Uudised

19.09.2020 ERMi Sõprade Seltsi auliikme ehtekunstnik Kärt Summataveti mininäitus seltsi ruumis sai jälle täiendust. Arvult juba neljas loome-laud on tagasivaade ussikuningale. Kuid nüüd lendab üle kõige kullast päikeseketas, mille keskel on lasuriit ja hingelind. Vitriini allservas hoiab looduse kaitsja – haldjaneiu– oma käel hingelindu. Vahepeal käisid mõned ehted A-galerii aknanäitusel ja on nüüd tagasi ERMis.
16.09.2020 ERMi Sõprade Seltsi eestvõttel ja Eesti Kultuurkapitali toel liigub muuseumi rändnäitus Ajanihe alates kevadest Ida- Virumaal. 9.märtsist kuni 15. septembrini oli näitus avatud Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledžis, 16. septembrist kuni oktoobri lõpuni ehk siis terve hõimukuu on näitus Jõhvi Kontserdimajas ning siirdub siis edasi Tartu Ülikooli Narva Kolledžisse.
2.09.2020 ERMi Sõprade Seltsi auliige kunstnik Kärt Summatavet andis Tartu Ülikooli vabade kunstide professori ameti üle animafilmitegijatele Priit Pärnale ja Olga Pärnale. Kolm professorit arutlesid omavahel, kui vaba siis ikkagi on vaba kunstnik. Jakobi 2 ringauditooriumi kogunenud publik elas mõttevahetusele huviga kaasa.
Ülikooli poolt sai Kärt Summatavet kingiks tähistaevast kujutava kaitsva vihmavarju. Oma tagasivaates möödunud tegusale aastale meenutas Kärt ka ERMi Sõprade Seltsi ruumi loomelaua- näitust, kuhu jõudsid professuuri ajal loodud ehtekomplektid ja hiljuti ka 33- osalisse originaaljoonistuste sarja kuuluv „Ussikuningas“. Näitus saab lähiajal täiendust!
20.08.2020 Eesti taasiseseisvumispäeval süütasime küünlad Jakob Hurda ja Helmi Kurriku hauaplatsidel.
13.08.2020 ERMis alustas järjekordne eesti kultuuri lühikursus, mis on mõeldud siinsetele vähelõimunud püsielanikele ja uussisserändajatele. Esimese kohtumise teemaks oli Kes või mis on eestlane? ERMi püsinäitusel Kohtumised räägiti Eesti ajaloost, majandusest, haridusest, teadusest, usust ning muutustest kultuuris. Koos arutati, kuidas elati siinkandist 150, 100 ja 50 aastat tagasi. Nagu ikka, olid korraldajatele abiks ERMi Sõprade Seltsi vabatahtlikud.
22.07.2020 Jakob Hurda sünnipäeval korrastasime tema hauapltasi ja süütasime küünlad.
Seoses ERMi Sõprade Seltsi üldkoosoleku ärajäämisega on tegevusaruanne ja majandusaasta aruanne seltsi liikmetele kinnitamiseks edastatud. Aruanded on tutvumiseks väljas ka seltsi kodulehel.
17.06.2020 Korrastasime jaanipäeva ja võidupüha saabumisele mõeldes Jakob Hurda ja Helmi Kurriku hauaplatsid.
ERMi Sõprade Seltsi aastaraamatu Lee 26. number on ilmunud! Toetajateks olid Eesti Kultuurkapital ja Eesti Rahva Muuseum.
20.05.2020 täienes Tartu Ülikooli vabade kunstide professori Kärt Summataveti loomelaud ERMi sõprade ruumis. Kärt Summatavet: „Seekordne uusteos “Ussikuningas” on sündinud viirusega seotud eriolukorra ajal ning on kõige esimene 33-osalisest originaaljoonistuste sarjast. Joonistustes olen aastakümneid kasutanud eesti rahvakunsti ussi kujundina nii spiraali, siksakki kui ka TARKUSEVÖÖD. Minu loomingus on kirivöö ja välk taevase tarkuse sümbolid. Joonistusel on keritud tarkusevöö ja ürgmaastik–igavikuline lõpmatuse taassünd. Ussi kujund on paljudes müütilise maailmapildiga kultuurides algvägede, ravi, kaitse ja tarkuse sümbol. Keltide ja skandinaavia viikingite maokujulised ehted, indiaanihõimude liivamaalingud, sküütide raidkivid, egiptuse jumalad, soome-ugrilaste ornamendid, india joogide kundalini ning hiina ja euroopa kõrgmeditsiin kujutavad madu erilise austusega."
