Uudised

• 16.10.2024 Avasime ERMi raamatukogus  näituse „Julius Kuperjanov 130. Eesti Rahva Muuseum meenutab oma algusaastate abilist”. Julius Kuperjanov (11. oktoober 1894 – 2. veebruar 1919) oli väejuht, Eesti Vabadussõja kangelane ja legend juba eluajal. Noorukina käis ta ERMile vanavara korjamas, hiljem võttis südameasjaks muusuemi postkaartide levitamise. 1916. aastal astus julius Kuperjanov muuseumi liikmeks (järjenumbriga 262).
  Sirje Madissoni koostatud näitusel on materjalid ERMi, TÜ raamatukogu ja Eesti Kirjandusmuuseumi kogudest. Kujundused tegi Jane Liiv ja fotod näitusest Arp Karm.
   
• 17.10.2024 Paigaldasime Jakob Hurda hauaplatsile tema poja Max Hurda vastrestaureeritud hauaplaadi. Töö tellis ERMi Sõprade Selts kultuuripärandi restaureerimisega tegelevalt firmalt Mandragora OÜ, kellega on juba aastaid koostööd tehtud. Hauaplaat nüüd on puhastatud, poleeritud, tekst süvendatud ja kullatud. Suur tänu Jaak Sarapile! Süütasime Maxile küünla, puhastasime terve platsi ja Jakob Hurda haua-monumendi ette istutasime kanarbikukompositsiooni.
•  
• 4.10. 202 Seltsi bürooruumis avanes  näituse „MÜTOLOOGIA JA KAASAEG – uus rahvusliku juurega ehe" üheksas kollektsioon, mis koosneb ERMi Sõprade Seltsi auliikme kunstidoktor Kärt Summataveti loomingust.
•  
• 14.09.2024 ERMis avanes "Mängumets" ehk lasteala mängimiseks, lustimiseks, lugemiseks, käsitöö tegemiseks, sünnipäevade pidamiseks, muinasjutuhommikuteks, joonistamiseks ja paljuks muuks. Mängumetsas ja meisetrdamisnurgas askeldasid ka ERMi Sõprade Seltsi vabatahtlikud.
•  
• 20.08.2024 Taasisesisvumispäeval korrastasime Jakob Hurda ja Helmi Kurriku hauaplatsid ning süütasime küünlad.
•  
• 10.-11.08.2024 Seltsi vabatahtlikud aitasid ERMil Tallinnas Vabamus läbi viia kursust „Eesti keele praktika kultuuriruumi tutvustamise kaudu“.
•  
• 4.-11.08.2024 ERMi Sõprade Selts käis kultuurireisil Iirimaal. Suur tänu Germalo Reisidele ja giid Ervin- Ahti Orule!
•  
• 22.07.2024 Jakob Hurda sunnipäeval süütasime tema hauaplatsil küünlad.
•  
• 23.06.2024 ERMi Sõprade Selts oli 15. korda Tartu linna jaaniõhtu peakorraldaja.Kell 17 algas Raadi mõisapargis perepäevaga Tartu linna jaanituli. Lapsed said perepäeval laulda ja tantsida folklooriprogrammis, hüpata batuudil, sõita poni ja elektriautoga, külastada miniloomaaeda, veereda zorb-pallis, teha näomaalinguid, mängida õuemalet ja -kabet, õppida liikluseeskirju ja Raadi ajalugu, jalutada skulptuuripargis ning vaadata fotonäitust. Päris pisikestele pidulistele oli avatud omaette mängumaa.Kell 20 olid kõik oodatud Raadi järve kaldale, kus alustas ansambel Von Dorpat. Kell 21 saabus peoplatsile päeval Tartusse jõudnud võidutuli, millest Tartu linnapea Urmas Klaas süütas Tartu linna jaanitule. Tervitussõnad pidulistele ütles ERMi Sõprade Seltsi esimees Art Leete. Kell 21.30 jätkus tantsuõhtut ansamblitega Von Dorpat, The Swingers koos Birgit Sarrapi ja Ott Leplandiga ning Lõõtsavägilased. Pidu lõppes kell 1 öösel ja oli tasuta. Raadi mõisa jaanitulelt koju liikumiseks sõitis linnas eraldi buss.
•  
• 20.-23.05.2024 Üle poolesaja seltsi liikme käis  kevadisel kultuurireisil Soomes Hämemaal. Suur tänu Germalo Reisidele ja giid Ervin Orule!
•  
• 18.05.2024 11 ERMi Sõprade Seltsi liiget olid muuseumiööl vabatahtlikena sõbermuuseumile abiks külastajate vastuvõtmisel.
•  
• 18.05.2024 ERMi Sõprade Selts pidas oma 30. sünnipäeva ERMi Hurda saalis. Muusikalise sissejuhatuse tegi Ants Johanson, kellel olid kaasas ka head soovid Eesti Kultuuriseltside Ühenduselt. ERMi direktor Kertu Saks ütles avasõnades, et sõprade abi ja tugi on muuseumis alati oodatud. Seltsiga 30 aastat koos olnud Jaan Õunapuu meenutas möödunut ja luges ette üle maailma saabunud tervitused. Tõnis Lukas rääkis seltsi loomise loo, juhatuse esimees Art Leete tegi kokkuvõtte möödunud aasta töödest ning Sirje Madisson esitles aastaraamatu Lee vastilmunud 30. numbrit. ERMi Sõprade Seltsi 2024. aasta auliikmeks valiti truu kaasteeline Tiina Tael. ERMi raamatukogus on avatud näitus seltsi ajaloost.
  Eesti Kultuuriministeeriumi tänukiri:
  Õnnitlen Eesti Rahva Muuseumi Sõprade Seltsi 30. aastapäeval. Sügav kummardus ja siiras tänu kõigile vabatahtlikele abilistele Eesti Rahva Muuseumi aktiivse toetamise eest.

  Heidy Purga

  Kultuuriminister
  Tartu linnalt saabunud tänukiri:
  "Oleks hirmus kaotada rada oma hinge juurde. Tuleb hoolt kanda, et see rada ei kasvaks rohtu ega mattuks prahi alla."

  Nii kirjutab loodusmees Fred Jüssi - kirjutaks justkui teie seltsile ja teie seltsi kantud vaimsusele. Pole kahtlust, et kolmekümne tegutsemisaasta jooksul olete jõudnud palju: olete kandnud hoolt kümnete ja sadade meie rahva mälu- ja mälestuspaikade, monumentide, vaimse kultuuripärandi ja meie rahva radade eest. Eesti ja meie rahva eest.

  Tänan teid koole ja pühendumise eest! Ikka head käekäiku ja tegutsemistahet!

  Urmas Klaas

  Tartu linnapea.
  ERMi Sõprade Selts tänab kõiki õnnitlejaid - hea sõna annab jõudu!
•  
• 7.05.2024 Kursus "Eesti keele praktika kultuuriruumi tutvustamise kaudu" jätkus eile ERMis põneva õppekäiguga Raadile. Muuseumiõpetaja Anti Lillaku teemaks oli„Mõisast sõjalennuväljani. Ajastu kihid“. Kuna kursusest osavõtjad on juba omavahel tuttavaks saanud, algas õppekäik vaatamata tuuliselel ilmale naeru ja mõnusa vestluse saatel. Ikka eesti keeles. Seltsi vabatahtlikke esindas Sirje.
•  
• 30.04.2024 ERMi kultuurikursus "Eesti keele praktika kultuuriruumi tutvustamise kaudu" jätkub!  Teemaks seekord  „Riik ja rahvas, kultuuriloolised teetähised“. Koos vaadati üle püsinäituse „Kohtumised“ saalid „Tulekud ja minekud“ ning „Paralleelilmad“. Nähtu põhjal arutleti, kuidas rääkida keerulistest aegadest. Kursusest osavõtjad vaatasid filmi „Seltsimees laps“ ja tegid rühmatööd digitaalse haridusplatvormi „Ajalugu ekraanil“ abil. ERMi Sõprade Seltsi vabatahtlikest olid seekord kohal Marianne, Merle, Ülle ja Sirje.
•  
• 27.04.2024 Laupäeval alustas ERMis järjekordne kultuurikursus, mille pealkirjaks "Eesti keele praktika kultuuriruumi tutvustamise kaudu". Esimesel kokkusaamisel tõdeti, et eesti keel on huvitav.
  Koos käidi ERM-i püsinäituse „Kohtumised“ keelekatla saalis ja vaadati muuseumis toimunud ümarlaua „Võime rääkida: kas keel muudab meelt?“ salvestust, millele järgnes arutelu.

  Nagu ikka, on ka seekordsel kursusel korraldajatele toeks ERMI Sõprade Seltsi vabatahtlikud - laupäeval siis Elvi, Talvi ja Sirje. 30. aprillil on teemaks "Riik ja rahvas".

