Aja jälg 1. osa

Eesti Vabadussõda. November 1918 – veebruar 1920

Eesti riigi loomisel aastatel 1917–1918 on tähtsat osa etendanud rahvusväeosad, kelle toel leidis Eesti iseseisvuse mõte teostamist. Rahvusväeosad said aluseks iseseisva Eesti sõjaväele – nii koondusid kodumaale meie Vabadussõjaks vajalikud reaaljõud ning pandi alus ka rahva omakaitse korraldamisele.

2018. aastal möödub Eesti Vabadussõja algusest 100 aastat. Muuseumi postiajaloo kogus on ligemale 700 sõja-aastatel saadetud postkaarti erinevates väeosades kasutusel olnud templitega.

Näituse esimene osa viib meid aastatesse 1917–1919:

Eesti rahvusväeosade loomine 1917–1918
Välipost Eesti Vabadussõjas aastal 1919

Vanad kirjad on osa meie kultuuri- ja postiajaloost. Näitus keskendub postiajaloole, st templijäljenditele. Aga põnevat uurimist jagub ka ajaloo- ja postkaardihuvilistele.

Head vaatamist!

Tööriistade realt, info nupu alt leiab templijäljendi teksti (kursiivis), ajaloolist taustainfot ja selgitusi pildi kohta.

Sakala Partisanide polk

1.01.1920 nimetati Sakala Partisanide Pataljon ümber Sakala Partisanide Polguks.

SAKALA PARTISANIDE POLK / 1 Kuulipild. Rood

Raadi mõisa trepil
Foto: W. Terras, Päevapildi Koda, Tartu, Lai uul 21

Lennuväe Salk

21. novembril 1918 moodustati inseneripataljoni koosseisus esimene Eesti lennuväeüksus – lennupoolrood – eesotsas leitnant A. Roosega. Seda päeva võib lugeda Eesti lennuväe sünniks.
15. detsembril sai sellest Lennurood.
1. märtsil moodustati Lennuroodust lennuväe salk, mida asus juhtima staabikapten Jüri Ots. Salka kuulusid viis lendurit, kaks lendurvaatlejat ja kaks motoristi. Lennukeid oli paberite järgi neli, lennukõlblikke vaid üks – Farman F-30.

Foto: Russalka monument, Tallinn

Lennuväe Salga 1. Maalennu rühm

2-se JALAWÄE POLGU / Ratsa maakuulajate komando

2. Jalaväepolk asutati 21.11.1918 Tartus vabatahtlikest üliõpilastest.
Polgu formeerimist alustas alamleitnant Juhan Järver 22.11.1918 Viljandis, polgu ülemaks määrati kapten Jaan Maide. Alates 18.12.1918 sai polgu ülemaks polkovnik Johan Hunt (Tartus).

2-ne JALAWÄE POLK / ORKESTER

Foto: 10.01.1919 saabus kindralmajor Martin Wetzer Tallinna sadamasse.
Martin Wetzer oli Soome sõjaväelane, lühikest aega võttis ta osa Eesti Vabadussõjast ning oli 1919. aasta 25. jaanuarist kuni märtsi alguseni Lõunarinde ajutine juhataja.

2 JALAWÄE POLK / 3-da bataljoni ÜLEM

2. Eesti jalaväepolgu III pataljon asutati Paides. Pataljoni ülemaks määrati alamleitnant Jaan Maide.

Vaade Emajõelt kaubahoovile, Dorpat (Tartu)

2 JALAWÄE POLK / 1 rood

1. roodu ülem oli leitnant Elmar Kiima.

Kallaste, Eesti
Ploompuu kirjastus, Tallinn

2-se JALAWÄE POLGU / 1-ne Kuulipildujate rood

2-ne jalaväe polk / 5. ROOD

5. roodu ülemaks oli alamkapten Eduard Liibus.

2-se Eesti Jalawäe polgu / 3-as Kuulipildujate rood

Järvere mõis, Urvaste kihelkond, Võrumaa

2-ne JALAVÄE POLK / Tegevast väest

Kiri saadetud laulu „Õrn ööbik“ sõnade autori Gustav Wulff-Õie abikaasale Olga Wulffile.

3. Eesti jalawäe polk / Polgu Kassapidaja

Kagu-Eesti kaitsmiseks asuti 21.11.1918 organiseerima Võrus 3. polku.
Polgu formeeris alampolkovnik Eduard-Alfred Kubbo.

Foto: Polgu staap asus Võrus, Kreutzwaldi tänav 30 (tolleaegse nimega Riia uulits).

3. Eesti jalawäe polk / Sõjariistade Ülem

Alles 1.12.1918 õhtul sai 3. polk Tallinnast esimese relvasaadetise – 500 püssi koos 100 000 padruniga.

Villa Adriana

3. Jalawäe polk / Ratsa maakuulajate Komando

21.11.1918 astus Nikolai Fischer 3. Eesti Jalaväepolku ning ta määrati polgu ratsa maakuulajate komando ülemaks.

Foto: Pedeli jõgi, Valka

3. Eesti jalawäe polgu / Side komando

Näituse toimkond
Koostaja: Eve Aab
Konsultant: Ants Linnard, Postimuuseumi Sõprade Seltsi esimees
Fototööd: Arp Karm
Toimetaja: Tuuli Kaalep

Kasutatud kirjandus ja allikad

Andreller, Jüri, Eduard Laaman ja Johannes Poopuu. Soomusrongide diviis Vabadussõjas. Tallinn: Grenader, 2009.
Eesti Wabaduse Sõda XI.1918 – II.1920. Terwishoidline osa. Tallinn, 1921.
Eesti Vabadussõda 1918–1920. I–II osa. Vabadussõja Ajaloo Komitee populaarteaduslik väljaanne. Tallinn: Vabadussõja Ajaloo Komitee, 1937.
Grosschmidt, Eduard. Pealuu märgi all. Tartu: K/Ü Loodus, 1935.
Juhend Vabadussõja ajaloo materjalide kogumiseks. Eesti riikliku iseseisvuse võitlusajastu sündmuste kronoloogia 1917–1920. Tallinn: Vabadussõja Ajaloo Komitee, 1936.
Kurvits, Oskar (toim). Eesti rahvusväeosade album II. Tallinn: Seltsi „1. Eesti Polk“ väljaanne, 1937
Kurvits, Oskar. Eesti rahvusväeosade loomine 1917–1918. Seltsi „1. Eesti Polk“ kirjastus, 1930.
Reinvaldt, Edvin ja Tõnis Kint (koost). Laiarööpmeline soomusrong nr. 2 Vabadussõjas. Stockholm: Välis-Eesti & EMP, 1972.
Traksmaa, August. Lühike Vabadussõja ajalugu. Tallinn: Kirjastus-Osaühing „Kultuurkoondis“, 1939.