Eesti Vabadussõda. November 1918 – veebruar 1920
Eesti riigi loomisel aastatel 1917–1918 on tähtsat osa etendanud rahvusväeosad, kelle toel leidis Eesti iseseisvuse mõte teostamist. Rahvusväeosad said aluseks iseseisva Eesti sõjaväele – nii koondusid kodumaale meie Vabadussõjaks vajalikud reaaljõud ning pandi alus ka rahva omakaitse korraldamisele.
2018. aastal möödub Eesti Vabadussõja algusest 100 aastat. Muuseumi postiajaloo kogus on ligemale 700 sõja-aastatel saadetud postkaarti erinevates väeosades kasutusel olnud templitega.
Näituse esimene osa viib meid aastatesse 1917–1919:
- Eesti rahvusväeosade loomine 1917–1918
- Välipost Eesti Vabadussõjas aastal 1919
Vanad kirjad on osa meie kultuuri- ja postiajaloost. Näitus keskendub postiajaloole, st templijäljenditele. Aga põnevat uurimist jagub ka ajaloo- ja postkaardihuvilistele.
Head vaatamist!
Head vaatamist!
Tööriistade realt, info nupu alt leiab templijäljendi teksti (kursiivis), ajaloolist taustainfot ja selgitusi pildi kohta.
Balti Tagawara Bataljon
Balti Pataljon loodi 27.11.1918 Tallinna, Tartu ja Rakvere kreisist pärit vabatahtlikest.
Pataljoniülemaks määrati kolonel Konstantin Alexander Clemens von Weiss.
Balti Pataljon loodi 27.11.1918 Tallinna, Tartu ja Rakvere kreisist pärit vabatahtlikest.
Pataljoniülemaks määrati kolonel Konstantin Alexander Clemens von Weiss.
Balti bataljoni majanduse osakond
Postkaart saadetud 15.03.1919 Narvast Dorpatisse.
Postkaart saadetud 15.03.1919 Narvast Dorpatisse.
Tallinna Kooliõpilaste Pataljon / 4. rood
16.12.1918 moodustati Tallinna Kooliõpilaste Rood.
23.01.1919 moodustati sisekaitseülema Ernst Põdderi korraldusel roodust, kus oli juba üle 400 õpilase, Tallinna Kooliõpilaste Pataljon, ülemaks määrati alamaleitnant Ernst Leithammel.
16.12.1918 moodustati Tallinna Kooliõpilaste Rood.
23.01.1919 moodustati sisekaitseülema Ernst Põdderi korraldusel roodust, kus oli juba üle 400 õpilase, Tallinna Kooliõpilaste Pataljon, ülemaks määrati alamaleitnant Ernst Leithammel.
Tallinna Kooliõpilaste 2 roodu / ÜLEM
15.12.1918 – Tallinnas asutati kooliõpilaste rood, kuhu olid kohustatud astuma kõigi gümnaasiumide kolme ja kaubanduskoolide kahe viimase klassi õpilased, samuti kõik tehnika-, põllutöö- ja kunstikoolide õpilased.
Linda kivi Ülemiste järves, Reval (Tallinn), Eesti
Ploompuu kirjastus, Tallinn
15.12.1918 – Tallinnas asutati kooliõpilaste rood, kuhu olid kohustatud astuma kõigi gümnaasiumide kolme ja kaubanduskoolide kahe viimase klassi õpilased, samuti kõik tehnika-, põllutöö- ja kunstikoolide õpilased.
Linda kivi Ülemiste järves, Reval (Tallinn), Eesti
Ploompuu kirjastus, Tallinn
Tallinna Kooliõpilaste pataljon / 2 rood
Tallinna kooliõpilased teenisid Kalevlaste Malevas ja soomusrongidel nr 1, 2 ja 3.
Soomusrongil nr 2 oli ka Eesti Kunstiseltsi Tallinna Kunsttööstuskooli õpilane Eduard Wiiralt.