14.05.2020 Meil on täna sünnipäev! ERMi Sõprade Seltsil algab 27. tegevusaasta. Üle 1700 mõttekaaslase on loonud tugeva sõpruskonna, kes rõõmuga toetab oma muuseumi ja tegutseb ühiste eesmärkide nimel. Ootame meiega liituma uusi sõpru!
13.03.2020 Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna 2020. aasta laureaat, Tartu Ülikooli tänapäeva eesti keele professor Helle Metslang esines ERMi ja tema Sõprade Seltsi kutsel 13. märtsil kell 16 ERMis teemal „Eesti keele mured ja rõõmud“. Kuna muuseum oli külastajatele suletud, sai ettekannet otse-lülituses vaadata ERMi YouTube`i kanalilt: http://bit.ly/emakeelep2ev
Valitsus otsustas määrata kõrge keeleauhinna Helle Metslangile kui viljakale ja mitmekülgsele keeleteadlasele pühendunud töö eest grammatika uurimisel, keeletoimetajate ja keeleuurijate põlvkondade harimisel ning keelehuviliste innustamisel. Seoses eriolukorraga ei saanud päeva sisse juhatada 2019. aastal Wiedemanni keeleauhinna pälvinud Tallinna Ülikooli emeriitprofessor Krista Kerge. Samuti jäi ära Elleri tütarlastekoori esinemine dirigent Külli Lokko juhatusel. Küll aga sai vastse Wiedemanni keeleuhinna laureaadi töödega tutvuda S. Madissoni koostatud raamatunäitusel. Emakeelepäev sa peetud!
29.02.2020 ERMi perepäeval "Mööda muinasjuturadu" loodi linnalegendide, keskaja kostüümide ning põnevate eksponaatidega muinasjutuseiklus, mida on põnev aastate möödudeski meenutada.Ükskord ammu, ammu... Muinasjutumaalilmas toime tulemiseks hädavajalike abivahendite valmistamisel olid abilistena kohal ka ERMi Sõprade Seltsi vabatahtlikud Eha, Reet ja Sirje.
20.02.2020 sai kaunist täiendust Tartu Ülikooli vabade kunstide professori Kärt Summataveti loomelaud ERMi Sõprade Seltsi ruumis. Ürgmaastkud.Vabariigi aastapäevaks.
ERMi Sõprade seltsi 2020. aasta kultuurireisid on planeeritud Odessasse (26.-30.05.2020) ja Montenegrosse (21.-28.08.2020).
6.12.2019 ERMi Sõprade Seltsi 13. mõisareis viis seekord Viljandi maakonda Suure- Kõpu mõisa ja teel sinna astusime Kõpu Peetri koguduse õpetaja Hedi Vilumaa kutsel sisse ka uhkesse Kõpu kirikusse.Praegune kivikirik ehitati aastatel 1821-1825, 1844 toodi kirikusse esimene orel. Umbes samal ajal valmis ka Eestis süžeelt ainulaadne altarimaal, mille arvatav autor on F.L. von Maydell. 1866-1867 ehitas G.Knauff uue 8 registriga oreli, mis on kasutusel siiani. Säilinud on klassitsistlik altarisein, tellispõrand ja küünlalühtrid. Meie leidsime jõulutunde.