  •  
• 23.04.2024 Lahkunud on kunstiajaloolane ja etnograaf, õpetaja ja eestluse hoidja Rootsis Mai Raud Pähn 2.11.1920 – 23.04.2024.  Mai Raud Pähn oli ERMi Sõprade Seltsi liige aastast 1995 ja auliige aastast 2005. Meie armastus ja ääretu lugupidamine.
•  
• 14.04.2024 Eesti Rahva Muuseumi 115. sünnipäeval süütasime küünlad  oma elutööga muuseumi loomisele aluse pannud Jakob Hurda hauaplatsil. Juulis tähistame Eesti rahvusliku suurmeje 185. sünniaastapäeva.
•  
• 14.o3.2024 Emakeelepäeva hommik  algas ERMi Sõprade Seltsi liikmetele eriti rõõmsalt, sest kui Vabariigi President Alar Karis alustas päikesetõusul eestikeelsete tekstide lugemisaktsiooni  väljavõttega Wiedemanni keeleauhinna laureaadi Helle Metslangi kirjutisest "Eesti keele mured ja rõõmud", tegi ta seda kasutades ERMi Sõprade Seltsi aastaraamatut Lee 27. Ilusat emakeelepäeva kõigile!
•  
• 14.03.2024  Eelteade: Eesti Rahva Muuseumi Sõprade Seltsi 30. sünnipäevale pühendatud üldkoosolek toimub laupäeval, 18. mail algusega kell 11 ERMi Jakob Hurda saalis.
•  
• 14.03.2024 Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna pälvis tänavu luuletaja Hando Runnel. Palju õnne! Neljapäeval, 21. märtsil kell 14 koguneme ERMi Jakob Hurda saali, et saata tervitused vastsele laureaadile.Emakeelepäeva juhatavad sisse   Eesti Rahva Muuseumi direktor Kertu Saks ning Haridus- ja  Teadusministeeriumi nõunik Helin Kask. Esineb 2023. aasta F. J. Wiedemanni keeleauhinna laureaat Eesti Keele Instituudi juhtivkeelekorraldaja Peeter Päll.Tartu Ülikooli rahvusteaduste professor Arne Merilai peab ettekande teemal „Luuletaja ja emakeel. Hando Runnel“. Runneli sõnadele loodud laule esitavad Kulno Malva ja Silver Sepp.
  ERMi raamatukogus on alates 14. märtsist avatud vastsele laureaadile pühendatud väljapanek, mille koostas Sirje Madisson.
  Emakeelepäeva läbiviimist toetavad Eesti Rahva Muuseumi Sõprade Selts ja Eesti Kultuurkapital.
•  
• 5.01.2024 ERMi sõpradel oli  pidulik päev - muuseum kutsus külla seltsi vabatahtlikud, kes maikuus olid abilistena kohal muuseumiööl ning alates oktoobrist aitasid ermikatel nädalavahetustel tegeleda näitusi külastanud huvilistega.
  Sissejuhatuseks viis muuseumi peaprodutsent Reet Mark vabatahtlikud maalinäitusele "Konrad Mägi. Seninägemata maalid", et rääkida, milline oli kunstnik Konrad Mägi, kuhu kadusid tema maalid ja millised on nende ülesleidmise lood. Hiljem oli võimalus töötoas ise kunstis kätt proovida ja maalida üks senitegemata konradmägilik maal pisikesele kivile. Sisuka päeva lõpetuseks olid kõik kutsutud ERMi restorani jõululõunale. Suur-suur tänu, sõber muuseum!

  • 28.12.2023  Tänu Tartu valllalt lisandunud annetusele kogunes ERMi Sõprade Seltsi arvele  Fr.R. Kreutzwaldi hauaplatsi  korrastamiseks aasta lõpuks  4420 eurot ja 27 senti, mille abil firma Mandragora  OÜ on teostanud  hauaplatsil mitmeid olulisi töid - hangitud on hauakivide aluskivid,puhastatud hauatähised ja -ristid, paigaldatud uued lisaäärekivid ja paranduskivid. Kevadel lõpetatakse hauaplatsi korrastamine.
  •  
• 28.12.2023  ERMi  külastas Seto kuningriigi saatkond, kuhu kuulusid sootska ning Seto Kongressi peavanem Jane Vabarna, Setomaa noorsootska Gerd Palok ja Setomaa Liidu pealik Margus Timmo. Vahetati häid soove ja kingitusi ning loomulikult võeti koos üles ka ehe setokeelne laul. ERMi Sõprade Seltsi poolt said kallid külalised pikale koduteele kaasa lisaks heale sõnale ka veidi magusat.
• 24.12.2023 Jõulude ajal süütasime küünlad Jakob Hurda, Helmi Kurriku ja Jaan Tõnissoni perekondade hauaplatsidel.
•  
• 15.12.2023 Mulkide Seltsil on tavaks iga aasta lõpus anda välja mulkide ning mulgi sõprade tegevusi kajastav Almanak. Äsjailmunud Mulkide Almanaki 33. numbris on ülevaade ka ERMi Sõprade Seltsis 2022. aastal toimunust. Artikli autor on Sirje Madisson. Sisukas väljaanne on nüüd seltsi bürooruumis raamatruriiulil oma vendade kõrval.
•  
• 10.12.2023 Teisel advendil süütasime küünlad Jakob Hurda ja Helmi Kurriku hauaplatsidel.Me mäletame.
• .
• 8.12.2023 Seltsi 15. jõulukuine mõisareis viis sadakond seltsi liiget reedel, 8. detsembril kunagise Liivimaa piiril asuvasse Räpinasse, kus avastamist ootasid Sillapää loss ja veel mitmed põnevad paigad.Loomulikult ei saanud me ilma peatumata mööda sõita imekaunist stiilsest kirikust, mille sisseõnnistamise ajaks on märgitud aasta 1785. Liivimaa vaimulik ja nimekas ajaloolane Eduard Philipp Körber (1770 – 1850) on öelnud, et uus kirik on “ilus, valge ja ruumikas”. Ka praegu 1500 inimest mahutavas peaingel Miikaeli nime kandvas pühakoja võttis saabujaid vastu orelimäng, kiriku pikka ja värvikat ajalugu tutvustas meile koguduse õpetaja, EELK kuldristi omanik Urmas Nagel.
  Enne lossi jõudmist tegime peatuse 19. sajandil mõisa tall- tõllakuuriks ehitatud uhkes maakivist hoones ,kus meid esimesel korrusel paiknevas näitusesaalis võttis vastu seal tegutseva Räpina loomemaja juhataja ja selle projekti hing Leo Kütt.

  Ja siis ootas meid tuledes särav Sillapää loss. Räpina mõis asutati Poola võimu ajal 16. sajandi lõpul riigimõisana, hiljem on ta kuulunud Liivimaa kindralkuberner Bengt Oxenstiernale, krahv Carl Gutsav von Löwenswoldele ja 19. sajandi keskpaigas sai mõisa omanikuks maanõunik ning Liivimaa maakohtu liige Peter Anton von Sivers, kelle juured viivad ka meile hästi tuntud Heimtalisse. Kuidas sajandite jooksul loodi Eesti vanim tööstusettevõte Räpina Paberivabrik, millist osa selles mängis Eesti pikim jõgi Võhandu, kuidas kujunes kaunis park ja mõisasüda ning millist rolli on kohalikus kultuuriloos täitnud mitu inimpõlve ehitatud ja 19. sajandi esimeses pooles valminud hilisklassitsistlikus stiilis Sillapää loss, pärisnimega Mäemõisa härrastemaja, sellest rääkis väga põhjalikult Räpina Koduloo- ja Aiandusmuuseumi õpetaja Toivo Lees. Head sõnad advendiaega ütles meile saabumisel muuseumi juhataja Annika Mirjami Nurmi. ERMi Sõprade Seltsi juhatuse esimees Art Leete sõnum sõpradele sõpruse olulisusest sai kinnitust vanasõnadelt.

  Sõpradest tuntakse sind ennast.

  Õige sõber kaalub rohkem kui kuld.

  Hea sõber tuleb ilma kutsumata.

  Hingele tegi head Räpina Muusikakooli õpilaste esinemine, mis nii vokaalselt kui laule saatvalt liikumiselt oli professionaalsel tasemel. Juhendaja Margot Suur oli kaasa võtnud ka Eestit äsja noorte Eurovisioonil esindanud 11- aastase imelapse Arhanna. Sisuka päeva lõpetuseks nautisime Provintsi Kohviku meistrite valmistatud jõulutoite.
   
• 1.12.2023  26. detsembril 2023. a tähistame eesti rahvusliku kirjanduse looja, kirjaniku ja luuletaja, tõlkija ja mugandaja, rahvavalgustaja ja publitsisti, keelemehe, ühiskonnategelase ja arsti Friedrich Reinhold Kreutzwaldi 220. sünniaastapäeva. Eesti Rahva Muuseumi Sõprade Selts koostöös Tartu linnavalitsusega tegi septembri algul üleskutse annetuste toel korrastada  Fr.R. Kreutzwaldi  perekonna hauaplats Tartus Raadi kalmistul. Tänase seisuga on annetusi laekunud 3599 eurot, mille abil firma Mandragora  OÜ on teostanud  hauaplatsil mitmeid olulisi töid - hangitud on hauakivide aluskivid,puhastatud hauatähised ja -ristid, paigaldatud uued lisaäärekivid ja paranduskivid. Kevadel lõpetatakse hauaplatsi korrastamine.
  Meie tänu ja austus annetajatele: Külli Valk, Virve Pentinen, Eve Otstavel, Elvi Tani, Lembit Jakobson, Maaja Kalle, Kadri-Liis Olmaru Luha, Rein Olli, Feliks Luiksaar, Tiina Mürk, Siim Kornel, Valve Valge, Indrek Elling, Alar Uku, Ene Anijalg, Tiina Lasn, Ülle Sihver, Pärja Kesküla, Rein Suija, Mare- Nelli Ilus, Ille Grigorovitš, Marika Sepp, Rainer Kuuba, Küllike Pärn, Marianne Marlene Tiik, Riin Alatalu, Aivo Heinsoo, Indrek Mustimets, Liina Miks, Tiina Margus, Sirje Madisson, Taimi Kõnn, Leeni Leis, Anne Valdru, Kadri Thalström, Sirje Vilbaste, Tiina Põllumägi, Marge Tähepõld, Liivi Heinla, Agnes Kasearu, Milvi Olli, Siiri Odrats -Koni, Pille Kippar, Raivo Kreutzwald, Heinike Heinsoo, Toomas ja Heidi Tago, Tiit Jänese, Anneli Sass, Merle Ernits, Helbe Liin, Marek Miil, Ene Puusemp, Epp  ja Enn Pirsko, Meelis Pärtel, Tiina Jasinski, Nelly Jaanus, Einar Lillo, Grete Liis Kelder, Andrus Ansip, Ester Tiru, Ülo ja Mari Tuulik, Riina Roose, Sirje Hansen, Tiina Sarjas, Ilja Maljutenko, Piret Tarto, Ave Soeorg, Raul Hõlpus, Taavi Pae, Monika Mustimets, Õie Sarv, Lilian Lukka, Liina Sumberg, Piret Kase, Viivi Luik, Dr. Fr.R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum, Tartu linnaaarsti dr. Gustav Krolli perekond, Eesti Genealoogia Seltsi Tartu osakond, Korp! Revelia, Korp! Ugala, Eesti Lipu Selts ja Peterburi Jaani Kiriku Fond, Tartu Ülikooli Naiskoori Tallinna vilistlaskoor, Tartu ülikooli kammerkoor. Veel kord suur tänu! Tartu linna kalmistud ja linnvalitsus  toetasid  oktoobris Fr.R. Kreutzwaldi  perekonna hauaplatsi korrastamist 2500 euroga.
•  
• 10.11.2023 RMi Sõprade Seltsi ruumis avanes uus näitus" MÜTOLOOGIA JA KAASAEG – uus rahvusliku juurega ehe: kaheksas kollektsioon".
  Väljapanek koosneb Kärt Summataveti loodud ehetest. Kaksteist emailitud ja kohrutatud sõlge teemal ”Lapsepõlv ja tüdrukuiga” (2000) kuuluvad kollektsiooni,

  mis valmis Aalto Ülikoolis 2005. aastal kaitstud doktoriväitekirja kunstiprojekti esimese osana ja mille esmaesitlus toimus Helsingi Disaini muuseumis 2000. aastal. Valikuga doktoriväitekirja kuld- ja hõbeehetest saab praegu tutvuda suurel näitusel ERMi osalussaalias “Mets vastab, allikas kõnetab” (20.10.2023–31.03.2024). Sama näitusega on seotud ka seltsi ruumis eksponeeritud hõbedast ripatsite ja käevõrude kollektsioon ”Uus teadmine” (2022), mis on valminud kosmiliste ja müütiliste maastike teemasid käsitlevas ehete seerias “Ussikuningas” (2019–2023).
   
