Eesti Vabadussõda,
november 1918 – veebruar 1920.
Jätkame Eesti Vabadussõja postiajaloo kogu sirvimist.
Näituse neljandas osas on 1., 2., ja 3. diviisi väeosade postitemplid.
Sõjaväe esimese organisatsioonikava panid kokku kindralid Andres Larka ja Aleksander Tõnisson juba Saksa okupatsiooni ajal Soomes maapaos viibides. Teades meie üldist välispoliitilist olukorda, ei osatud siis ette näha sõda Nõukogude Venemaaga. Sõjaväeorganisatsiooni loomisel arvestati rahuaja nõudeid. Kava nägi ette ühe diviisi asutamist järgmises koosseisus: diviisi juhatus, 6 jalaväepolku, 1 kuuepatareiline suurtükiväepolk, 1 neljaeskadroniline ratsaväepolk ja 1 inseneriväepataljon, kokku 487 ohvitseri, 79 sõjaväeametnikku ning 13 115 allohvitseri ja sõdurit.
13.11.1918 jõudsid Andres Larka ja Aleksander Tõnisson Soomest Tallinna ja mõni päev hiljem kiitis Ajutine Valitsus nende esitatud sõjaväeorganisatsiooni kava heaks. Diviisi ülemaks määrati kindralmajor Andres Tõnisson, staabiülemaks alampolkovnik Jaan Rink. Diviisi hakati tegelikult formeerima alates 21.11.2018, staap asus Tallinnas.
1. diviisi koosseisu polkude asukohad määrati järgmiselt: 1. jalaväepolk – Tallinn, 2. jalaväepolk – Tartu, 3. jalaväepolk – Võru, 4. jalaväepolk – Narva, 5. jalaväepolk – Rakvere ja 6. jalaväepolk Pärnu.
Vabadussõja alguseni oli siis jäänud seitse päeva.
28.11.1918 jõudis kindral Aleksander Tõnisson Narva, 1. diviisi staap jõudis rindele 12.12.1918.
Sõjavägede ülemjuhataja polkovnik Johan Laidoneri suulisel käsul 24.12.1918 nimetati 1. Eesti Brigaad ümber 2. Eesti jalaväe diviisiks. 2. diviisi staap asus Tartus. Selle ülemaks määrati polkovnik Ernst Limberg, staabiülemaks kapten Konrad Rotschild.
Eesti sõjavägede ülemjuhataja korralduse alusel kuulus 2. diviisi tegevus- ja kaitsepiirkonda Tartu, Võru ja Petseri maakond.
Sõjavägede ülemjuhataja päevakäsuga, mis anti välja 27.03.1919, moodustati 2. brigaadist 3. diviis juhatuse asukohaga Viljandis. 3. diviisi ülemaks määrati senine sisekaitse- ja kaitseliidu ülem kindral Ernst Põdder, staabiülemaks senine 1. diviisi staabiülem alampolkovnik Nikolai Reek.
3. diviisi tegevus- ja kaitsepiirkonda kuulus Viljandi, Pärnu, Valga ja Volmari maakond. 14.12.1919 saadeti 3. diviis Viru rindele.
Väeosasid formeeriti ja paigutati ümber sõltuvalt sõja käigust ja vajadusest.
* * * * *
Head sirvimist!
Tööriistade realt infonupu alt leiate templijäljendi teksti (kursiivis), ajaloolist taustainfot ja selgitusi piltide kohta.
Näituse toimkond
Koostaja Eve Aab
Konsultant Ants Linnard, Postimuuseumi Sõprade Seltsi esimees
Fotograaf Arp Karm
Toimetaja Karin Kastehein
Kirjandus
Eesti Vabadussõda 1918–1920. I–II osa. Tallinn: Vabadussõja Ajaloo Komitee, 1937, 1939.
Eesti Wabaduse Sõda XI. 1918 – II. 1920. Terwishoidline osa. Tallinn: Sõjaväe Tervishoiu Valitsus, 1921.