Foto: Reval, General Komando (Toompea, Tallinn)
Tallinna kooliõpilased teenisid Kalevlaste Malevas ja soomusrongidel nr 1, 2 ja 3.
Soomusrongil nr 2 oli ka Eesti Kunstiseltsi Tallinna Kunsttööstuskooli õpilane Eduard Wiiralt.
Foto: Reval, General Komando (Toompea, Tallinn)
VILJANDI KOOLIÕPILASTE PATALJON / 2 ROOD
11.06.1919 moodustati Viljandi Kooliõpilaste Pataljon.
Pataljoni ülemaks määrati lipnik Aleksander Estam, varsti asus tema asemele leitnant Jaan Põdra.
Wenden (Cēsis)
11.06.1919 moodustati Viljandi Kooliõpilaste Pataljon.
Pataljoni ülemaks määrati lipnik Aleksander Estam, varsti asus tema asemele leitnant Jaan Põdra.
Wenden (Cēsis)
Viljandi Kooliõpilaste pataljon / E.V.R.
Viljandi Kooliõpilaste Pataljon loeti formeerituks 11.06.1919.
Viljandi kooliõpilased võitlesid Sakala Partisanide Pataljoni ja Eesti Scoutspataljoni koosseisus.
Viljandi Kooliõpilaste Pataljon loeti formeerituks 11.06.1919.
Viljandi kooliõpilased võitlesid Sakala Partisanide Pataljoni ja Eesti Scoutspataljoni koosseisus.
Tartu Kooliõpilaste Bataljon
Pärast Tartu linna vabastamist (kuperjanovlaste ja soomusrongide nr 1 ja 3 poolt) 14.01.1919 moodustati uuesti organiseeritava Kaitseliidu juurde eriline kooliõpilaste reservrood, mis 15.05.1919 nimetati ümber Tartu kooliõpilaste reservpataljoniks. Pataljoni ülemaks määrati 5. polgust alamkapten Elmar Saal.
Pärast Tartu linna vabastamist (kuperjanovlaste ja soomusrongide nr 1 ja 3 poolt) 14.01.1919 moodustati uuesti organiseeritava Kaitseliidu juurde eriline kooliõpilaste reservrood, mis 15.05.1919 nimetati ümber Tartu kooliõpilaste reservpataljoniks. Pataljoni ülemaks määrati 5. polgust alamkapten Elmar Saal.
ÜLEMLEITENANT KUPERJANOWI PARTISANI PATALJON
Kuperjanovi partisanide pataljoni ametlikuks sünnipäevaks on 23.12.1918 Puurmanis, kui leitnant Julius Kuperjanov sai tookordselt 2. diviisi ülemalt kolonel Ernst Limbergilt loa erilise partisanide salga moodustamiseks.
Kuperjanovi partisanide pataljoni ametlikuks sünnipäevaks on 23.12.1918 Puurmanis, kui leitnant Julius Kuperjanov sai tookordselt 2. diviisi ülemalt kolonel Ernst Limbergilt loa erilise partisanide salga moodustamiseks.
ÜLEMLEITENANT KUPERJANOWI PARTISANI PATALJON
31.01.1919 sai Julius Kuperjanov Paju lahingus surmavalt haavata. Sanitaarrongile pääses ta alles 1.02.1919 ööl ning 2.02.1919 suri Kuperjanov saadud haavadesse II Tartu sõjaväe haigemajas (Aia tn 38).
31.01.1919 sai Julius Kuperjanov Paju lahingus surmavalt haavata. Sanitaarrongile pääses ta alles 1.02.1919 ööl ning 2.02.1919 suri Kuperjanov saadud haavadesse II Tartu sõjaväe haigemajas (Aia tn 38).
ÜLEMLEITENANT KUPERJANOWI PARTISANI PATALJONI / 1 root
3.02.1919 nimetati Tartu maakonna partisanide pataljon ümber Kuperjanovi partisanide pataljoniks.
Libau, Kurhausprospekt (Liepaja, Läti)
3.02.1919 nimetati Tartu maakonna partisanide pataljon ümber Kuperjanovi partisanide pataljoniks.