• 29.10.2023 Pühapäeval, 29. oktoobril kell 14 on kõik oodatud Eesti Rahva Muuseumi Jakob Hurda saali (A-sissepääs) vaatama Soome-Eesti ühisfilmi „Põletav armastus“ („Palava rakkaus“, Yle TV1/ETV, 1997, 150 min) – Oskar ja Aino Kallase abielu lugu aastatel 1900–1946.Filmi stsenarist ja režissöör on Kirsti Petäjäniemi. Osades Heikki Kinnunen (Oskar Kallas), Hanna Liinoja (Aino Kallas), Raimo Grönberg (Eino Leino), Antti Litja (Jaan Tõnisson), Mikk Mikiver (Bernhard Riives), Torni Salmela (Juhan Luiga), Sari Puumalainen (Hella Wuolijoki) jt. Helilooja on Olav Ehala.
   Filmi juhatavad sisse Marleen Metslaid, Sirje Olesk ja Hannele Valkeeniemi. Sissepääs on tasuta. Filmi vaatajateni jõudmist valmistasid ette Eesti Rahva Muuseum, Eesti Rahva Muusuemi Sõprade Selts ja Soome Instituut Eestis.
• 
   
• 25.10.2023 Täna on meie muuseumi ühe asutaja Oskar Kallase (25. oktoober 1868 Kaarma – 26. jaanuar 1946 Stockholm) 155. sünniaastapäev. ERMi raamatukogus on avatud Oskar Kallasele pühendatud näitus, kus on kasutatud esemeid, trükiseid ja dokumente Eesti Rahva Muuseumi , Tartu Ülikooli raamatukogu ja Eesti Kirjandusmuuseumi kogudest. Näituse koostas Sirje Madisson, plakati autor on Jane Liiv ja fotod tegi Arp Karm.
•  
• 21.10.2023 Reedel, 21. oktoobril avanes ERMis meie seltsi auliikme ehtekunstnik Kärt Summataveti, Eesti vanima kullassepafirma Roman Tavasti ja ERMi ühisnäitus  “Mets vastab, allikas kõnetab”.Näitusel näeb nelja temaatilist väljapanekut, mis aitavad mõtestada Eesti ehtekunsti ajalugu muinasajast tänaseni. Kuraator Kärt Summatavet  ütles oma avakõnes, et näituse idee kasvas välja ERMi Sõprade Seltsis toimunud väljapanekutest “Mütoloogia ja kaasaeg – uus rahvusliku juurega ehe”. Roman Tavasti stipendiumi pälvis ehtekunstnik Katrin Veegen ehtekomplektiga "Õnne säng", mis valmis spetsiaalselt näituse tarbeks ja oli eelnevalt eksponeeritud ERMi Sõprade Seltsi ruumis.Näituse kujundas kunstnik Mae Kivilo ning helikujunduse tegi Janek Murd. Kuna ERMi näituste vastu on suur publikuhuvi, siis on edaspidi  laupäeval ja pühapäeval  muuseumi töötajatele külastajate  näitustele suunamisel abiks  ERMi Sõprade Seltsi vabtahtlikud.
•  
• 16.09.2023 Maailmakoristuspäeva Eesti tiim, Gratitude Services ja Tartu linn kutsusid kõiki tartlasi, akadeemilisi organisatsioone, ettevõtteid, haridusasutusi, koole ja sõpruskondi laupäeval, 16. oktoobril toimuvale maailmakoristuspäevale ning puhtaks tegema Raadi kalmistuid põlenud küünlatopsidest jm prügist. ERMi Sõprade Seltsi liikmed olid kohal ja tegutsesid aktiivselt! Lisaks korraldajate poolt kätte näidatud kalmistu piirkondade puhastamisele tegime korda ka Jakob Hurda ja Helmi Kurriku hauaplatsid.
•  
• 5.09.2023  TEEME KOOS ÜHE VÄGEVA HEATEO! Friedrich Reinhold Kreutzwald 220
  26. detsembril 2023. a tähistab meie avalikkus Eesti rahvusliku kirjanduse looja, kirjaniku ja luuletaja, tõlkija ja mugandaja, rahvavalgustaja ja publitsisti, keelemehe, ühiskonnategelase ja arsti Friedrich Reinhold Kreutzwaldi 220. sünniaastapäeva. Peetakse mälestuspäevi, konverentse ja räägitakse suurmehe pärandist meie rahva kujunemisel ja kestmisel. Tartu linn puhastas suvel Fr. R. Kreutzwaldi monumendi Vabaduse puiestee pargis.
   Friedrich Reinhold Kreutzwald sündis 26. detsembril 1803. a Virumaal Jõeperes ja suri 25. augustil 1882. a Tartus. Nii Kreutzwald ise kui ka tema abikaasa Marie Elisabeth Saedler ja nende tütar Adelheid Anette Blumberg on maetud perekonna hauaplatsile Tartus Raadil, Vana-Jaani kalmistul.
  Eesti Rahva Muuseumi Sõprade Selts koostöös Tartu linnavalitsusega soovib Kreutzwaldi juubeliaastal korda teha tema perekonna hauaplatsi Tartus Raadi kalmistul. Vanad ja väärikad puud on end kalmule uhkelt sisse kasvatanud ning seeläbi äärekivisid nihutanud. Nüüd ongi plaan laiendada haua piiret ja anda puude juurestikule ruumi juurde, puhastada hauaplaadid ja kivirist, loodida ja puhastada kivipink ning teha kalmul kõik tööd, mis annavad Kreutzwaldi hauale väärika ilme. Tartu linna kalmistud on tellinud ära kalmule vajaliku äärekivide materjali ning esimene seeme haua korrastustöödeks on seega tänaseks külvatud. Et kõik vajalikud tööd saaksid tehtud, oleks vaja koguda 9 000 eurot.
  Kõik tööd teeb Tartu firma Mandragora OÜ, kellega koostöös on restaureeritud Tartu kalmistutel kümneid meie rahvuslike ja akadeemiliste suurkujude hauaplatse (J. V. Jannsen, Fr. R. Faehlmann, R. Kallas, J. Hurt, J. K. S. Morgenstern, A. H. Willigerode, A. Reinvald jpt).
   ERMi Sõprade Selts MTÜ kutsub kõiki sõpru, aatekaaslasi, organisatsioone ja institutsioone, kapitale ja kodasid, muuseume ja raamatukogusid, kirjastusi ja raamatuühinguid, ettevõtteid, riigiasutusi ja kohalikke omavalitsusi toetama annetustega Fr.R. Kreutzwaldi hauaplatsi kordategemist. Loodame hauaplatsi korda saada 2023. aasta oktoobri alguses.
  Kõikide annetajate nimed näidatakse soovi korral kampaania lõppedes seltsi ja Tartu linna kodulehel. Oleme iga väiksemagi annetuse eest väga tänulikud.
   ANNETUSI SAAB TEHA Eesti Rahva Muuseumi Sõprade Seltsi arveldusarvele EE901010102001500002. ERMi Sõprade Selts MTÜ, reg nr 80077198 Palume annetust tehes kirjutada selgitusse: Annetus Fr. R. Kreutzwaldi hauaplatsi korrastamiseks ja annetuse tegija nimi (või kelle nimel annetus tehakse jm).                                                                                                                                                                                                                                                                                      EESTI RAHVA MUUSEUMI SÕPRADE SELTSI KONTAKT Sirje Madisson koostöövõrgustike koordinaator sirje.madisson@erm.ee  ermss@erm.ee 736 3031                                                                                                                                                   TARTU LINNAVALITSUSE KONTAKT Indrek Mustimets Tartu linnavalitsuse nõunik indrek.mustimets@tartu.ee  506 3076
•  
• 22.-25.08.2023 ERMi sõprade selle aasta teine kultuurireis viis naabrite juurde Kuramaale ( läti keeles Kurzeme, liivi keeles Kurāmō) Vana- Liivimaa lugu meenutama. Kohtusime suitidega, kes siiakanti saabusid 17. sajandil ja kes oma usku (suitid on katoliiklased) ja kultuuri jätkuvalt au sees hoiavad. Suitid on suured sõbrad meie setodega - mõlema rahvakillu vaimne ja materiaalne kultuur on UNESCO kaitse all. Meie laulsime, tantsisime ja einestasime koos nendega, imetlesime mitut näitust, saime otse autorilt Dace Nastevičalt kingiks neli raamatut suitide kohta meie muuseumi raamatukogule ning andsime omalt poolt koos rätikuraamatuga üle kutse ERMi. Kandava linnas vaatasime üle foogtide residntstsiks olnud ordulinnuse varemed, üheksal künkal asuvas Talsis jalutasime romantilises vanalinnas, imetlesime Kolka Sarve - rannikut, kus kohalike arvates päike puhkab. Vanas liivlaste keskuses Mazirbes käisime kirikus ja andsime seal au liivi lipule, mille värvid roheline, valge ja sinine sümboliseerivad randa, nagu seda oma paadist näeb kalamees: roheline mets, valge liiv ja sinine meri. Kuramaa südames paikneb maaliline väikelinn Kuldīga, mis oli kunagi Kuramaa hertsogiriigi esimene pealinn. Jalutasime 17.- 19. sajandil ehitatud vanalinnas ja üle kärestikulise Venta jõe viiva vana kivisilla. Käisime Ventspilsi vabaõhumuuseumis ja vaatasime merele Lätimaa kõrgeimal liivakaldal Jurkalnes.
•  
• 9.08.2023 ERMi  külastasid Gustav Ränga ( 18.02.1902 Pärsamaa – 05.04.1998 Stockholm) sugulased. Ehk nagu ütles Ränga tütar Anne Askensjö :"See on meie pere." G .Ränk oli Eesti etnoloog, Tartu ülikooli etnograafiaprofessor, mitmete teaduslike seltside ja akadeemiate (sh Soome ja Rootsi) au- ja välisliige, ERMi sekretär, osakonnajuhataja ja direktor 1926-1944, dr phil 1938 (Tartu ülikool), Tartu ülikooli audoktor (1991), Riigivapi teenetemärgi IV klass (1998).
  Saabujaid tervitasid ERMi direktor Kertu Saks ja teadurid Marleen Metslaid ning Indrek Jääts. ERMi Sõprade Seltsi ruumis uudistati G. Ränga poolt Saaremaalt muuseumi tarbeks korjatud materjale, giid Anti Lillaku saatel vaadati üle näitused "Kohtumised" ja "Uurali kaja", raamatukogus peatuti skulptor Maire- Helve Männiku loodud büsti juures ning sisse astuti ka Ränga nime kandvasse auditooriumi. Rõõmsat ja infotihedat suhtlust jätkus tundideks.
  G. Ränga tütar Anne Askensjö sai kingituseks ERMi Sõprade Seltsi aastaraamatu Lee 29. numbri, kus Indrek Jääts ja Marleen Nõmmela kirjutavad sellest, kuidas nad käisid G. Ränga jälgedes Saaremaal. Mälestuseks võeti kaasa ka seltsi poolt Ränga 110. ja 120. sünniaastapäevaks koostatud näituste plakatid.
• 
   
