi 21. novembril 1918 Suurtükiväe Valitsusele alluv suurtükiväeladu. Hiljem viidi see ladu Varustusvalitsuse ülema alluvusse sõjariistade lao nimetuse all, millest eraldati sõjariistade osakond. Suurtükiväelao peamiseks ülesandeks oli esialgu üle maa laialipillatud, sakslastest maja jäänud relva- ja laskemoonaladude ning tagavarade kogumine, nende kordaseadmine, arvele kandmine ja väljajagamine. Ladude ja tagavarade ülevõtmine Tallinnas algas novembri lõpus 1918. Varustust täiendati ka tellimustega välismaalt. Esimene saadetis Soome relvi jõudis Tallinna 29. novembril 1918.
Väekoondiste varustamine kõige vajalikuga lisaks relvadele ja laskemoonale käis diviisi intendandivalitsuste kaudu, mis asusid 1. diviisil Narvas, 2. diviisil Tartus, 3. diviisil Viljandis, Soomusrongide divisjonil Valgas, mereväel Tallinnas. Pealinnas ja selle ümbruses asuvaid väeosi varustas Varustusvalitsus. Väekoondiste juurde loodud liikuvad laskemoonapargid jagasid väeosadele relvi ja laskemoona. Juulist 1919 läksid liikuvad pargid üle suurtükiväepolkude ülemate alluvusse.
* * * * *
Head vaatamist!
Tööriistade realt infonupu alt leiate templijäljendi teksti (kursiivis), ajaloolist taustainfot ja selgitusi piltide kohta.
Näituse toimkond
Koostaja: Eve Aab
Konsultant: Ants Linnard, Postimuuseumi Sõprade Seltsi esimees
Fototööd: Arp Karm
Toimetaja: Karin Kastehein
Kirjandus
Eesti Vabadussõda 1918–1920. I–II osa. Tallinn: Vabadussõja Ajaloo Komitee, 1937, 1939.
Hurt, Vambola; Elmar Ojaste. Eesti. Estonia. Philately & postal history handbook. Catalogue. Stockholm, New York: Estonian Philatelic Society, 1986.
Juhend Vabadussõja ajaloo materjalide kogumiseks. Eesti riikliku iseseisvuse võitlusajastu sündmuste kronoloogia 1917–1920. Tallinn: Vabadussõja Ajaloo Komitee, 1936.
Eesti Wabaduse Sõda XI. 1918 – II. 1920. Terwishoidline osa. Tallinn: Sõjaväe Tervishoiu Valitsus, 1921.
Kikkas, Toivo. Jalaväe relvastusega varustamine Eesti Vabadussõjas 1918–1920. Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi Eesti ajaloo osakond, bakalaureusetöö, 2018.
Lõhmuste, Eero. Ajalugu: Välipost Eesti Vabadussõjas. Pärnu Postimees, 28.07.2004.
Ugala. Võru-Valga-Petserimaa häälekandja, 19.12.1931.
Rajalane. Nr 88, lk 3 02.10.1919 ja nr 90, lk 4 07.10.1919.
Maaliit. Eesti Maarahva Liidu häälekandja nr 40, 19 veebruar 1919.
november 1918 – veebruar 1920.
Väliposti teenistus kutsuti ellu Eesti sõjaväe ülemjuhataja käsuga 11. jaanuaril 1919.
Postisaadetised suunal kodu–rinne maksustati tavalises korras, samas kui vastassuunalised, rinne–kodu olid maksuvabad. Väliposti teenindasid kõik postiasutused ning ka Tallinna peapostkontoris avatud välipostkontor. Hiljem avati välipostkontorid veel Narvas ja Valgas. Sõjaväes korraldasid posti vastuvõtmist-väljastamist kindlad ülema nimetatud inimesed.
Eesti väekoondistel ja üksustel polnud numbreid. Kirjadele märgiti väeosa nimetus, kusjuures asukoha märkimine oli keelatud. Sõjaväest koju saadetud kirjad märgistati saatja väeosa, allüksuse, sõjaväeasutuse või tagalateenistuse templiga. Välipost lõpetas tegevuse 15. mail 1920.
* * * * *
Näituse viimane osa on ülevaade Sõjaväe Varustusvalitsuse üksustes kasutusel olnud välipostitemplitest.