Suure- Kõpu mõis, mis alates 19. sajandi algusest kuni võõrandamiseni 1919 kuulus von Strykide aadliperekonnale ja mille klassitsistlik peahoone valmis 1847. aastal, võttis meid vastu tuledesäras. Ballisaali kogunenud seltsi liikmeid tervitas juhatuse esimees Tanel Linnus, mulgi keele ja meele tõi läbi laulu ja soojade sõnade kohalviibijateni Alli Laande Mulgi Kultuuri Instituudist ning mõisakooli laste esinemise juhatas sisse kooli direktor Linda Soots.
21.11.2019 ERMis toimus aasta suurim kultuurikorraldajate foorum teemal kuidas kultuuris vabatahtlikke kaasata. ERMi Sõprade Seltsi sellealasest veerand sajandi pikkusest tegevusest rääkis muuseumiõpetaja Anti Lillak.
14.11.2019Tartu Ülikooli vabade kunstide professori Kärt Summataveti loomelaud ERMis sai täiendust!
ERMi Sõprade Seltsi auliige Kärt Summatavet avas sellel aastal oma eksperimentaalse loomingulise teekonna avaliku esitluse seltsi esinduses. Vitriini ilmuvad uued ideed ja ehtekomplektid, mis valmivad professuuri ajal.
25.-27.10.2019 ERMi rändnäitus Finno-Ugric and Samoyed Peoples oli avatud Turu Messikesuses Osaava nainen messil.
4.-6.10.2019 ERMi rändnäitus Finno- Ugric and Samoyed Peoples oli avatud Turu Messikeskuses rahvusvahelisel raamatumessil. Messukentänkatu 9-13, 20210 Turku
24.08.-31.08. käisime ERMi Sõprade Seltsi liikmetega kultuurireisil Lõuna- Prantsusmaal. Nizzas jalutasime ümber maalilise Inglite lahe kaarduval Inglaste promenaadil, nautisime kunsti Henri Matisse´i , Marc Chagalli ja moodsa kunsti muuseumis (MAMAC), ronisime Cimiez´mäele,külastasime frantsiskaanlaste klooster-muuseumi ning asetasime mälestuskivikese Matisse´i hauale.
Eze´ linnakeses ootas meid parfüümimuuseum, maalilises Monaco linnriigis käisime vürstipalees ja imelises Okeanograafia muuseumis. Edasi tulid festivalilinn Cannes ja Piccassoga seotud Vallauris ning Antibes, kus asub suurepärane Piccasso muuseum. Saint Tropez´s imetlesime linnaga seotud impressionistide töid "parimas väikestest Prantsusmaa muuseumitest" Le musee de I´Annonciade´is. Parfüümide linnas Grassis nägime väikeses kirikus Rubensi maale, St Paul du Vence´is käisime Marc Shagalli haual ning Matisse´i poolt kaunistatud kabelis. Ferrat´ poolsaarel avas meiele uksed üks kaunimaid Prantsuse Riviera palazzosid Ephrussi de Rotschildi villa oma kunstikollektsioonide ja laulvate purskkaevudega. Käisime veinimõisas ja vaatasime, kuidas kohalikud ennastunustavalt mängivad rahvusmängu petangi....Palmid, kaktused, kaunid lilled ja aasta taimeks kuulutatud lavendel. Üks kaunis ja omapärane killuke Prantsusmaad sai jälle tuttavamaks.
23.-25.08.2019 oli ERMi rändnäitus Finno- Ugric and Samoyed Peoples avatud Turu Messikeskuses. Messukentänkatu 9-13, 20210 Turku, osakond B16.
22. 07.2019 tähistasime seltsi eestvõttel Jakob Hurda hauaplatsil ajaloolisel Maarja kalmistul tema 180. sünniaastapäeva. Sõna võtsid Eesti Rahva Muuseumi arendusdirektor Viljar Pohhomov ja teadur Indrek Jääts ning Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi juhtaja Risto Järv. Musitseeris viiuldaja Helina Sommer. ERMi Sõprade Seltsilt,Tartu linnalt ja Eesti Üliõpilaste Seltsilt jäid platsi ehtima kaunid lilleseaded kesk kohaletulnute poolt süüdatud küünlaid.