• 3.07.2023  Jaan Tõnissoni Seltsi kutsel kogunetakse igal aastal 3. juulil Raadi surnuaiale, et meenutada riigitegelast ja poliitikut Jaan Tõnissoni (22.12.1868 - 3.07.1941?) tema arvataval hukkamispäeval okupatsioonivõimude poolt.Tund tihedat kultuurilugu kulus kiiresti ja tee viis kokkutulnud Tõnissonide perekonna hauaplatsile, kus mälestuspalve pidas Jaani koguduse õpetaja Triin Käpp. Jaan Tõnissonist rääkisid oma sõnavõttudes Tartu linnapea Urmas Klaas, Tartu Postimehe peatoimetaja Rannar Raba, Zonta klubi, Eesti Rahva Muuseumi Sõprade Seltsiesindajana Sirje Madisson ja mitmete teiste organisatsioonide esindajad.  Päeva juhtis ajakirjandusloolane Krista Aru.
•  
• 23.06.2023 Korrastasime J. Hurda ja H. Kurriku hauaplatsid ja süütasime võidupäeva ja jaaniõhtu auks küünlad.
•  
• 23.06.2023 ERMi Sõprade Selts oli koostöös ERMiga 14. korda Tartu linna jaanitule peakorraldaja. Pidu Raadi mõisapargis lõi järjekordse publikurekordi - rõõmsaid pidulisi tuli kohale tuhandeid. Tegevusi jagus nii suurtele kui väikestele, lõke loitis turvaliselt ja võttis õhtu kulgedes üha skulptuursemaid vorme ning rahva tantsulust ei raugenud peo lõpuni. Perepäeval said lapsed batuudil ja zorb-pallides lustida, sõita elektriautoga, tellida uhkeid näomaalinguid, teha ponisõitu, paitada miniloomaaia asukaid, mängida välimalet ja – kabet, panna ennast proovile liikluseeskirjade tundmises, tutvuda otsimismängus Raadi ajalooga, käia fotonäitusel ja giidiga kultuurirännul. ERMi telgis käis hoogne käepaela punumine ning harjutati põnevaid rätikute sidumise võtteid. Kõige tillemad pidulised aga askeldasid Minikool OÜ poolt sisustatud mängumaal. Päeva kulgedes kolis pidu pargi ülemisest osast alla järve äärde. Tartu linnapea Urmas Klaas ja ERMi Sõprade Seltsi juhatuse esimees Art Leete tervitasid pidulisi ja siis oligi aeg süüdata päeval Viljandist Tartusse jõudnud võidutulest Tartu linna jaanituli. Naiskodukaitse ja Kaitseliidu liikmete kantuna, Svjata Vatra solisti Ruslan Trochynskyi tromboonihelide ning tuhandete piduliste ergutushüüete saatel jõudis tõrvik lõkkeplatsile ja Tartu linnapea süütas jaanitule.Õhtu jätkus ansamblitega Legend, Svjata Vatra ja Nedsaja Küla Bänd, kes hoidsid tantsuplatsi täis peo lõpuni.Toetajad ja koostööpartnerid olid Tartu linn, ERM, ERMi Sõprade Selts, Transpordiamet, Päästeamet, Kaitseliidu Tartu malev, Puidupltas OÜ ja Aida Talu OÜ ning muidugi seltsi vabatahtlikud.
• 
   