Rahvaväe varustamiseks relvade ja laskemoonaga loodi 21. novembril 1918 Suurtükiväe Valitsusele alluv suurtükiväeladu. Hiljem viidi see ladu Varustusvalitsuse ülema alluvusse sõjariistade lao nimetuse all, millest eraldati sõjariistade osakond. Suurtükiväelao peamiseks ülesandeks oli esialgu üle maa laialipillatud, sakslastest maja jäänud relva- ja laskemoonaladude ning tagavarade kogumine, nende kordaseadmine, arvele kandmine ja väljajagamine. Ladude ja tagavarade ülevõtmine Tallinnas algas novembri lõpus 1918. Varustust täiendati ka tellimustega välismaalt. Esimene saadetis Soome relvi jõudis Tallinna 29. novembril 1918.
Väekoondiste varustamine kõige vajalikuga lisaks relvadele ja laskemoonale käis diviisi intendandivalitsuste kaudu, mis asusid 1. diviisil Narvas, 2. diviisil Tartus, 3. diviisil Viljandis, Soomusrongide divisjonil Valgas, mereväel Tallinnas. Pealinnas ja selle ümbruses asuvaid väeosi varustas Varustusvalitsus. Väekoondiste juurde loodud liikuvad laskemoonapargid jagasid väeosadele relvi ja laskemoona. Juulist 1919 läksid liikuvad pargid üle suurtükiväepolkude ülemate alluvusse.
* * * * *
Head vaatamist!
Tööriistade realt infonupu alt leiate templijäljendi teksti (kursiivis), ajaloolist taustainfot ja selgitusi piltide kohta.
Näituse toimkond
Koostaja: Eve Aab
Konsultant: Ants Linnard, Postimuuseumi Sõprade Seltsi esimees
Fototööd: Arp Karm
Toimetaja: Karin Kastehein
Kirjandus
Eesti Vabadussõda 1918–1920. I–II osa. Tallinn: Vabadussõja Ajaloo Komitee, 1937, 1939.
Hurt, Vambola; Elmar Ojaste. Eesti. Estonia. Philately & postal history handbook. Catalogue. Stockholm, New York: Estonian Philatelic Society, 1986.
Juhend Vabadussõja ajaloo materjalide kogumiseks. Eesti riikliku iseseisvuse võitlusajastu sündmuste kronoloogia 1917–1920. Tallinn: Vabadussõja Ajaloo Komitee, 1936.
Eesti Wabaduse Sõda XI. 1918 – II. 1920. Terwishoidline osa. Tallinn: Sõjaväe Tervishoiu Valitsus, 1921.
Kikkas, Toivo. Jalaväe relvastusega varustamine Eesti Vabadussõjas 1918–1920. Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi Eesti ajaloo osakond, bakalaureusetöö, 2018.
Lõhmuste, Eero. Ajalugu: Välipost Eesti Vabadussõjas. Pärnu Postimees, 28.07.2004.
Ugala. Võru-Valga-Petserimaa häälekandja, 19.12.1931.
Rajalane. Nr 88, lk 3 02.10.1919 ja nr 90, lk 4 07.10.1919.
Maaliit. Eesti Maarahva Liidu häälekandja nr 40, 19 veebruar 1919.
Tempel: Kindralstaabi Valitsuse Sidede osakond
23.12.1918 – 1.01.1919 kuulus polkovnik Jaan Sootsi juhitud Operatiivstaabi koosseisu operatiivosakond, maakuulamisosakond, sideosakond, teadete kogumise osakond, raudtee- ja liikumisosakond.
3.02.1919 nimetati operatiivstaap ümber Kindralstaabi Valitsuseks. 1919. aasta veebruarist kuni 1920. aasta märtsini oli Kindralstaabi Valitsuse ülem polkovnik Jaan Rink.
Ta oli ka ajakirja Sõdur vastutav toimetaja ning Vabariigi Sõjakooli õppejõud.
ERM
23.12.1918 – 1.01.1919 kuulus polkovnik Jaan Sootsi juhitud Operatiivstaabi koosseisu operatiivosakond, maakuulamisosakond, sideosakond, teadete kogumise osakond, raudtee- ja liikumisosakond.
3.02.1919 nimetati operatiivstaap ümber Kindralstaabi Valitsuseks. 1919. aasta veebruarist kuni 1920. aasta märtsini oli Kindralstaabi Valitsuse ülem polkovnik Jaan Rink.
Ta oli ka ajakirja Sõdur vastutav toimetaja ning Vabariigi Sõjakooli õppejõud.
