Eesti Vabadussõda,
november 1918 – veebruar 1920.
Väliposti teenistus kutsuti ellu Eesti sõjaväe ülemjuhataja käsuga 11. jaanuaril 1919.
Postisaadetised suunal kodu–rinne maksustati tavalises korras, samas kui vastassuunalised, rinne–kodu olid maksuvabad. Väliposti teenindasid kõik postiasutused ning ka Tallinna peapostkontoris avatud välipostkontor. Hiljem avati välipostkontorid veel Narvas ja Valgas. Sõjaväes korraldasid posti vastuvõtmist-väljastamist kindlad ülema nimetatud inimesed.
Eesti väekoondistel ja üksustel polnud numbreid. Kirjadele märgiti väeosa nimetus, kusjuures asukoha märkimine oli keelatud. Sõjaväest koju saadetud kirjad märgistati saatja väeosa, allüksuse, sõjaväeasutuse või tagalateenistuse templiga. Välipost lõpetas tegevuse 15. mail 1920.
* * * * *
Näituse viimane osa on ülevaade Sõjaväe Varustusvalitsuse üksustes kasutusel olnud välipostitemplitest.
Rahvaväe varustamiseks relvade ja laskemoonaga loodi 21. novembril 1918 Suurtükiväe Valitsusele alluv suurtükiväeladu. Hiljem viidi see ladu Varustusvalitsuse ülema alluvusse sõjariistade lao nimetuse all, millest eraldati sõjariistade osakond. Suurtükiväelao peamiseks ülesandeks oli esialgu üle maa laialipillatud, sakslastest maja jäänud relva- ja laskemoonaladude ning tagavarade kogumine, nende kordaseadmine, arvele kandmine ja väljajagamine. Ladude ja tagavarade ülevõtmine Tallinnas algas novembri lõpus 1918. Varustust täiendati ka tellimustega välismaalt. Esimene saadetis Soome relvi jõudis Tallinna 29. novembril 1918.
Väekoondiste varustamine kõige vajalikuga lisaks relvadele ja laskemoonale käis diviisi intendandivalitsuste kaudu, mis asusid 1. diviisil Narvas, 2. diviisil Tartus, 3. diviisil Viljandis, Soomusrongide divisjonil Valgas, mereväel Tallinnas. Pealinnas ja selle ümbruses asuvaid väeosi varustas Varustusvalitsus. Väekoondiste juurde loodud liikuvad laskemoonapargid jagasid väeosadele relvi ja laskemoona. Juulist 1919 läksid liikuvad pargid üle suurtükiväepolkude ülemate alluvusse.
* * * * *
Head vaatamist!
Tööriistade realt infonupu alt leiate templijäljendi teksti (kursiivis), ajaloolist taustainfot ja selgitusi piltide kohta.
Näituse toimkond
Koostaja: Eve Aab
Konsultant: Ants Linnard, Postimuuseumi Sõprade Seltsi esimees
Fototööd: Arp Karm
Toimetaja: Karin Kastehein
Kirjandus
Eesti Vabadussõda 1918–1920. I–II osa. Tallinn: Vabadussõja Ajaloo Komitee, 1937, 1939.
Hurt, Vambola; Elmar Ojaste. Eesti. Estonia. Philately & postal history handbook. Catalogue. Stockholm, New York: Estonian Philatelic Society, 1986.
Juhend Vabadussõja ajaloo materjalide kogumiseks. Eesti riikliku iseseisvuse võitlusajastu sündmuste kronoloogia 1917–1920. Tallinn: Vabadussõja Ajaloo Komitee, 1936.
Eesti Wabaduse Sõda XI. 1918 – II. 1920. Terwishoidline osa. Tallinn: Sõjaväe Tervishoiu Valitsus, 1921.
Kikkas, Toivo. Jalaväe relvastusega varustamine Eesti Vabadussõjas 1918–1920. Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi Eesti ajaloo osakond, bakalaureusetöö, 2018.
Lõhmuste, Eero. Ajalugu: Välipost Eesti Vabadussõjas. Pärnu Postimees, 28.07.2004.
Ugala. Võru-Valga-Petserimaa häälekandja, 19.12.1931.
Rajalane. Nr 88, lk 3 02.10.1919 ja nr 90, lk 4 07.10.1919.
Maaliit. Eesti Maarahva Liidu häälekandja nr 40, 19 veebruar 1919.
november 1918 – veebruar 1920.
Väliposti teenistus kutsuti ellu Eesti sõjaväe ülemjuhataja käsuga 11. jaanuaril 1919.
Postisaadetised suunal kodu–rinne maksustati tavalises korras, samas kui vastassuunalised, rinne–kodu olid maksuvabad. Väliposti teenindasid kõik postiasutused ning ka Tallinna peapostkontoris avatud välipostkontor. Hiljem avati välipostkontorid veel Narvas ja Valgas. Sõjaväes korraldasid posti vastuvõtmist-väljastamist kindlad ülema nimetatud inimesed.