9.07.2019 ERMi rändnäitus Finno- Ugric and Samoyed Peoples jätkas muuseumi sõprade abiga oma rändu mööda Soomemaad. 9.07.-22.08. sai näitusega tutvuda Eesti aukonsulaadis Turus.
Varsinais-Suomen Viro-keskus ry ,Viron kunniakonsulin toimisto Turussa, Vanha Suurtori 3, 20500 Turku
23.06.2019 ERMi Sõprade Selts oli juba 13. korda Tartu jaanilaupäeva peakorraldaja. Raadi mõisapargistoimunud hoogne pidu tõi kohale rekordarvu külastajaid.Juba kell 17, kui algas perepäev, käis väle tegevus lasteatraktsioonidel, rotundis toimus kabelahing, sõbralikud ponid sõidutasid lapsi, orienteerumismäng kogus tuure, liiklusreeglite headele tundjatele jagati välja esimesed auhinnad, käsitöötelgis õpiti paelapunumist, teele läks esimene giidituur ja näomaalijate juurde hakkas tekkima järjekord.
Kell 20 alustas järve kaldal nooruslik folkansambel Kruuv ja kohe läkski tantsuks!
Kell 21 tervitas pidulisi Tartu linnapea Urmas Klaas, Eesti Rahva Muuseumi ja tema Sõprade Seltsi poolt soovis kõigile sumedat jaanilaupäeva Virve Tuubel. Päeval süüdatud võidutulest süttis dirigent Lauri Breede tuleloitsu saatel ja tuhandete piduliste aktiivsel toetusel Tartu linna jaanituli.
Kell 21.30 algas tantsuõhtu ansamblitega Tuulelõõtsutajad ja Kratt. Lavaesine plats oli igas eas tantsijaid täis kuni kella üheni öösel. Nagu õigele jaanilaupäevale kohane, sai lähedase inimesega pargis jalutada,kiikuda, nautida sillakeselt vaadet järvele, pidada piknikku ning maitsta jaanijooke-toite, mida pakkusid ERMi toitlustajad.
Suur tänu ilmataadile ja kõigile särasilmsetele tartlastele ning nende külalistele.
Jaanilaupäeva kulgu toetasid Tartu linn, Eesti Rahva Muuseum ja tema Sõprade Selts, Tartu vald, Päästeamet, Maanteeamet ja Puiduplats OÜ.
3.06.-30.06.2019 ERMi rändnäitus Finno-Ugric and Samoyed Peoples on ERMi Sõprade Seltsi ja Varsinais-Suomen Viro-keskus ry toel avatud Soomes Raisio linnaraamatukogus.
30.05.-03.06.2019 ERMi sõprade kevadine kultuuri- ja ajalooreis viis 85 seltsi liiget maikuu lõpul rongiga Moskvasse.See põneva ajalooga linn oli oma mitukümmend miljont elanikku nii kenasti linnaosade vahel ära jaotanud, et meiegi pääsesime lahedasti liikuma ja toimuvat uudistama.Käisime Kremlis ja Punasel väljakul, vaatasime üle võimsa Lunastaja Kristuse katedraali ja kauni Vassili Blazennõi katedraali, jalutasime Kitaigorodis ja legendaarsel Arbatil. Patriarhi sillalt vaatasime Moskva jõel kiirustavaid laevu ja kunagise kommivabriku Punane Oktoober kvartalit, kus nüüd asub loomelinnak.Keset Moskvat sattusime loodusparki, mis rajati ajale jalgu jäänud gigantse hotelli asemele.Nägime Kremli polgu sõdurite balletile sarnanevat vahtkonnavaheust igavese tule juures ja kuulsime ööbikuid. Saime teada, kus töötab Vene Föderatsiooni president ja kohtusime vanade tuttavatega maailmakuulsas Tretjakovi galeriis.Lisaks Kongresside palee, Novodevitšje kalmistu ja klooster, Suur ja Väike teater ning kohe meie hiiglasliku hotelli Kosmos aknast paistnud endise VDNH hiiglaslik territoorium koos Vera Muhhina märgilise skulpruuriga Tööline ja kolhoositar. Ja muidugi 70 km pealinnast eemal asuv Sergijev Possad, kus asub vene õigeusu vaimne keskus,14. sajandil asutatud Püha Kolmainu suurklooster.