• 12.06.2023 ERMi sõpru võttis Heimtalis vastu tekstiilikunstnik, kirjanik, õppejõud, vanavarakoguja, muuseumiarendaja, rahvakunstipärandi hoidja-tutvustaja, talupidaja ja seltsi auliige aastast 2009 Anu Raud. Käisime Heimtali mõisa ringtallides näitusel "Elumustrid", kuhu on koondatud üle 60 vaiba, igaühes neist sümbolitesse kootud lugu.  ERMi Heimtali muuseumis  tutvustas Anu meiele näitust  "Tagasivaade", mis on pilguheit tema elule ja elufilosoofiale fotode, mälestuste, vanavara kogumisretkede, üliõpilastele seatud ülesannete ning tema raamatute kaudu. Käisime magasiaidast ümber ehitatud seltsimajas, vallamajas ja muidugi Kääriku talus (kunagine mõisa moonakamaja), mis on Raudade perekonna elupaigaks aastast 1928. Meilt jäi heale sõbrale kingituseks hõbedane kaheksakanna kujuline õnnemünt, mis legendi järgi tugevdab omaniku eluringi ja suurendab loomingulist väge.  Etnograafilise kodarraha kujulise mündi "Eesti ajalugu" kujundas ERMi Sõprade Seltsi auliige ehtekunstnik Kärt Summatavet.
•  
• 20.05.2023 ERMi Sõprade Seltsi vabatahtlikud olid muusuemiööl oma sõbermuuseumile külastajate vastuvõtmisel abiks. Ja külastajaid oli palju!
•  
• 20.05.2023 ERMi Sõprade Seltsi üldkoosolek  toimus muusemi J. Hurda saalis. Kokkutulnuid tervitas ERMi direktor Kertu Saks ja muusikalise sissejuhatuse (ka liivi keeles) tegi laulukoor Tarbatu Lauri Breede juhatusel. Koosoleku juhataja Virve Tuubel luges ette seltsile saabunud head soovid neilt, kes laiast maailmast ise kohale ei saanud tulla ja siis oli esinemisjärg seltsi auliikme ehtekunstnik Kärt Summataveti käes, kes jagas sõpradega mõtteid teemal "Unustatud keha: mustrid ja ehted intiimse ruumi maastikel". Juhatuse esimees Art Leete tegi kokkuvõtte möödunud töisest aastast ja sellega kaasnenud rahalist poolt analüüsis revisjonikomisjoni liige Tiina Tael. Seltsi aastaraamatu Lee vastilmunud 29. numbrit tutvustas selle koostaja Sirje Madisson. Kuna ERMi Sõprade Seltsil algas 14. mail 30. tegevusaasta, palus Virve Tuubel kõnepulti Tõnis Lukase, et koos meenutada, kuidas see tore koostöö aastakümneid tagasi alguse sai. Rõõm oli tõdeda, et saalis oli mitmeid inimesi, kes seltsile algusaegadel sellise tugeva vundamendi ehitasid, mis siiani on hästi vastu pidanud. Aga näitusel "Õige keha? Vale keha?" oli juba ootel kõigile tuttav giid Ervin- Ahti Org, et jätkata rännakut teemal, millega Kärt Summatavet oma ettekandes juba algust oli teinud.
•  
• 13.05.2023 Sada aastat tagasi, 13. mail 1923 avas Eesti Rahva Muuseum esimese püsinäituse Raadi lossis. Eesti Post pühendas Eesti Rahva Muuseumi väärikale ajaloohetkele tervikasja „Eesti Rahva Muuseum Raadil 100“, millega Raadi loss sai nii margile kui postkaardile. Tervikasja esitleti 13. mail ERMi raamatukogus, kus on avatud vitriininäitust „Eesti Rahva Muuseumile loodud postiväljaanded“. Näituse panid kokku Eve Aab, Arp Karm, Jane Liiv ja Sirje Madisson, Tervikasja jaoks materjali valimisel oslesid ka ERMi Sõprade Seltsi liikmed.
•  
• 04.-11. 05. 2023 ERMi sõbrad käisid kulruurireisil Hispaanias.
•  
• 9.04.2023 Korrastasime hauaplatsid ja süütasime küünlad mälestamaks Jakob Hurda ja Helmi Kurrikut. Tulemas on ju ERMi 114. sünnipäev.
•  
• 6.04.2023 Saatsime Jaani kirikust teele etnograafi ja luuletaja, seltsi hea sõbra Kalju Konsini.
•  
• 23.03.2023 ERMi ja tema Sõprade Seltsi kutsel  oli muuseumi emakeelepäeval külas F. J. Wiedemanni keeleauhinna 2023. aasta laureaat, keelekorraldaja ja nimeuurija Peeter Päll, kes  pidas J. Hurda saalis ettekande „Keelekorraldus – kas mitme tundmatuga võrrand?“.  Päeva juhatas sisse Eesti Rahva Muuseumi direktor Kertu Saks ja vastset laureaati tutvustas 2022. aastal keeleauhinna pälvinud Mare Koit. Kitarril musitseeris Andres Roots. Peeter Pällile pühendatud näitus, mille koostas Sirje Madisson, on ERMi raamatukogus avatud 14. märtsist 21. aprillini.
•  
• 14. 03.2023 Emakeelepäeval toimus aasta keeleteo tänuüritus Haridus- ja Teadusministeeriumis, kus 2022. aasta keeleteo konkursi peaauhinna pälvis Eesti Keele Instituudi inspiratsioonipäev "Näitame keelt", rahvaauhinna võitsid Eesti Keele Instituudi ja Eesti Rahvusringhäälingu koostöös valminud keeleajaloo teemalised keelekillud ETV-s. ERMi Sõprade Selts sai tänukirja emakeelepäevade korraldamise eest ERMis.
•  
• 24.02.2023 Vabariigi  sünnipäeval  süütasime küünlad Jakob Hurda, Jaan Tõnissoni ja Helmi  Kurriku hauaplatsidel.
•  
• 20.01.2023 Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis  avati skulptuurinäitus „Endel Taniloo 100“. Näituse kuraatorid on Eike Eplik ja Elika Kiilo-Kulpsoo.Endel Taniloo oli ERMi Sõprade Seltsi asutajaliige ja auliige. Suurepärane sõber ja pikkade aastate teekaaslane. Seltsi poolt viisime perekonnale lilled koos tänusõnadega.
•  
• 26.12.2022 ERMi raamatukogus avasime ERMi asutajaliikme, auliikme ja kauaaegse kaastöölise sünniaastapäevale pühendatud näituse "Karl Eduard Sööt 160. Elu täis töös ja luulet". Näituse koostas S. Madisson, reklaami kujunadas J. Liiv. S.Madisson ja T. Tael tutvustasid näitust ka Klassikaraadios.
•  
• 13.12.2022  Ehtekunsti näitus ERMis täienes taas! „MÜTOLOOGIA JA KAASAEG – uus rahvusliku juurega ehe": kuues kollektsioon. Näituse kuraatori ERMi Sõprade Seltsi auliikme Kärt Summataveti vahendusel lisas  noameister Egge Edusaar- Harak  ekspositsioonile oma uued tööd „Egiptuse vanaisa“, „Trepp jumalate juurde“ ja „Madu-uss“. Ehtekunstnik Katrin Veegen tõi vaatajate ette kollektsiooni „Õnne säng“ (2022), mille rinnaehe ja kõrvarõngad on tema enda sõnul sündinud permakultuuri katsetustest mulla ja õnnetundega.
•  
• 19.12.2022 Seltsi ruumi jõudis alles trükisoe Mulkide Almanaki 32. number, kus  nii sõnas  kui pildis saab ülevaate ka ERMi Sõprade Seltsi eelmise aasta ettevõtmistest (fotod ja tekst S. Madisson).
•  
• 9.12.2022 ERMi sõprade traditsiooniline jõulukuine mõisareis viis  sadakond seltsi liiget Põltsamaa linnusesse, mille rajamisest täitus tänavu 750 aastat. Muuseumi giidid ja Põltsamaa Vallavara juhatuse liiige Egle Oja andsid  ülevaate paiga põnevast ajaloost ning Põltsamaa koguduse õpetaja Markus Haamer võttis seltsi liikmeid vastu kaunis, kuid keeruka saatusega Niguliste kirikus. Konvendisaalis esinesid pidulistele Põltsamaa Muusikaooli õpilased ja õpetajad, ERMi peaarhivaar Tiina Tael vahendas põnevaid lugusid muuseumi laekunud kaastöödest ning ERMi Sõprade Seltsi juhatuse esimees Tartu Ülikooli etnoloogiaprofessor Art Leete tugines sõprusest rääkides komi vanasõnadele ja ütlustele.
•  
• 15.11.2022  Ehtekunsti näitus ERMis täienes taas! „MÜTOLOOGIA JA KAASAEG – uus rahvusliku juurega ehe": viies kollektsioon. ERMi Sõprade Seltsi auliikme Kärt Summataveti kutsutud silmapaistvate ehte- ja metallikunstnike looming, mis väljendab omalaadset tänapäevast vaadet oma kultuuri juurtele.  Aastatel 2022 - 2023 on  ERMi Sõprade Seltsi ruumis väljas Eesti, Soome ja Leedu kunstnike teosed.
•  
• 9.11.2022 ERMi sõprade 14. jõulukuine mõisareis viib reedel, 9.detsembril Põltsamaale. Põltsamaa linnus, mille rajamisest Liivi Ordu poolt täitub tänavu 750 aastat ja sellest hiljem kujundatud loss ning suurtükitorni ehitatud kirik moodustavad ühe Eesti uhkeimatest arhitektuuriansamblitest. Selle paiga lugu on nii pikk ja põnev, et seda tuleb kohapeale kuulama- vaatama minna.
•  
• 6.11.2022 Korrastasime Jakob Hurda ja Helmi Kurriku hauaplatsid ja süütasime nemde mälestuseks küünlad. On hingedeaeg.
•  
• 2.11.2022 ERMi Sõprade Seltsi auliige Rootsis Mai Raud- Pähn pidas oma 102. sünnipäeva! Meie südamlikud õnnitlused!
•  
• 28.10.2022 Seltsi juhatus käis koos, et vaadata tagasi mööduvale aastale ja teha plaane tulevikuks.
•  
• 24.10.2022 Kultuurikursusest ERMis võtsid osa Tartu Ülikooli Pärnu kolledži välistudengid 11 maalt nii magistri- kui bakalaureuseõppest.Korraldajatele olid abiks ikka ERMi Sõprade Seltsi vabatahtlikud.
•  
• 12.10.2022 Kärt Summataveti koostatud ehtekunsti näitus ERMis sai jälle täiendust! „MÜTOLOOGIA JA KAASAEG – uus rahvusliku juurega ehe": kolmas kollektsioon. ERMi Sõprade Seltsi auliikme Kärt Summataveti kutsutud silmapaistvate ehte- ja metallikunstnike looming, mis väljendab omalaadset tänapäevast vaadet oma kultuuri juurtele.  Kärt Summatavetilt lisandus kaks kaelaehet "Unistuste maastikud I-II" ja kolm käevõru "Hingelinnud taevaste taga". Kollektsioon "Uus teadmine" on sündinud kosmiliste ja müütiliste maastike teemasid käsitlevas seerias, kuhu kuuluvad joonistused ja hõbeehted, mis on valminud 2022. aastal.
•  
• 23.08.2022  ERMis algas järjekordne Eesti kultuuri lühikursus "Ela eestlaste elusid", seekord inglise keele baasil. Kui kursuslased oma päritolumaa kaardile märkisid, sai kaart päris kirju. Kohal oli palju tudengeid, tuldi ka perekonniti. Lühikursuse läbiviimist rahastab Integratsiooni Sihtasutus Euroopa Sotsiaalfondi toel ning ERMi haridusosakonna töötajatele on abiks vabatahtlikud ERMi Sõprade Seltsist.
•  
• 19.08.2022 Avanes Tartu Kunstimuuseumi ja ERMi vahelise koostööna sündinud esinduslik monumentaalskulptuuride näitus, esimene selletaoline Eestis. Raadi mõisapargi territooriumil eksponeeritakse 16 skulptuuri, millest kümne autoriks on Pallase Kunstikooli üks asutaja, pikaaegne õppejõud ja direktor Anton Starkopf, sh tema valmistatud portree eesti kunstiajaloo kuulsaimast maalikunstnikust Konrad Mäest. Skulptuuripargi ala lähtub ajaloolisest pargiruumist ja sellega seotud väärtuslikest vaadetest. Ehitusprojekti, mille autoriks on arhitektuuribüroo TajuRuum aitas rahastada ERMi Sõprade Selts.
•  
• 18.-21.08.2022 Seltsi teine kultuurireis viis ligi 50 huvilist Soome lõunararannikule ja Turu saarestikku. Ikka Germalo Reiside vahendusel.
•  
• 22.07.2022 Jakob Hurda sünniaastapäeval korrastasime tema ja Helmi Kurriku hauaplatsid ning süütasime mälestusküünlad.
•  