Eesti väekoondistel ja üksustel polnud numbreid. Kirjadele märgiti väeosa nimetus, kusjuures asukoha märkimine oli keelatud. Sõjaväest koju saadetud kirjad märgistati saatja väeosa, allüksuse, sõjaväeasutuse või tagalateenistuse templiga. Välipost lõpetas tegevuse 15. mail 1920.
* * * * *
Näituse viimane osa on ülevaade Sõjaväe Varustusvalitsuse üksustes kasutusel olnud välipostitemplitest.
Rahvaväe varustamiseks relvade ja laskemoonaga loodi 21. novembril 1918 Suurtükiväe Valitsusele alluv suurtükiväeladu. Hiljem viidi see ladu Varustusvalitsuse ülema alluvusse sõjariistade lao nimetuse all, millest eraldati sõjariistade osakond. Suurtükiväelao peamiseks ülesandeks oli esialgu üle maa laialipillatud, sakslastest maja jäänud relva- ja laskemoonaladude ning tagavarade kogumine, nende kordaseadmine, arvele kandmine ja väljajagamine. Ladude ja tagavarade ülevõtmine Tallinnas algas novembri lõpus 1918. Varustust täiendati ka tellimustega välismaalt. Esimene saadetis Soome relvi jõudis Tallinna 29. novembril 1918.
Väekoondiste varustamine kõige vajalikuga lisaks relvadele ja laskemoonale käis diviisi intendandivalitsuste kaudu, mis asusid 1. diviisil Narvas, 2. diviisil Tartus, 3. diviisil Viljandis, Soomusrongide divisjonil Valgas, mereväel Tallinnas. Pealinnas ja selle ümbruses asuvaid väeosi varustas Varustusvalitsus. Väekoondiste juurde loodud liikuvad laskemoonapargid jagasid väeosadele relvi ja laskemoona. Juulist 1919 läksid liikuvad pargid üle suurtükiväepolkude ülemate alluvusse.
* * * * *
Head vaatamist!
Tööriistade realt infonupu alt leiate templijäljendi teksti (kursiivis), ajaloolist taustainfot ja selgitusi piltide kohta.
Näituse toimkond
Koostaja: Eve Aab
Konsultant: Ants Linnard, Postimuuseumi Sõprade Seltsi esimees
Fototööd: Arp Karm
Toimetaja: Karin Kastehein
Kirjandus
Eesti Vabadussõda 1918–1920. I–II osa. Tallinn: Vabadussõja Ajaloo Komitee, 1937, 1939.
Hurt, Vambola; Elmar Ojaste. Eesti. Estonia. Philately & postal history handbook. Catalogue. Stockholm, New York: Estonian Philatelic Society, 1986.
Juhend Vabadussõja ajaloo materjalide kogumiseks. Eesti riikliku iseseisvuse võitlusajastu sündmuste kronoloogia 1917–1920. Tallinn: Vabadussõja Ajaloo Komitee, 1936.
Eesti Wabaduse Sõda XI. 1918 – II. 1920. Terwishoidline osa. Tallinn: Sõjaväe Tervishoiu Valitsus, 1921.
Kikkas, Toivo. Jalaväe relvastusega varustamine Eesti Vabadussõjas 1918–1920. Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi Eesti ajaloo osakond, bakalaureusetöö, 2018.
Lõhmuste, Eero. Ajalugu: Välipost Eesti Vabadussõjas. Pärnu Postimees, 28.07.2004.
Ugala. Võru-Valga-Petserimaa häälekandja, 19.12.1931.
Rajalane. Nr 88, lk 3 02.10.1919 ja nr 90, lk 4 07.10.1919.
Maaliit. Eesti Maarahva Liidu häälekandja nr 40, 19 veebruar 1919.
Tempel: Sõjawäe Jntendandi Valitsus
Väekoondiste varustamine kõige vajalikuga peale relvade ja laskemoona toimus diviisi intendandivalitsuste kaudu, mis asusid 1. diviisil Narvas, 2. diviisil Tartus, 3. diviisil Viljandis, Soomusrongide divisjonil Valgas, mereväel Tallinnas.
ERM
Väekoondiste varustamine kõige vajalikuga peale relvade ja laskemoona toimus diviisi intendandivalitsuste kaudu, mis asusid 1. diviisil Narvas, 2. diviisil Tartus, 3. diviisil Viljandis, Soomusrongide divisjonil Valgas, mereväel Tallinnas.
ERM
Mastipuude salu. Ivan Šiškin
ERM
ERM
Tempel: Eesti Sõjawägede toitluse ladu
25.05.1919 asus eesrinde toitlusladu Mõisakülas, toitlusladu Valgas ja Võrus, leivatehased aga Rakveres, Narvas, Valgas ja Viljandis ning toidumoonavoor Narvas ja Tartus.