ERM
ERM
Tempel: E.V. Sõjariistade töökoda Tallinn / S.M. VAR. VAL.
1.12.1919 viidi Varustusvalitsuse sõjariistade osakond koos ladude ja töökodadega üle Suurtükiväe Valitsuse juurde, et korraldada kogu rahvaväe varustamist relvade ja laskemoonaga. 10.12.1919 seisuga koosnes Suurtükiväe valitsus juhatusest ja neljast osakonnast, mis omakorda jagunesid allüksusteks: tehaste ja töökodade osakond (sõjariistade töökoda ja töötoad; suurtükiväe laboratoorium), suurtükiväe varustuse osakond (suurtükiladu, laskemoonaladu), käsisõjariistade osakond (käsisõjariistade ladu) ning majanduse osakond (töökomando).
ERM
1.12.1919 viidi Varustusvalitsuse sõjariistade osakond koos ladude ja töökodadega üle Suurtükiväe Valitsuse juurde, et korraldada kogu rahvaväe varustamist relvade ja laskemoonaga. 10.12.1919 seisuga koosnes Suurtükiväe valitsus juhatusest ja neljast osakonnast, mis omakorda jagunesid allüksusteks: tehaste ja töökodade osakond (sõjariistade töökoda ja töötoad; suurtükiväe laboratoorium), suurtükiväe varustuse osakond (suurtükiladu, laskemoonaladu), käsisõjariistade osakond (käsisõjariistade ladu) ning majanduse osakond (töökomando).
ERM
27.11.1918 andis sõjaväekomando komandör Tartu Ülikooli üle Eesti Ajutise Valitsuse moodustatud komisjonile.
1.12.1919 alustas ülikool tööd eestikeelse Eesti Vabariigi Tartu Ülikoolina.
ERM
1.12.1919 alustas ülikool tööd eestikeelse Eesti Vabariigi Tartu Ülikoolina.
ERM
Tempel: E.S.M.SÕJARIISTADE LADU TÖÖROOD
Varustusvalitsuse sõjariistade osakonna käsirelvatöökoda paiknes 1919. aasta kevadel Tallinnas Suur-Tartu mnt 84.
Parandamist vajavate relvade kordaseadmine oli sõjariistade lao ülesanne. Alles ajapikku tekkisid diviisides ja väeosades väiksemad parandustöökojad.
ERM
Varustusvalitsuse sõjariistade osakonna käsirelvatöökoda paiknes 1919. aasta kevadel Tallinnas Suur-Tartu mnt 84.
Parandamist vajavate relvade kordaseadmine oli sõjariistade lao ülesanne. Alles ajapikku tekkisid diviisides ja väeosades väiksemad parandustöökojad.
ERM
ERM
Tempel: W.W.Sõjariistade osakonna liikuv töökoda
Varustusvalitsuse sõjariistade osakonna alluvuses moodustati liikuvad töökojad, ülesandeks käsitulirelvade parandamine. Kavas oli moodustada iga diviisi juurde üks liikuv töökoda. Esialgu piirduti ühega, mille käsutusse anti kaks vagunit, kus olid ametis treial, kaks lukkseppa ja puusepp. 16.07.1919 nimetati Varustusvalitsuse sõjariistade osakonna liikuva sõjariistade parandustöökoja juhatajaks alamleitnant Edmund Mühlbaum.
ERM
Varustusvalitsuse sõjariistade osakonna alluvuses moodustati liikuvad töökojad, ülesandeks käsitulirelvade parandamine. Kavas oli moodustada iga diviisi juurde üks liikuv töökoda. Esialgu piirduti ühega, mille käsutusse anti kaks vagunit, kus olid ametis treial, kaks lukkseppa ja puusepp. 16.07.1919 nimetati Varustusvalitsuse sõjariistade osakonna liikuva sõjariistade parandustöökoja juhatajaks alamleitnant Edmund Mühlbaum.
ERM
Miroshski klooster Pihkvas
ERM
ERM
Tempel: Inseneriwäe Walitsus Warustuse Osakonna Ladu / E.W.
9.05.1919 oli Inseneriväe Valitsuse ülem alamkapten Paul Pentson.