• 03.07.2022 Raadi kalmistul meenutasime omaaegset riigitegelast ja ajakirjanikku Jaan Tõnissoni. Arvatavalt suri Tõnisson 1941. aasta 3. juulil, kui ta Patarei vanglas maha lasti. Seekordse mälestuspäeva keskpunktis oli ühistegevus, sest seda vajab Eesti praegusel keerulisel ajal kõige rohkem, sõnas Jaan Tõnissoni Seltsi juhatuse esimees Krista Aru.
•  
• 28.06.2022 Seltsi auliige ehtekunstnike Kärt Summatavet avas näituse „MÜTOLOOGIA JA KAASAEG – uus rahvusliku juurega ehe" kolmanda kollektsiooni Eesti Rahva Muuseumi Sõprade Seltsi ruumis ERMis.
•  
• 23.06.2022 ERMi Sõprade Selts oli 13. korda Tartu linna jaaniõhtu peakorraldaja.  8- tunnisest programmist võttis osa üle 10 000 pidulise. Perepäeval töötasid lõbusad atraktsioonid ja käsitöötoad lastele, rotundis sai mängida õuemalet ja - kabet, toimusid giidituurid. Tantsuõhtut sisustasid ansamblid Kiiora, Kolumbus Kris ja Curly Strings.
•  
• 17.06.2022 Enne jaaninädala algust tegime korda Jakob Hurda ja Helmi Kurriku Hauaplatsid Raadi kalmistul.
•  
• 21.-28.05.2022 ERMi Sõprade Seltsi aasta esimesest kultuurireisist osavõtjad seiklesid  seekord Itaalia saapakontsal- müstilises Apuulias. See oli 30. reis, mis  toimus Germalo Reiside ja seltsi koostöös.
•  
• 14.05.2022  ERMi Sõprade Seltsi üldkoosolek  toimus algusega kell 11 muuseumi Jakob Hurda saalis.  Muusikalise sissejuhatuse tegi trio Valendik, kes oma esituse stiiliks nimetab „mõtlik- kaunis trubaduuria“. Eesti Rahva Muuseumi direktor  Kertu Saks tervitas muuseumi sõpru ja siis sai ettekandeks „Palgiparvetusest ja sellega seonduvast“ sõna Tartu Ülikooli  Viljandi kultuuriakadeemia  pärandtehnoloogia nooremlektor Madis Rennu. ERMi sõprade 2021. aasta töödest  tegi kokkuvõtte juhatuse aseesimees Art Leete  ja  möödunud majandusaastast  rääkis revisjonikomisjoni liige Ardi Sild. Ettekannetele taustaks sai vaadata meeleolukaid slaide seltsi liikmete poolt ettevõetust. Aastaraamatu Lee vastilmunud 28. numbrit tutvustas selle koostaja  Sirje Madisson. Koosolekust osavõtjad valisid ühehäälselt ERMi Sõprade Seltsi 2022. aasta auliikmeks 2022. aasta veebruaris lahkunud Tanel Linnuse, kes 18 aastat oli hoolimise ja armastusega  seltsi eesotsas seisnud. Ehtekunstnik Kärt Summataveti kujundatud hõbedane aumärk, kus seitse tähte ja hingelind valvavad, et vikerkaare tagant kõlavad puhtad helid siia kostavad ja tulevikuks tarkust toovad, anti üle Taneli pojale Taavi Linnusele. Häältelugemiskomisjon viis läbi  järgnevaks kolmeks aastaks seltsile uue juhatuse ja revisjonikomisjoni  valimise.
•  
• 4.05.2022 ERMi vabaõhualal asuva vana viinaköögi varemed on muudetud kergkatusega kaetud kammerlikuks kontsedipaigaks, mille akendest avaneb endiselt maaliline vaade järvele. Nendele akendele  valmis koostöös ERMi , ERMi Sõprade Seltsi ja firmaga Seri Disain klaasile kantud vanadest fotodest  näitus, mis jutustab Raadi mõisa lugu.
•  
• 19.04.2022 ERMi Sõprade Seltsi ruumis avanes ehtekunstinäituse  „MÜTOLOOGIA JA KAASAEG – uus rahvusliku juurega ehe": teine kollektsioon. Näitusel on aasta jooksul seltsi auliikme Kärt Summataveti kutsutud silmapaistvate ehte- ja metallikunstnike looming, mis väljendab omalaadset tänapäevast vaadet oma kultuuri juurtele. Teise kollektsiooni lisandusid näiteks Egge Edusaar-Haraku (s 1979) „Madu üritab päikest ära süüa – nuga“ (2022) Tera: Böhler K990, granaadid; lukk: valatud messing, jaspised; käepide: bubinga, fiiber „Rebase nuga“ (tera 2018, käepide 2022) Tera: Böhler K990, granaadid; lukk: melhior; käepide: eeben, mammuti võhk.
•  
• 14.04.2022 ERMi 113. sünnipäeval  anti kätte Ferdinand Linnuse nimeline kolleegipreemia, mille pälvis Anti Lillak. Hääletus jättis teist ja kolmandat kohta jagama Tiit Sibula ja Sirje Madissoni. Võitjat õnnitles Ferdinand Linnuse lapselapselaps Taavi Linnus. Traditsioon jätkub! Päevale lisasid värvi kaks raamatuesitlust: ERMi Sõprade Seltsi aullge Anu Raud tutvustas oma vastset jutukogu "Kuue ruuduga aken" ja Reet Piiri rääkis, mida sisaldab tema koostatud värvikas rahvariideraamat"Rahvarõivas on norm". Anu Raua jutukoguga saab nüüd tutvuda ka seltsi ruumis.
•  
• 6.04.2022 ERMis toimus konverents "Gustav Ränk 120. Tartust laiemasse maailma". ERMi sõbrad olid abiks konverentsi ettevalmistamisel ja koostöös muuseumi osakondaega valmis näitus "Meie olemise alused. Gustav Ränk 120".
•  
• 18.03.2022 ERMi ja tema Sõprade Seltsi kutsel esines Jakob Hurda saalis Wiedemanni keeleauhinna vastne laureaat Mare Koit ettekandega "Keeletehnoloogia ja eesti keel". Päeva juhatasid sisse ERMi direktor Kertu Saks  ja  2021. aastal keeleauhinna pälvinud Jüri Viikberg.ERMi raamatukogus avanes Mare Koidule pühendatud näitus, mille koostas Sirje Madisson.
•  
• 9.03.2022 Eesti Kirjameeste Selts sai hiljuti 150aastaseks. Süütasime Eesti Rahva Muuseumi ja ERMi Sõprade Seltsi poolt küünlad EKmSi esimese presidendi (1872 - 1881) Jakob Hurda haual.
•  
• 1.03.2020 Eesti Rahva Muuseumi Sõprade Seltsi ruumis avanes ehtekunsti näituse „MÜTOLOOGIA JA KAASAEG – uus rahvusliku juurega ehe" esimene kollektsioon. 2022. aasta jooksul esitleb oma teoseid  näitusel ligi 50 Eestist, Soomest ja Leedust pärit kunstnikku – seega on ekspositsioon pidevas muutumises. 2023. aastal koonduvad  üksiknäitused suureks ühisnäituseks, kuhu on kaasatud ka rahvuslikud ehted muuseumi kogudest. Avakollektsioonis on esindatud viis tuntud metalli- ja ehtekunstnikku: Julia Maria Künnap, Kristi Paap, Kätrin Beljaev,Egge Edusaar-Harak ja Kärt summatavet.
•  
• 25.02.2022 Seltsi ruumis toimus emotsionaalne kohtumine külalistega Mulgimaalt. Seltsi raamatukogu sai otsesest allikast Mulgi Kultuuri Instituudi väljaande "Ütsainus Mulgimaa" 62. numbri ja vastu andsime aastaraamatu Lee 27. Lubasime külla minna ka.
•  
• 16.02.2022 Koostöös ERMi osakondade ja Eesti Kirjandusmuuseumiga valmis ERMi raamatukogus näitus "Vastlapäevaks vaheldust". Koostaja oli Sirje Madisson.
•  
• 16.02.2022 Tööd alustas järjekordne inglise tugikeelega  kultuurikursus "Ela eestlaste elusid". Vabatahtlikena on korraldajatele abiks ERMi Sõprade Seltsi liikmed.
•  
• 4.02.2022 ERMi Sõprade Seltsi juhatus kohtus ERMi direktori Kertu Saksaga. Koos arutati 2022. aasta tööplaane.
•  
• 23.12.2021 Süütasime küünlad Jakob Hurda, Helmi Kurriku ja Jaan Tõnissoni hauaplatsidel.
•  
• 15.12.2021 Mulkide Seltsi poolt saime kingituseks nende värske aastaraamatu Mulkide Almanak 31, kus sees ka S. Madissoni koostatud ülevaade ERMi Sõprade Seltsi tegemistest 2020. aastal.
•  
• 14.11.2021 Korrastasime Jakob Hurda ja Helmi Kurriku hauaplatsid.
•  
• 12.11.2021 ERMi kirjasaatjate võrgu asutamise 90. aastapäevale pühendatud teadusseminar Kirjasaatjatest ühisloomeni: kaasavate kogude olevik ja tulevik
  keskendus  mäluasutuste kogumis- ja vahendamistegevuse olevikule ja tulevikule. Esinejad ERMist, Rahvusarhiivist, Eesti Kirjandusmuuseumi Rahvaluule Arhiivist, Soome Kirjanduse Seltsist ja  MTÜst Estlander  vahendasid oma kogemusi  rahva kaasamisel kultuuripärandi kogumisse, väärtustamisse ja kasutamisse ning arutlesid,kuidas muuta mäluasutuste kogud  panustaja-, uurija- ja kasutajasõbralikumaks. Seminari korraldamisel oli ERMi teadusosakonnale abiks  ERMi Sõprade Selts.
•  
• 29.10.2021 Muuseumi raamatukogus on aasta lõpuni avatud ERMi Kirjasaatjate Võrgu 90. sünnipäevale pühendatud näitus, mis trükiste, käsikirjade, fotode ja esemete kaudu annab ülevaate muuseumi abiliste  hindamatust panusest meie suulise vanavara kogumisel ja säilitamisel. Näituse koostasid Sirje Madisson ja Tiina Tael.
•  
• 9.10. 2021 Laulupeomuusumis avanes vabade kunstide  professori (2019/2020 ) Kärt Summataveti digitaalsete joonistuste näitus Kahekõne: Mütoloogia ja Teisintellekt.ERMi Sõprade Selts oli oma auliikmele korraldustöödes igati abiks.
•  
• 21.09.2021 ERMi sõbrad jätkasid koostööd kirjandusfestivali Prima Vista raamatulaada korraldajatega.
•  
• 21.09.2021 ERMis  alustas järjekordne Eesti kultuuri lühikursus "Ela eestlaste elusid", mis on mõeldud hiljuti Eestisse saabunud või vähelõimunud elanikele. Eesmärgiks on anda osalejatele parem arusaam Eesti kultuurist, ajaloost ja identiteedist. Esimesena kogunesid huvilised, kelle tugikeeleks on inglise keel.Korraldajatele on abiks ERMi Sõprade Seltsi vabatahtlikud.
•  
• 20.08.-27.08.2021 ERMi sõbrad tegid teoks eelmisel aastal piirangute tõttu ära jäänud kultuurireisi Montenegrosse ehk Crna Gorasse ehk Tšernogooriasse. Kõrged mäed, sügavad kanjonid, kirkad mägijõed ja-järved, must mets ja helesinine Aadria meri. Budva, Sveti Stefan, Perast, Kotor, Njeguši ning Dalmaatsia kaunitar Dubrovnik- värvikad põneva ajalooga linnad, kuulsad kirikud ja kloostrid, muuseumid ja kuningapalee, omapärane rahvakultuur ning sõbralikud inimesed. Enamus selle maa rikkustest kuulub UNESCO maailmapärandisse  ja tänu Germalo Reisidele saime meiegi sellest osa.
•  
• 22.07.2021 Korrastasime ERMi vabaõhualal 2018. aastal Eesti Kultuuriseltside Ühenduse liikmesseltside poolt istutatud tamme ümbruse. Seltside suvekool toimub ERMis 30.-31. juulil 2021.
•  
• 22.07.2021  Täna on Jakob Hurda sünniaastapäev. Süütasime sõbra haual küünlad.
•  
• 3.07.2021   Raadil mälestati tema arvataval hukkamispäeval riigitegelast, ajakirjanikku ja teadlast Jaan Tõnissoni. Eesti evangeelse luterliku kiriku piiskop Joel Luhamets ütles oma mälestuspalvuses, et kuigi kevadel tärganud vili kaotab kündja ja külvaja suure töö jäljed, peame seda tööd ikka meeles pidama ja austama. Jaan Tõnissoni Seltsi juhataja Krista Aru rõhutas, et austades suurmehe pühendumist Eesti riigi ülesehitamisse, lisame oma rahvale väärikust.
  Postimehe fondi esimehe Mart Raudsaare, Konstantin Pätsi Muuseumi juhatuse esimehe Trivimi Velliste ja Tartu linnapea Urmas Klaasi sõnavõttudest jäi kõlama Jaan Tõnissoni mõte, et riik, see oleme meie ise ja iseseisvaks riigiks olemine eeldab iseolemise julgust. Ka tänases päevas.
  Eesti Rahva Muuseum ja tema Sõprade Selts süütasid küünlad lugupidamisavaldusena muuseumi ühele asutajale ja auliikmele.
   