Juhend Vabadussõja ajaloo materjalide kogumiseks. Eesti riikliku iseseisvuse võitlusajastu sündmuste kronoloogia 1917–1920. Tallinn: Vabadussõja Ajaloo Komitee, 1936.
Albreht, Jakob. Leheküljed Vabadussõjast. Kirjeldused ja mälestused Eesti Vabadusvõitluses. O.Ü. „Noor-Eesti Kirjastus“ 1922, J. Mällo trükk, Tartus.
Ajakiri Sõdur, nr 1/2, 1932; nr 47, 1924.
november 1918 – veebruar 1920.
Jätkame Eesti Vabadussõja postiajaloo kogu sirvimist.
Näituse neljandas osas on 1., 2., ja 3. diviisi väeosade postitemplid.
Sõjaväe esimese organisatsioonikava panid kokku kindralid Andres Larka ja Aleksander Tõnisson juba Saksa okupatsiooni ajal Soomes maapaos viibides. Teades meie üldist välispoliitilist olukorda, ei osatud siis ette näha sõda Nõukogude Venemaaga. Sõjaväeorganisatsiooni loomisel arvestati rahuaja nõudeid. Kava nägi ette ühe diviisi asutamist järgmises koosseisus: diviisi juhatus, 6 jalaväepolku, 1 kuuepatareiline suurtükiväepolk, 1 neljaeskadroniline ratsaväepolk ja 1 inseneriväepataljon, kokku 487 ohvitseri, 79 sõjaväeametnikku ning 13 115 allohvitseri ja sõdurit.
13.11.1918 jõudsid Andres Larka ja Aleksander Tõnisson Soomest Tallinna ja mõni päev hiljem kiitis Ajutine Valitsus nende esitatud sõjaväeorganisatsiooni kava heaks. Diviisi ülemaks määrati kindralmajor Andres Tõnisson, staabiülemaks alampolkovnik Jaan Rink. Diviisi hakati tegelikult formeerima alates 21.11.2018, staap asus Tallinnas.
1. diviisi koosseisu polkude asukohad määrati järgmiselt: 1. jalaväepolk – Tallinn, 2. jalaväepolk – Tartu, 3. jalaväepolk – Võru, 4. jalaväepolk – Narva, 5. jalaväepolk – Rakvere ja 6. jalaväepolk Pärnu.
Vabadussõja alguseni oli siis jäänud seitse päeva.
28.11.1918 jõudis kindral Aleksander Tõnisson Narva, 1. diviisi staap jõudis rindele 12.12.1918.
Sõjavägede ülemjuhataja polkovnik Johan Laidoneri suulisel käsul 24.12.1918 nimetati 1. Eesti Brigaad ümber 2. Eesti jalaväe diviisiks. 2. diviisi staap asus Tartus. Selle ülemaks määrati polkovnik Ernst Limberg, staabiülemaks kapten Konrad Rotschild.
Eesti sõjavägede ülemjuhataja korralduse alusel kuulus 2. diviisi tegevus- ja kaitsepiirkonda Tartu, Võru ja Petseri maakond.
Sõjavägede ülemjuhataja päevakäsuga, mis anti välja 27.03.1919, moodustati 2. brigaadist 3. diviis juhatuse asukohaga Viljandis. 3. diviisi ülemaks määrati senine sisekaitse- ja kaitseliidu ülem kindral Ernst Põdder, staabiülemaks senine 1. diviisi staabiülem alampolkovnik Nikolai Reek.
3. diviisi tegevus- ja kaitsepiirkonda kuulus Viljandi, Pärnu, Valga ja Volmari maakond. 14.12.1919 saadeti 3. diviis Viru rindele.
Väeosasid formeeriti ja paigutati ümber sõltuvalt sõja käigust ja vajadusest.
* * * * *
Head sirvimist!
Tööriistade realt infonupu alt leiate templijäljendi teksti (kursiivis), ajaloolist taustainfot ja selgitusi piltide kohta.