11.05.2019 Eesti Rahva Muuseumi Sõprade Selts tähistas ERMis Hurda saalis oma 25. sünnipäeva. Saalisviibijatele esines tunnustatud bluusikitarrist Andres Roots, Tartu Ülikooli etnoloogiaprofessor Art Leete rääkis Eesti Rahva Muuseumist soome- ugri võtmes ja ERMi direktor Alar Karis andis teada, mis muuseumis põnevat toimumas. Seltsi eelmise aasta töödest tegi kokkuvõtte juhatuse esimees Tanel Linnus ja revisjonikomisjoni liige Tiina Tael leidis, et ka majandusaruandele ei ole midagi ette heita.Ettekannetele taustaks jooksid ekraanil slaidid möödunud 25 aasta värvikamatest sündmustest. Tervitused olid koosolekule saatnud Anu Mihkelson Melbournist Austraaliast, Aet ja Helmut Sandström Kanadast (Kanada Atlandi rannikul elavate seltsi liikmete nimel), Malle Elina Pakarinen üle lahe Helsingist, Eero Syrjänen ja Esa Kivimäki Soomest Turu linnast, Viiu Fjodorova Peterburi Eesti Kultuuri Seltsist, seltsi auliikmed Mai Raud- Pähn Stockholmist ja Tõnis Lukas, Ene Puusemp ning Mall Hiiemäe kodusest Eestist. Seltsile soovis jõudu ja edenemist aastatel 1994 – 2005 tegevjuhi ametis olnud Merli Sild.
Sünnipäevaks valmis ka aastaraamatu Lee järjekordne number. Kaanevärvi helesiniseks muutnud väljaannet tutvustas selle koostaja Sirje Madisson.
Seltsi auliikmeks 2019 valisid üldkoosolekust osavõtjad ühel häälel kauaaegse truu teekaaslase Ülo Siimetsa. Sündmust jääb värskele auliikmele meenutama Eestimaa puidust valmistatud vastava graveeringuga käsitöökell. Koos valiti seltsile uus juhatus.
24.04.2019 Külas oli Müncheni Eesti Seltsi esinaine Karin Ladva- Zoller. Arutasime koostööplaane ja tulevasi kohtumisi.
23.04.2019 võtsime vastu külalisi Austraaliast. Ann Mihkelson Melbourne´ist ja Anne Gibson Brisbane´ist on seltsi kauaaegsed liikmed, kes igal aastal ka ERMi tee leiavad. Anu tõi seekord annetusena kaasa oma uuema raamatu „Things I´ve Seen Places I´ve Been“.
Ann Mihkelson (Anu Ebbe Mihkelson, sündinud 8. oktoobril 1945 Uppsalas Rootsis) on eesti päritolu Austraalia kirjanik.
Tema vanemad lahkusid septembris 1944 Pärnust Rootsi, kust omakorda siirduti detsembris 1948 Austraaliasse Queenslandi. Aastal 1968 lõpetas ta Uus - Lõuna- Walesi Ülikooli ja aastal 1974 kaitses Sydney Ülikoolis doktoriväitekirja. Seejärel viibis Ann Mihkelson uurimistööl Göteborgi Ülikooli arstiteaduskonnas, töötas õppejõuna Uus- Lõuna Walesi Ülikoolis ja Queenslandi Tehnoloogiaülikoolis. Aastal 1992 kolis ta Tasmaaniasse , kus tast sai sealse ülikooli õppeala asekantsler ja keemiaprofessor.
12.04.2019 Rõõmu ja tänutundega viisime lilled ja süütasime küünlad muuseumile kallite inimeste hauaplatsidel. Jakob Hurt, Ferdinand Linnus, Johannes Pääsuke, Helmi Kurrik - me mäletame... Paar päeva varem olid seltsi liikmed oma hoole all olevatel Jakob Hurda ja Helmi Kurriku hauaplatsidel ka kevadkoristuse ära teinud.