• 2.07.2021 Korrastasime  Jakob Hurda ja Helmi Kurriku hauaplatsid.
•  
• 17.06.2021 VIII soome-ugri rahvaste maailmakongressi ajaks sai valmis ERMi Sõprade Seltsi aastaraamatu Lee 27. number, mille paljud artiklid haakuvad kongressi temaatikaga.
•  
• 16.-18.09.2021 VIII soome-ugri rahvaste maailmakongressil, mis toimub Tartus Eesti Rahva Muuseumis 16.–18. juunini, saab ERMi Sõprade Seltsi ruumis vaadata Kärt Summataveti näitust
  KAHEKÕNE: MÜTOLOOGIA JA TEHISINTELLEKT
  Veebis on näitus jälgitav ka peale kongressi lõppu : www.summatavet.ee , https://www.summatavet.ee/en,  https://www.summatavet.ee/ru                                                                   Kongressi  korraldajatel on abiks ERMi Sõprade Seltsi vabatahtlikud.
•                                                                         
• 11.06.2021 ERMis olid mitu päeva  külas Jõhvi Gümnaasiumi õpilased ja õpetajad - toimus järjekordne kultuurikursus "Ela eestlaste elusid". Näitustel toimunud aktiivõppeprogrammidele järgnesid meeleolukad arutelud ja õpitoad. Nagu ikka, olid korraldajatele abiks ERMi Sõprade Seltsi vabatahtlikud. 2020.aastal omistati ERMi hariduskeskuse korraldatud kultuurikursusele Tartumaa õpiteo tiitel ja saadi ka Eesti muuseumite aastaauhind - Hariduse edendaja 2020.
•  