Libau, Kurhausprospekt (Liepaja, Läti)
Kuperjanovi Partisanide Polk / LASKERIISTADE ÜLEWAATAJA
Kuperjanowi Partisani Pataljoni / Muusika Komando
- juuni 1919 – sõjaväe ülemjuhataja käsul asutati orkestrid Kuperjanovi, Kalevlaste Maleva ja Sakala Partisanide Pataljonide juurde.
Wabariigi Sõja Kool
Vabariigi Sõjakool asutati 22.04.1919 Tallinnas, Raudtee tn 6, endises raudtee-tehnikakooli hoones.
Maurice Dainville. Sügisene meeleolu. 1914
Vabariigi Sõjakool asutati 22.04.1919 Tallinnas, Raudtee tn 6, endises raudtee-tehnikakooli hoones.
Maurice Dainville. Sügisene meeleolu. 1914
Sakala Partisanide Bataljon; S.K. / Va
Sakala Partisanide Pataljon loodi ülemjuhataja Johan Laidoneri päevakäsuga 29.12.1918. Pataljoni ülemaks määrati polkovnik Viktor Puskar.
Nikerjärv (Aegviidu vald, Eesti)
Ploompuu kirjastus, Tallinn
Sakala Partisanide Pataljon loodi ülemjuhataja Johan Laidoneri päevakäsuga 29.12.1918. Pataljoni ülemaks määrati polkovnik Viktor Puskar.
Nikerjärv (Aegviidu vald, Eesti)
Ploompuu kirjastus, Tallinn
Sakala Partisanide bataljon / 1 rood
Sakala Partisanide Pataljoni 1. rood Piirissaarel. Roodu ülem oli lipnik Jaan Vastisson.
13.11.1919 kell 14.00 jõudis rood Piirissaarele.
Sakala Partisanide Pataljoni 1. rood Piirissaarel. Roodu ülem oli lipnik Jaan Vastisson.
13.11.1919 kell 14.00 jõudis rood Piirissaarele.
Näituse toimkond
Koostaja: Eve Aab
Konsultant: Ants Linnard, Postimuuseumi Sõprade Seltsi esimees
Fototööd: Arp Karm
Toimetaja: Tuuli Kaalep
Koostaja: Eve Aab
Konsultant: Ants Linnard, Postimuuseumi Sõprade Seltsi esimees
Fototööd: Arp Karm
Toimetaja: Tuuli Kaalep
Kasutatud kirjandus ja allikad
- Andreller, Jüri, Eduard Laaman ja Johannes Poopuu. Soomusrongide diviis Vabadussõjas. Tallinn: Grenader, 2009.
- Eesti Wabaduse Sõda XI.1918 – II.1920. Terwishoidline osa. Tallinn, 1921.
- Eesti Vabadussõda 1918–1920. I–II osa. Vabadussõja Ajaloo Komitee populaarteaduslik väljaanne. Tallinn: Vabadussõja Ajaloo Komitee, 1937.
- Grosschmidt, Eduard. Pealuu märgi all. Tartu: K/Ü Loodus, 1935.
- Juhend Vabadussõja ajaloo materjalide kogumiseks. Eesti riikliku iseseisvuse võitlusajastu sündmuste kronoloogia 1917–1920. Tallinn: Vabadussõja Ajaloo Komitee, 1936.
- Kurvits, Oskar (toim). Eesti rahvusväeosade album II. Tallinn: Seltsi „1. Eesti Polk“ väljaanne, 1937
- Kurvits, Oskar. Eesti rahvusväeosade loomine 1917–1918. Seltsi „1. Eesti Polk“ kirjastus, 1930.
- Reinvaldt, Edvin ja Tõnis Kint (koost). Laiarööpmeline soomusrong nr. 2 Vabadussõjas. Stockholm: Välis-Eesti & EMP, 1972.
- Traksmaa, August. Lühike Vabadussõja ajalugu. Tallinn: Kirjastus-Osaühing „Kultuurkoondis“, 1939.