11.04.2019 oli ERMis külas Jyväskylä ülikooli soome keele lektor Vesa Jarva, kes aasta algul toetas seltsi muuseumi rändnäituse "Finno-Ugric and Samoyed Peoples" avamisel Jyväskylä linnaraamatukogus. Oli tore head sõpra kohata! Ja loomulikult käisime näitustel "Uurali kaja" ja "Kohtumised".

6. 04.2019 oli lõimujatele mõeldud ERMi kultuuriprogrammis osalenud vene tugikeelega grupi viimane õppepäev. Teemaks oli seekord „Helisev Eesti: muusika ja kirjasõna“. Kohal oli 35 huvilist ja ERMi Sõprade Seltsi vabatahtlikud.

19.03.2019 olime juba 9. korda oodatud Petseri Lingvistilisse Gümnaasiumi eesti keele päevale. Seekord oli õpitubade teemaks "Keel ja kiri". Koos õpiti mõistma rahvuslike kirjade (mustrite) tähendust ja miks peeti oluliseks neid rahvariietel kasutada.Sõit sai teoks ERMi Sõprade Seltsi ja Hasartmängumaksu Nõukogu abiga. Kooli poolt lausus ladusas eesti keeles tervitussõnad direktor Larissa Baranova. Eesti keel kõlas õpilaste poolt esitatud lauludes ja luuletustes ning helises ka läbi muusika. Värvi lisas seto ansambel eesotsas ülemsootska Aare Hõrnaga. Meistriklasse juhendasid vaibakunstnik akadeemik Anu Raud, ERMi hariduskeskuse juhataja Kaari Siemer ja pedagoog- metoodik Virve Tuubel. Lastele jäid mälestuseks muuseumi näituseid kirjeldavad trükised, Anu Raua vaipu kujutavad postkaardid ja muidugi koos kirjatud torusallid.Anu Raua traditsioonilise kommikoti sisu päeva lõpuni vastu ei pidanud. Õpilastega koos kujundasid torusalle ja lõid selle tarbeks endale ning oma lähedastele peremärke ka seto ansambli liikmed.

13.o3.2019 tähistasime ERMis emakeelepäeva. Algusega kell 16 toimus Jakob Hurda saalis kohtumine Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna 2019. aasta laureaadi Tallinna Ülikooli rakenduskeeleteaduse professori Krista Kergega,kelle ettekande teemaks oli „ Meie avarduv vaimu- ja keeleruum“. Vastse laureaadi elutööd tutvustas 2018. aastal Wiedemanni keelauhinna pälvinud filoloogiadoktor Reet Kasik. Päeva muusikalise sissejuhatuse “Minu ilusas emakeeles“ tegi kammerkoor Helü, dirigent Küllike Joosing. Emakeelepäeva läbiviimist toetas Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp.

22.02 avanes ERMi ja tema Sõprade Seltsi koostöös muuseumi rändnäitus Finno- Ugric and Samojed Peoples Joensuu Põhja- Karjala muuseumis.

9.02.2019 ERMis jätkab tööd lõimumisprogrammi uus etapp. Osalejaid on palju ja ERMi Sõprade Seltsi vabatahtlikud on korraldajatele abiks.

25.01.2019 avasime Jyväskylä linnaraamatukogus ERMi rändnäituse Finno- Ugric and Samoyed Peoples . Näitust ja ERMi püsinäitusi tutvustas teadur Svetlana Karm, tõlkida aitas Vesa Jarva Jyväskylä ülikoolist ja raamatukogu poolt tervitas külalisi Ursula Pilkkakangas. ERMi tutvustavaid trükiseid jäi jagamiseks näitusekülastajatele, kingituseks külalislahkele raamatukogule ja ülikoolile.

9.01.2019 oli Helmi Kurriku 136. sünniaastapäev.Süütasime tema hauaplatsil küünla.

24.12.2018 süütasime küünlad Jakob Hurda ja Helmi Kurriku hauaplatsidel.