•  
• 15.05.2021 ERMi  Sõprade Selts sai oma sünnipäeval  kingituseks palju häid soove. Suur tänu! Järgmisel päeval  said seltsi liikmed kokku, et minna ERMi vabaõhualale kevadkoristustalgutele. Ilmataat kinkis omalt poolt mõned tunnid vihmavaba aega, mis täies mahus ära kasutati. Anne, Milvi, Agnes, Ülli, Helle, Elvi, Sirje V., Luule, Maire, Talvi, Irja, Kristen ja Tanel - oli mõnus koos töötada!
•  
• 14.05.2021 ERMi Sõprade Seltsil oli 27. sünnipäev!
•  
• 30.04.2021 2014. ja 2019. aastal  alustas laulupeotuli teekonda läbi maakonde Tallinna Lauluväljakule Eesti Rahva Muuseumi juurest. Muuseumi  vabaõhualale nelja tee risti istutatud laulupeotamme juures meenutavad nüüd sündmusi plaadid maakividel.Vaskplaadid valmitas OÜ ARS Metallitöö, kujundas Merike Tamm, rahastajad olid Eesti Kultuurkapital ning ERMi Sõprade Selts.
•  
• 20.04.2021 Ehtekunstniku ja graafiku Kärt Summataveti LOOME- LAUA näitus ERMi Sõprade Seltsi esinduses sai täiendust kahe uue joonistuse näol. Joonistused, mis on sündinud alates 2020. aasta aprillist, ilmuvad näitusele paarikaupa. Sarja esimene teos oli USSIKUNINGAS, siis salapärane AVAUS ja müütiline TAEVAKAAR. Nüüd on esil hoolitsev METSAEMA, kes on looduse kaitsja ja eeskõneleja. Imede-soovide-unistuste täitumiseks on aga vajalik saladuslik KAARNAKIVI. Metsaema rahu ja kindlus. Kaarnakivi – trikitaja ja imede-uuenduste tooja ning soovide täitja.
•  
• 14.04.2021 ERMi sünnipäeval anti peaarhivaar Tiina Taelale üle Ferdinand Linnuse nimeline kolleegipreemia. Pidulikul tseremoonial osales ka Ferdinand Linnuse lapselaps, ERMi Sõprade Seltsi juhatuse esimees Tanel Linnus.
•  
• 14.04.2021 ERMi 112. sünnipäeval süütasime küünlad Jakob Hurda ja Helmi Kurriku hauaplatsidel.
•  
• 04.04.2021 Pühade ajal korrastasime Jakob Hurda ja Helmi Kurriku hauaplatsid.
•  
• 19. 03.2021 Kell 12 algab otsülekanne kohtumiselt F. J. Wiedemanni keeleauhinna 2021. aasta laureaadi Jüri Viikbergiga . Tema ettekande teema  on "Emakeele jälil". Päeva juhatavad sisse keeleauhinna 2020. aastal pälvinud  Helle Metslang ja ERMi direktor Alar Karis. Kohtumist saab otselülituses vaadata ERRi kultuuriportaalis, ERMi YouTube`i kanalilt http://bit.ly/emakeelep2ev2021, ERMi kodulehe vahendusel erm.ee või facebook.com/eestirahvamuuseum.
  Valitsus otsustas määrata Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna 2021. aastal Jüri Viikbergile pühendunud töö eest eesti murrete, väliseestlaste keele ja keelekontaktide uurimisel ning õpetamisel. J. Viikbergile pühendatud näitus on ERMi raamatukogus ootamas aegu, kui muuseum on jälle külastajatele avatud.
•  
• 17.02.2021 Ehtekunstnik  ja graafik Kärt Summatavet alustas oma uue joonistuste sarja esmaesitlust seltsi ruumis! Ka viies ehteväljapanek endiselt avatud!
  Kärt Summatavet:„Viienda ehteväljapaneku inspiratsiooniallikas oli TIIVAD, mis aitavad lennata tarkuste maastikele. Pärl on headus, puhtus, täiuslikkus, truudus, tarkus, kaitse.
  Kuues väljapanek on aga uue joonistuste sarja esmaesitlus, joonistused ilmuvad paaride kaupa. Sarja esimene teos oli USSIKUNINGAS, nüüd on esil salapärane AVAUS ja müütiline TAEVAKAAR. Joonistused on sündinud alates 2020. aasta aprillist. Siis oli võimalik süveneda endasse ja mõtiskleda sümbolite üle, mida on soome-ugrilased ja teised vanad rahvad oluliseks pidanud. Millised igavikulised hingemaastikud ja tõekspidamised on inimkonda inspireerinud? Mille alusel on erinevad rahvad ja ajastud oma lood ja laulud, usu ja unistused, väärtused ja põhimõtted loonud? Mõtisklen, mida on kunstis sajandeid korratud ja elavana hoitud.“
•  
• 16.02.2021 ERMis toimus lõbus ja tegus vastlapäev, kus lapsed tegid tutvust rahvakalendriga, valmistasid vastlavurre ja võtsid mõõtu liulaskmises. ERMi sõbrad olid muuseumiõpetajatele rõõmuga abiks.
•  
• 1.02.2021 ERMi Sõprade Seltsi eestvõttel ja Eesti Kultuurkapitali toel liigub muuseumi rändnäitus Ajanihe alates 2020.aasta kevadest Ida- Virumaal. 1. veebruarist kuni 28. veebruarini 2021 on näitus avatud Tartu Ülikooli Narva kolledži 1. korruse fuajees.
•  
• 27.01.2021 ERMi raamatukogus valmis uus näitus: Aeg puidul ja paberil. Kalendreid ERMi kogudest. Näituse, mis on ERMi raamatukogus avatud veebruari lõpuni, koostas Sirje Madisson, kujundaja oli Jane Liiv  ning materjalid otsisid muuseumi kogudest üles Tiina Tael, Karin Kiisk, Ülle Jäe ja Siret Saar.
•  
• 24.12.2020 Jõulupühal süütasime küünlad Jakob Hurda ja Helmi Kurriku hauaplatsidel.
•  
• 10.12.2020 ERMi Sõprade Seltsi auliige Mall Hiiemäe pälvis Oskar Kallase nimelise auhinna, mille 2015. aastal asutas Eesti Rahva Muuseum eesmärgiga tunnustada muuseumile ja Eestile olulisi inimesi silmapaistva professionaalse ja loomingulise tegevuse eest rahvusteaduste ja -kultuuri vallas, mis on aidanud ERMil täita oma rolli eesti kultuuri mõtestajana. Auhinna andis üle ERMi direktor Alar Karis. Mall Hiiemäe esines muuseumi raamatukogus ettekandega " Inimese ja muu looduse suhete avaldumisest rahvapärimuses".
•  
• 1.12.2020 ERMi Sõprade Seltsi eestvõttel ja Eesti Kultuurkapitali toel liigub muuseumi rändnäitus Ajanihe alates kevadest Ida- Virumaal. 1. detsembrist kuni 31. jaanuarini on näitus avatud Sillamäe Kultuurikeskuses.
•  
• 27.11.2020 ERMi Sõprade Seltsi auliige Mai Raud- Pähn pälvis Aino Järvesoo auhinna eesti keele ja kultuuri hoidmise eest välismaal. «Täna antakse Pere Sihtkapitali ja Rahvastikuministri ühisettevõtmisega esmakordselt välja Aino Järvesoo auhinnad missioonitundega inimestele panuse eest Eesti rahva ja eestluse püsimajäämisse,» ütles Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere auhindade laureaatide esitlusel 27. novembril 2020. "Oma võõrsil elatud pika elu jooksul on Mai Raud-Pähn hoidnud Eestit alati oma hinges, tutvustanud eesti kultuuri, ajalugu, keelt ja kombeid ning andnud edasi oma mälestusi Eestist,“ seisab Eesti Rahva Muuseumi Sõprade Seltsi ettepanekus auhinnakomisjonile.
•  
• 24.11.2020 Alates 2018. aasta augustist on Eesti Rahva Muuseum pakkunud eesti kultuuri tutvustavaid kursusi, mis on mõeldud Eestisse hiljuti saabunud või siin pikemalt elanud teise kultuuritaustaga inimestele. Kursusel, millel nii eesti kui inglise tugikeel, räägitakse Eesti ajaloost, kultuurisümbolitest ja eesti keelest, loodusest, kommetest ja tavadest. Kokku on toimunud 18 kursust ja nende läbiviimisel on olnud abilisteks Tartu ülikooli semiootikud ja vabatahtlikud ERMi Sõprade Seltsist. Kultuuri õpetamine on toimunud Integratsiooni Sihtasutus Euroopa Sotsiaalfondi toel. 24. novembril küpsetas varsti lõpetav viies kursus hoolega karaskit.
•  
• 23.11.2020 ERMi Sõprade Seltsi vabatahtlik Eha Jakobson kirjutab Vabatahtlike Väravas, miks talle meeldib seda tööd teha.
•  
• 22.11.2020 ERMi Sõprade Seltsi auliikme Kärt Summataveti ehtenäitus seltsi ruumis sai juurde kauni ehte! Viienda väljapaneku inspiratsiooniallikas on TARKUS ja TIIVAD.  See on ühelt poolt küll tagasivaade ussikuningale ja taevasele tarkusele, kuid nüüd lendab üle kõige kahepoolne tiibadega ehe, mille südamikus keerleb tahiiti pärl. Pärl liigub vabalt ja teda sõrmitsedes-keerutades tulevad lennukad ideed ja mõtted nähtavale.
•  
• 20.11.2020 20.  Oma 80. sünnipäeva tähistas üle poole sajandi muuseumitööle pühendanud Aime Kärner. Eesti Rahva Muuseum tänas oma kauaaegset head kolleegi näitusega „Daam muutuval muuseumimaastikul“, mida aitas kokku panna ka ERMi Sõprade Selts.
•  
• 2.11.2020 Täna tähistab oma 100. sünnipäeva kunstiajaloolane, ühiskonnategeleane ja ajakirjanik, eestluse hoidja Rootsis Hinge Mai Raud Pähn. ERMi Sõprade Seltsi auliikmele (2005) pühendatud näitus, mille koostas seltsi tegevjuht Sirje Madisson, jääb ERMi raamatukogus avatuks 15. novembrini.
•  
• 1.11.2020 Hingedepäeva lähenedes korrastasime Jakob Hurda ja Helmi Kurriku hauaplatsid ja süütasime sõprade mälestuseks küünlad.
•  
• 28.10.2020 Algas järjekordne kultuurikursus "Ela eestlaste elusid",mis toimub ajavahemikul 28. oktoobrist kuni 11. novembrini (inglise keeles) ja 31. oktoobrist kuni 14. novembrini (vene keeles) ning pakub võimalust avastada Eestit ja Tartut! Kursus on mõeldud täiskasvanutele ja noortele alates 15. eluaastast, kes on sündinud Eestis, on siin elanud pikemat aega või on hiljuti saabunud. Korraldajatele on abiks ERMi Sõprade Seltsi vabatahtlikud.
•  
• 15.10.2020 Vabaühenduste Liidu kultuurigruppi kuuluvad liikmed said  15. oktoobril kokku Tallinnas, Tartus ja Zoomis. Töises ja meeleolukas vestluses räägiti käsil olevatest projektidest ning nendega kaasnevatest rõõmudest ja muredest.
  Vabaühenduste Liidu kontoris Tallinnas Telliskivi Loomelinnakus juhtis vestlust Helen Talalaev ja Tartus Eesti Rahva Muuseumi Sõprade Seltsi bürooruumis ERMis tegi seda Vabaühenduste Liidu juhataja Kai Klandorf.
•  
• 19.09.2020  ERMi Sõprade Seltsi auliikme ehtekunstnik Kärt Summataveti mininäitus seltsi ruumis sai jälle täiendust. Arvult juba neljas loome-laud on tagasivaade ussikuningale. Kuid nüüd lendab üle kõige kullast päikeseketas, mille keskel on lasuriit ja hingelind. Vitriini allservas hoiab looduse kaitsja – haldjaneiu– oma käel hingelindu. Vahepeal käisid  mõned ehted A-galerii aknanäitusel ja on nüüd tagasi ERMis.
•  
• 16.09.2020 ERMi Sõprade Seltsi eestvõttel ja Eesti Kultuurkapitali toel liigub muuseumi rändnäitus Ajanihe alates kevadest Ida- Virumaal. 9.märtsist kuni 15. septembrini oli näitus avatud Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledžis, 16. septembrist kuni novembri lõpuni saab sellega tutvuda Jõhvi Kontserdimajas, sealt edasi liigub näitus Sillamäe Kultuurikeskusesse ja Tartu Ülikooli Narva Kolledžisse.
•  
• 2.09.2020 ERMi Sõprade Seltsi auliige kunstnik Kärt Summatavet andis Tartu Ülikooli vabade kunstide professori ameti üle animafilmitegijatele Priit Pärnale ja Olga Pärnale. Kolm professorit arutlesid omavahel, kui vaba siis ikkagi on vaba kunstnik. Jakobi 2 ringauditooriumi kogunenud publik elas mõttevahetusele huviga kaasa.
  Ülikooli poolt sai Kärt Summatavet kingiks tähistaevast kujutava kaitsva vihmavarju. Oma tagasivaates möödunud tegusale aastale meenutas Kärt ka ERMi Sõprade Seltsi ruumi loomelaua- näitust, kuhu jõudsid professuuri ajal loodud ehtekomplektid ja hiljuti ka  33- osalisse  originaaljoonistuste sarja kuuluv „Ussikuningas“. Näitus saab lähiajal täiendust!
•  
• 20.08.2020 Eesti taasiseseisvumispäeval süütasime küünlad Jakob Hurda ja Helmi Kurriku hauaplatsidel.
•  
• 13.08.2020 ERMis alustas järjekordne eesti kultuuri lühikursus, mis on mõeldud siinsetele vähelõimunud püsielanikele ja uussisserändajatele. Esimese kohtumise teemaks oli Kes või mis on eestlane? ERMi püsinäitusel Kohtumised räägiti Eesti ajaloost, majandusest, haridusest, teadusest, usust ning muutustest kultuuris. Koos arutati, kuidas elati siinkandist 150, 100 ja 50 aastat tagasi. Nagu ikka, olid korraldajatele abiks ERMi Sõprade Seltsi vabatahtlikud.
•  
• 22.07.2020 Jakob Hurda sünnipäeval korrastasime tema hauapltasi ja süütasime küünlad.
•  
• Seoses ERMi Sõprade Seltsi üldkoosoleku ärajäämisega on  tegevusaruanne ja majandusaasta aruanne seltsi liikmetele kinnitamiseks edastatud. Aruanded on  tutvumiseks  väljas ka seltsi kodulehel.
•  
• 17.06.2020 Korrastasime jaanipäeva ja võidupüha saabumisele mõeldes Jakob Hurda ja Helmi Kurriku hauaplatsid.
•  
• ERMi Sõprade Seltsi aastaraamatu Lee 26. number on ilmunud! Toetajateks olid Eesti Kultuurkapital ja Eesti Rahva Muuseum.
•  
• 20.05.2020 täienes Tartu Ülikooli vabade kunstide professori Kärt Summataveti loomelaud ERMi sõprade ruumis. Kärt Summatavet: „Seekordne uusteos “Ussikuningas” on sündinud viirusega seotud eriolukorra ajal ning on kõige esimene 33-osalisest originaaljoonistuste sarjast. Joonistustes olen aastakümneid kasutanud eesti rahvakunsti ussi kujundina nii spiraali, siksakki kui ka TARKUSEVÖÖD. Minu loomingus on kirivöö ja välk taevase tarkuse sümbolid. Joonistusel on keritud tarkusevöö ja ürgmaastik–igavikuline lõpmatuse taassünd. Ussi kujund on paljudes müütilise maailmapildiga kultuurides algvägede, ravi, kaitse ja tarkuse sümbol. Keltide ja skandinaavia viikingite maokujulised ehted, indiaanihõimude liivamaalingud, sküütide raidkivid, egiptuse jumalad, soome-ugrilaste ornamendid, india joogide kundalini ning hiina ja euroopa kõrgmeditsiin kujutavad madu erilise austusega."
•  
• 14.05.2020 Meil on täna sünnipäev! ERMi Sõprade Seltsil algab 27. tegevusaasta.  Üle 1700 mõttekaaslase on loonud tugeva  sõpruskonna, kes rõõmuga toetab oma muuseumi ja tegutseb ühiste eesmärkide nimel. Ootame meiega liituma uusi sõpru!
•  
• 13.03.2020 Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna 2020. aasta laureaat, Tartu Ülikooli tänapäeva eesti keele professor Helle Metslang esines ERMi ja tema Sõprade Seltsi kutsel 13. märtsil kell 16 ERMis teemal „Eesti keele mured ja rõõmud“. Kuna muuseum oli külastajatele suletud, sai ettekannet  otse-lülituses vaadata ERMi YouTube`i kanalilt: http://bit.ly/emakeelep2ev 
  Valitsus otsustas määrata kõrge keeleauhinna Helle Metslangile kui viljakale ja mitmekülgsele keeleteadlasele pühendunud töö eest grammatika uurimisel, keeletoimetajate ja keeleuurijate põlvkondade harimisel ning keelehuviliste innustamisel. Seoses eriolukorraga ei saanud päeva sisse juhatada 2019. aastal Wiedemanni keeleauhinna pälvinud Tallinna Ülikooli emeriitprofessor Krista Kerge. Samuti jäi ära  Elleri tütarlastekoori esinemine  dirigent Külli Lokko juhatusel.  Küll aga sai vastse Wiedemanni keeleuhinna laureaadi töödega tutvuda S. Madissoni koostatud raamatunäitusel. Emakeelepäev sa peetud!
•  
• 29.02.2020 ERMi perepäeval "Mööda muinasjuturadu" loodi linnalegendide, keskaja kostüümide ning põnevate eksponaatidega muinasjutuseiklus, mida on põnev aastate möödudeski meenutada.Ükskord ammu, ammu... Muinasjutumaalilmas toime tulemiseks hädavajalike abivahendite valmistamisel olid abilistena kohal ka ERMi Sõprade Seltsi vabatahtlikud Eha, Reet ja Sirje.
•  
• 20.02.2020 sai kaunist täiendust Tartu Ülikooli vabade kunstide professori Kärt Summataveti loomelaud ERMi Sõprade Seltsi ruumis. Ürgmaastkud.Vabariigi aastapäevaks.
•  
• ERMi  Sõprade seltsi 2020. aasta kultuurireisid on planeeritud Odessasse (26.-30.05.2020) ja Montenegrosse (21.-28.08.2020).
•