Näituse toimkond
Koostaja Eve Aab
Konsultant Ants Linnard, Postimuuseumi Sõprade Seltsi esimees
Fotograaf Arp Karm
Toimetaja Karin Kastehein
Kirjandus
Eesti Vabadussõda 1918–1920. I–II osa. Tallinn: Vabadussõja Ajaloo Komitee, 1937, 1939.
Eesti Wabaduse Sõda XI. 1918 – II. 1920. Terwishoidline osa. Tallinn: Sõjaväe Tervishoiu Valitsus, 1921.
Juhend Vabadussõja ajaloo materjalide kogumiseks. Eesti riikliku iseseisvuse võitlusajastu sündmuste kronoloogia 1917–1920. Tallinn: Vabadussõja Ajaloo Komitee, 1936.
Albreht, Jakob. Leheküljed Vabadussõjast. Kirjeldused ja mälestused Eesti Vabadusvõitluses. O.Ü. „Noor-Eesti Kirjastus“ 1922, J. Mällo trükk, Tartus.
Ajakiri Sõdur, nr 1/2, 1932; nr 47, 1924.
Tempel: 2 JALAVÄE DIVIISI EESRINNA TOITLUS ROOD
2. diviisi rindeladu ja toidumoonavoor asusid Tartus.
Tähtsamate toiduainete päevanormid määrati päevakäsuga 21.11.1918 järgmiselt: leiba 1,5 naela, tangu 24 solotnikku, liha 0,5 naela, soola 11 solotnikku, võid või rasva 10 solotnikku, nisujahu 4 solotnikku, juurvili 70 solotnikku, suhkrut 6 solotnikku. Lisaks vähemal määral teed, kohvi, tubakat ja maitseaineid. Varustusvalitsuse ladu suutis kuni 28.11.1918 varustada väeosi leivaga kõigest 37%, tangude ja lihaga 60–70%, võiga 66%, suhkruga 57%, soola, juurvilja, pipra, tubaka ja seebiga 0% ulatuses.
ERM
2. diviisi rindeladu ja toidumoonavoor asusid Tartus.
Tähtsamate toiduainete päevanormid määrati päevakäsuga 21.11.1918 järgmiselt: leiba 1,5 naela, tangu 24 solotnikku, liha 0,5 naela, soola 11 solotnikku, võid või rasva 10 solotnikku, nisujahu 4 solotnikku, juurvili 70 solotnikku, suhkrut 6 solotnikku. Lisaks vähemal määral teed, kohvi, tubakat ja maitseaineid. Varustusvalitsuse ladu suutis kuni 28.11.1918 varustada väeosi leivaga kõigest 37%, tangude ja lihaga 60–70%, võiga 66%, suhkruga 57%, soola, juurvilja, pipra, tubaka ja seebiga 0% ulatuses.
ERM
Bruno Kastner (30.01.1890–30.06.1931), saksa teatri- ja filminäitleja
ERM
ERM
Tempel: 3. Eesti jalawäe Diwiis / Kirjade jaoks
1.04.1919 määrati 3. diviisi ülemaks kindralmajor Ernst Põdder, staabiülemaks polkovnik Nikolai Reek. Alates 5.04.1919 määrati diviisi ülema kohusetäitjaks polkovnik Peeter Kann.
ERM
1.04.1919 määrati 3. diviisi ülemaks kindralmajor Ernst Põdder, staabiülemaks polkovnik Nikolai Reek. Alates 5.04.1919 määrati diviisi ülema kohusetäitjaks polkovnik Peeter Kann.
ERM
Viljandi, 1919. aastani Fellin
ERM
ERM
Tempel: 3-da Eesti jalaväe Diviisi / Side komando. KolmnurkneTartu Sõjaväe Kontrolli tempel „SK“
21.09.1919 anti Sädetelegraafi Valitsus Inseneri Valitsuse alla ja nimetati Inseneriväe Valitsuse Sädetelegraafi osakonnaks. Alates 8.10.1919 oli Sädetelegraafi osakond iseseisev väeosa.
ERM
21.09.1919 anti Sädetelegraafi Valitsus Inseneri Valitsuse alla ja nimetati Inseneriväe Valitsuse Sädetelegraafi osakonnaks. Alates 8.10.1919 oli Sädetelegraafi osakond iseseisev väeosa.