14. 12.2018 ERMi Sõprade Seltsi 12. jõulukuine mõisareis viis seekord naabrite juurde Alūksnesse ja muidugi lossi (Jaunā pils), mis on ehitatud Alexander von Vietinghoffi tellimusel aastatel 1859 - 1863 inglise uusgooti stiilis ning mida peetakse selle stiili üheks kaunimaks näiteks Lätimaal. Lossis asub muuseum, mille püsinäitustega me tutvusime giidide vahendusel.Lisaks lossile vaatasime üle ka piiblimuuseumi ja evangeelse luteriusu kiriku, mis ehitatud aastatel 1781 – 1788 Riia arhitekt Christoff Haberlandi juhtimisel ja mida loetakse jällegi üheks Lätimaa arhitektuuriliselt ilusamaka kirikuks. Piiblimuuseumis saime teada, et maal, mida kõik allikad tutvustavad literaadi ja pedagoogi Ernst Glückina, kujutab siiski hoopis teist isikut. Aga see ei muuda tõsiasja, et 1685. aastal tõlkis nimetatud sakslasest kirikuõpetaja läti keelde Uue Testamendi, ning 1689. aastal Vana Testamendi. Need esmatrükid on muuseumis vaatamiseks välja pandud ja lisaks veel piibleid 35 keeles.
Õhtu lõpetasime kohalikus kultuurikeskuses, kus kohvik Pajumte pakkus meile maitsvaid jõulutoite, mida "lätlased ise kodus söövad", nende seas ka kuulsaid halle herneid. Nagu traditsiooniks saanud, algas pidulik õhtusöök ERMi Sõprade Seltsi juhatuse esimehe Tanel Linnuse tervituse ja seltsi auliikme folklorist Mall Hiiemäe ülevaatega lätimaistest jõuludest. Südantsoojendava kavaga esinesid pidulistele Alūksne muusikakooli noored.

6.12.2018 andis Maanteeamet kümnendat korda välja liiklusohutuse auhindu. Juubeliaastal tunnustati lisaks silmapaistvale kohalikule omavalitsusele, üleriiklikule eeskujule, vastutustundlikule ettevõttele, õpetajatele, sündmustele ja koostööpartneritele ka aasta üllatajaid ning anti välja eriauhinnad. Kokku anti seitsmes kategoorias välja 25 auhinda ning kaks eriauhinda.Liiklusohutuse parima koostööpartneri auhind Lõuna regioonis:
Alar Sadam, Taivo Rosi, Erko Sibul (Politsei- ja Piirivalveamet)
Sirje Madisson (Eesti Rahva Muuseumi Sõprade Selts). ERMi sõpradele tuli auhind liiklusohutuse propageerimise eest Tartu linna jaanipäevadel. Suur tänu kõigile seltsi vabatahtlikele tubli töö eest!

1.12.2018 jõudis üks tore ja tegus periood lõpule. ERMi kogunesid lõimumisprogrammist osavõtjad, kes alates septembrist olid Eesti Rahva Muuseumi, Tartu Rahvusvahelise Maja ja ERMi Sõprade Seltsi toel tutvust teinud eesti rahvuskultuuriga, leidnud uusi sõpru, võrrelnud kultuurilisi erinevusi ja avastanud sarnaseid jooni kirjanduses, kunstis, toidukultuuris ja suhetes loodusega.Enne, kui usinamatele kursuslastele tunnistused kätte anti, maitsti koos kaasa toodud rahvustoite ja kuulati- vaadati sõprade muusikalisi ja tantsulisi tervitusI. Nagu ikka, olid korraldajatele abiks ERMi Sõprade Seltsi vabatahtlikud.

30. 11.2018 kogunesid ERMi, Tartu Rahvusvahelise Maja ja ERMi Sõprade Seltsi poolt korraldatud lõimumisprogrammist osavõtjad muuseumi, et näitustel ja hiljem juba töötoas teha tutvust eesti rahvuslike mustritega.

27.11.2018 tähistas ERMi Sõprade Seltsi auliige ehtekunstnik Kärt Summatavet koos sõpradega muuseumis oma 55. sünnipäeva ja avas värvika mininäituse sõprade seltsi ruumis. Kärdile tulid lisaks pereliikmetele häid sõnu ütlema kolleegid ja koostööpartnerid mitmest muuseumist ning Tartu Ülikoolist, sõbrad ja tema ande austajad.
Näitusel, mis jääb avatuks jaanuarini,on eksponeeritud ka kaks ehet, mida autor eriliselt tähtsaks peab. Need kaelaehted, mis järgmise aasta veebruaris kaunistavad Eesti kollektsiooni Pariisi moenädalal,on dateeritud 27.11.2018 ja kannavad pealkirju "Eesti mets" ning "Kui siit pilvepiirilt alla vaatan". Palju õnne!!!!