Peastaabi ülema kindral Andres Larka päevakäsu nr 2 (6.12.1918) alusel kuulusid koosseisu järgmised Peastaabi üle4male alluvad valitsused ja jaoskonnad: mereväe, suurtükiväe, inseneriväe, varustus-, kohtu- ja arstivalitsus, mobilisatsiooni-, rea-, inspektori-, komandandi- ja teadete jaoskond ning kantselei.
ERM
9.05.1919 oli Inseneriväe Valitsuse ülem alamkapten Paul Pentson.
Peastaabi ülema kindral Andres Larka päevakäsu nr 2 (6.12.1918) alusel kuulusid koosseisu järgmised Peastaabi üle4male alluvad valitsused ja jaoskonnad: mereväe, suurtükiväe, inseneriväe, varustus-, kohtu- ja arstivalitsus, mobilisatsiooni-, rea-, inspektori-, komandandi- ja teadete jaoskond ning kantselei.
ERM
ERM
Tempel: Eesti Sõjawäe Warustuse Walitsus / Kirjade jaoks
Rahvaväe varustamise korraldamiseks moodustati 21.11.1918 Sõjaväe Varustusvalitsus, ülemaks määrati polkovnik Rudolf Reiman. Varustusvalitsus allus esialgu Peastaabi ülemale, hiljem ülemjuhatajale. Sõja alguses töötas varustusvalitsuses 69 inimest, sh ohvitsere ja sõjaväeametnikke 38. Selle koosseisu kuulusid raha-, toitlus-, kraami- ja riiete-, vabrikute- ja tööstus-, korterite- ja kütte- ning sekretäri osakond koos sadamaladude juhatusega.
ERM
Rahvaväe varustamise korraldamiseks moodustati 21.11.1918 Sõjaväe Varustusvalitsus, ülemaks määrati polkovnik Rudolf Reiman. Varustusvalitsus allus esialgu Peastaabi ülemale, hiljem ülemjuhatajale. Sõja alguses töötas varustusvalitsuses 69 inimest, sh ohvitsere ja sõjaväeametnikke 38. Selle koosseisu kuulusid raha-, toitlus-, kraami- ja riiete-, vabrikute- ja tööstus-, korterite- ja kütte- ning sekretäri osakond koos sadamaladude juhatusega.
ERM
ERM
Tempel: Operat.Staab.Tead.kog.jaosk.punkt No 2
Teadete jaoskond määrati 28.12.1918 Operatiivstaabi koosseisu, jaoskonnaülemaks Oskar Mamers, tema abiks staabikapten Helmut Veem. 23.02.1919 nimetati Operatiivstaap ümber Kindralstaabi Valitsuseks.
Teadete kogumise punkt 2. diviisi staabi juures avati 1.01.1919, ülemaks Aleksander Eller.
Pärnu teadete kogumise punkt avati 20.01.1919, ülemaks sõjaväeametnik Johannes Reimann.
Viljandi teadete kogumise punkt avati 21.01.1919, ülemaks Härman Sumberg.
Tartu teadete kogumise punkt avati 21.01.1919, ülemaks Andres Purri.
Teadete kogumise punkt 1. diviisi staabi juures avati 24.01.1919, ülemaks sõjaväeametnik Mihkel Puss.
ERM
Teadete jaoskond määrati 28.12.1918 Operatiivstaabi koosseisu, jaoskonnaülemaks Oskar Mamers, tema abiks staabikapten Helmut Veem. 23.02.1919 nimetati Operatiivstaap ümber Kindralstaabi Valitsuseks.
Teadete kogumise punkt 2. diviisi staabi juures avati 1.01.1919, ülemaks Aleksander Eller.
Pärnu teadete kogumise punkt avati 20.01.1919, ülemaks sõjaväeametnik Johannes Reimann.
Viljandi teadete kogumise punkt avati 21.01.1919, ülemaks Härman Sumberg.
Tartu teadete kogumise punkt avati 21.01.1919, ülemaks Andres Purri.
Teadete kogumise punkt 1. diviisi staabi juures avati 24.01.1919, ülemaks sõjaväeametnik Mihkel Puss.
ERM
ERM
Tempel: Kindralstaabi Walitsus 2. Diw.tead.kog.punkt
Teadete kogumise punkt 2. diviisi staabi juures (liikuv) avati 1.01.1919 ja selle ülem oli Aleksander Eller.
ERM
Teadete kogumise punkt 2. diviisi staabi juures (liikuv) avati 1.01.1919 ja selle ülem oli Aleksander Eller.
ERM
ERM