ERM
Hugo Schnars-Alquist. Päikesetõus Ekvaatoril.
ERM
ERM
Tempel: 3-da Diwiisi telegrafi jao Ülem
Sõjaväe varustamiseks tehnikaga kutsuti ellu Peastaabi koosseisu kuuluv Inseneriväe Valitsus, mida asus moodustama 21.11.1918 alamleitnant Paul Pentson. Selle ülemale allus ka Inseneripataljon ja sädetelegraafijaam. Puudusid hädavajalik sidevarustus, telefoniaparaadid ja välikaabel. Seega püüti sisemaalt rekvireerida telefoniaparaate nii palju, kui suudeti. Telefoniaparaate osteti ka Tartu telefonivabrikult.
ERM
Sõjaväe varustamiseks tehnikaga kutsuti ellu Peastaabi koosseisu kuuluv Inseneriväe Valitsus, mida asus moodustama 21.11.1918 alamleitnant Paul Pentson. Selle ülemale allus ka Inseneripataljon ja sädetelegraafijaam. Puudusid hädavajalik sidevarustus, telefoniaparaadid ja välikaabel. Seega püüti sisemaalt rekvireerida telefoniaparaate nii palju, kui suudeti. Telefoniaparaate osteti ka Tartu telefonivabrikult.
ERM
ERM
Tempel: 3-da diwiisi eesrinna Etap. Komando Ülem
3. diviisi etapid asusid Mõisakülas ja Valgas.
ERM
3. diviisi etapid asusid Mõisakülas ja Valgas.
ERM
ERM
Tempel: 3-da Jalaväe diviisi Töö-salk
Augustis 1919 viidi 2. diviisi 1. töösalk Inseneriväe Valitsuse ülema korraldusel 3. diviisi inseneri käsutusse Hopa rajooni. Töösalkade töölised olid palgalised. Kaheksatunnise tööpäeva eest tasuti neile 12–16 marka, millest arvutati toidurahana maha 6 marka päevas. Töö kestel sai tööline elada tasuta korteris kohalikus külas.
ERM
Augustis 1919 viidi 2. diviisi 1. töösalk Inseneriväe Valitsuse ülema korraldusel 3. diviisi inseneri käsutusse Hopa rajooni. Töösalkade töölised olid palgalised. Kaheksatunnise tööpäeva eest tasuti neile 12–16 marka, millest arvutati toidurahana maha 6 marka päevas. Töö kestel sai tööline elada tasuta korteris kohalikus külas.
ERM
Tempel: 3 jalaväe diviisi Intendandivalitsus / Kirjadele
Sõjavägede ülemjuhataja päevakäsuga 27.03.1919 moodustati 2. brigaadist 3. diviis, juhatuse asukohaga Viljandis. Ülemaks määrati senine sisekaitse- ja kaitseliidu ülem kindral Ernst Põdder, staabiülemaks senine 1. diviisi staabi ülem alampolkovnik Nikolai Reek.
ERM
Sõjavägede ülemjuhataja päevakäsuga 27.03.1919 moodustati 2. brigaadist 3. diviis, juhatuse asukohaga Viljandis. Ülemaks määrati senine sisekaitse- ja kaitseliidu ülem kindral Ernst Põdder, staabiülemaks senine 1. diviisi staabi ülem alampolkovnik Nikolai Reek.
ERM
Vaade Viljandile
ERM
ERM
Tempel: 3-da Diviisi Intendandi Valitsuse / Sõjariistade Valitseja
3. diviisi intendatuur asus Viljandis.
ERM
3. diviisi intendatuur asus Viljandis.
ERM
ERM
Tempel: 3. Eesti jalaväe Diviisi Intendant. Kolmnurkne Tartu Sõjaväe Kontrolli tempel „SK“
3. diviisi intendandiks määrati sõjaväeametnik A. Jürvetson
ERM
3. diviisi intendandiks määrati sõjaväeametnik A. Jürvetson
ERM