ERM
25.05.1919 asus eesrinde toitlusladu Mõisakülas, toitlusladu Valgas ja Võrus, leivatehased aga Rakveres, Narvas, Valgas ja Viljandis ning toidumoonavoor Narvas ja Tartus.
ERM
Tempel: TRANSP. ja ETAPI WALITSUSE TÖÖ-KOMANDO
Sõjavägede ülemjuhataja päevakäsuga 6.12.1919 loodi senisest Sõjaväe Varustusvalitsuse etapi ja voori jaoskonnast transpordi ja etapi valitsus.
ERM
Sõjavägede ülemjuhataja päevakäsuga 6.12.1919 loodi senisest Sõjaväe Varustusvalitsuse etapi ja voori jaoskonnast transpordi ja etapi valitsus.
ERM
ERM
Tempel: E.S.M. LASKEMOONA LADU ÜLEM
1918. aasta detsembrikuu jooksul võeti Tallinnas ja selle ümbruses sakslastelt üle 23 laskemoonaladu ja -keldrit.
ERM
1918. aasta detsembrikuu jooksul võeti Tallinnas ja selle ümbruses sakslastelt üle 23 laskemoonaladu ja -keldrit.
ERM
ERM
Tempel: E.S.M. Laskemoona Ladu Ülem
Mai lõpuks 1919 oli väeosadele välja jagatud umbes 64 000 püssi, 55 miljonit püssi- ja kuulipildujapadrunit, 120 000 käsigranaati.
ERM
Mai lõpuks 1919 oli väeosadele välja jagatud umbes 64 000 püssi, 55 miljonit püssi- ja kuulipildujapadrunit, 120 000 käsigranaati.
ERM
ERM
Tempel: E.S.M. SÕJARIISTADE LADU TÖÖROOD
Varustusvalitsuse sõjariistade osakonna töökoda oli 1919. aasta kevadel Tallinnas Suur-Tartu mnt 84.
ERM
Varustusvalitsuse sõjariistade osakonna töökoda oli 1919. aasta kevadel Tallinnas Suur-Tartu mnt 84.
ERM
ERM
Tempel: S.W. Käsisõjariist. Osakonna Liikuw Sõjariist. Töökoja Ülem / E.W.
1919. aastal varustas rahvaväge raskerelvade ja laskemoonaga Suurtükiväe Valitsuse varustusosakond, käsirelvadega varustusvalitsuse sõjariistade osakond.
10.12.1919 kinnitatud kooseisude järgi koosnes Suurtükiväe Valitsus juhatusest ja neljast osakonnast, mis omakorda jagunesid sellisteks allüksusteks: tehaste ja töökodade osakond (sõjariistade töökoda ja töötoad; suurtükiväe laboratoorium), suurtükiväe varustuse osakond (suurtükiladu; laskemoonaladu), käsisõjariistade osakond (käsisõjariistade ladu) ning majanduse osakond (töökomando).
ERM
1919. aastal varustas rahvaväge raskerelvade ja laskemoonaga Suurtükiväe Valitsuse varustusosakond, käsirelvadega varustusvalitsuse sõjariistade osakond.
10.12.1919 kinnitatud kooseisude järgi koosnes Suurtükiväe Valitsus juhatusest ja neljast osakonnast, mis omakorda jagunesid sellisteks allüksusteks: tehaste ja töökodade osakond (sõjariistade töökoda ja töötoad; suurtükiväe laboratoorium), suurtükiväe varustuse osakond (suurtükiladu; laskemoonaladu), käsisõjariistade osakond (käsisõjariistade ladu) ning majanduse osakond (töökomando).
ERM
ERM
Tempel: E.S.M. 2-ne LIIKUW PARK
Relvastust ja laskemoona toimetasid rindele liikuvad pargid ehk varustusrongid. Alates 1919. aasta juulist allusid liikuvad pargid suurtükiväepolkude ülematele. I diviisi teenindas LP nr 1, II diviisi LP nr 3 ja III diviisi LP nr 2.
25.05.1919 olid liikuvad pargid Narvas, Viljandis ja Valgas.
ERM
Relvastust ja laskemoona toimetasid rindele liikuvad pargid ehk varustusrongid. Alates 1919. aasta juulist allusid liikuvad pargid suurtükiväepolkude ülematele. I diviisi teenindas LP nr 1, II diviisi LP nr 3 ja III diviisi LP nr 2.
25.05.1919 olid liikuvad pargid Narvas, Viljandis ja Valgas.
ERM
ERM
Tempel: Sõjavägede Korraldus Walitsus
23.02.1919 nimetati Peastaap ümber Korraldusvalitsuseks, ülemaks määrati kapten Paul Lill.
ERM
23.02.1919 nimetati Peastaap ümber Korraldusvalitsuseks, ülemaks määrati kapten Paul Lill.
ERM