22.11.2018 paigaldasme Eesti Rahva Muusuemile väga olulise inimese etnograaf Helmi Kurriku hauaplatsile Raadil hauatähise. Plaane tegid, mõtteid vahetasid ja töid korraldasid Helmi Kurriku vennapoeg Andres Kurrik Ameerikast, ERM, ERMi Sõprade Selts ja kiviraidur Sten Petolai firmast Kivilind OÜ.
Helmi Kurrik 09.01.1883 (Tartu) – 13.07.1960 (San Jose, California) oli eesti etnograaf ja rahvakultuuri propageerija, ERMi ametnik ja rahvateaduse osakonna juhataja (1928-1944).

12.11.2018 avanes ERMi rändnäitus "Soome- ugri ja samojeedi rahvad" Mikkeli (Soome) maakonnaraamatukogus. ERMi Sõprade Seltsi toel on näitus jõudnud ka Helsingi ülikooli ja Kotka linnaraamatukokku.

25.10.2018 Eesti Rahva Muuseum ja Eesti Kirjandusmuuseum tähistasid koos keeleteadlase, folkloristi, dipolmaadi ja Eesti Rahva Muuseumi rajaja Oskar Kallase 150. sünniaastapäeva. ERMi Sõprade Selts oli kutsutud selle piduliku päeva korraldustoimkonna liikmeks.

24.10.2018 Kultuurilist lõimumist toetav programm muuseumis on toiminud juba 12 korda ja iga kord on kohal olnud ka ERMi Sõprade Seltsi liikmetest vabatahtlikud. Meeleolu on kõigil olnud suurepärane.

30.05.-03.06.2019 ERMi Sõprade Seltsi 2019. aasta kevadine kultuurireis viib huvilised rongiga Moskvasse.

12.09.2018 ERMis toimus esimene koolitus neile, kes osalevad kultuurilist lõimumist toetavas programmis.Viiel koolituspäeval ja viiel õppekäigul tutvutakse interaktiivse õppe kaudu Eesti praeguse elu, tähtsamate ajaloosündmuste, kultuuri sümbolobjektide ja loodusega, programmis on ka erinevaid töötube. Koolitusi rahastab Integratsiooni Sihtasutus Euroopa Sotsiaalfondi projekti „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“ kaudu. Programmi viivad läbi Eesti Rahva Muuseum, Tartu Rahvusvaheline Maja ja ERMi Sõprade Selts.

23.08.2018 käisime Jakob Hurda ja Helmi Kurriku hauaplatse korrastamas.

3.-5.08. 2018 toimus Eesti Rahva Muuseumis (kahel esimesel päeval) ja maakondades üleilmne eesti kultuuriseltside festival Sajaga seltsis. Toimusid mõttetalgud ja kontserdid, avanesid näitused. Korraldajate seas oli ka ERMi Sõprade Selts.

21.07.-28.07.2018 ERMi Sõprade Seltsi liikmed käisid kultuurireisil Šotimaal ja Inglismaal.Skottide maa ehk muistne Caledonia võlus meid karge looduse, põneva ajaloo, legendide ja lahkete inimestega.Pealinnas Edinburghis käisime kuninglikus kindluses, jalutasime Kuninglikul Miilil, ronisime Calton Hilli tippu, kuulasime klaverikontserti St Giles´i katedraalis, imetlesime maailma suurimat lillekella ja uhket kaasaegset parlamendihoonet. Püüdsime aru saada omapärasest gaeli keelest, maitsesime haggist ja kuulasime igal sammul kostvat torupillimuusikat. Väljasõidud viisid meid Rosslynisse, Grampiani mägedes asuvasse kuulsasse Blairi lossi, Fort Augustusesse, Caledonia kanali äärde, Suurbritannia kõrgeimasse tippu Ben Nevisele ja muidugi Loch Nessi järvele. Inglismaa poole pealt mahtusid reisi sisse pealinn London, Chester, Stratford ja Oxford.

19.07.2018 tegime sõpradega korda Jakob Hurda ja Helmi Kurriku hauaplatsid. Paari päeva pärast on ju Jakob Hurda sünniaastapäev!

23.06.2018 Eesti Rahva Muuseumiga koostöös on juba üle 10 aasta ERMi Sõprade Seltsi korraldada Tartu linna jaanituli.Jaanilaupäeval oli ilm imeline, pidulisi oli Raadi mõisapargis ja järve kaldal 10 000 kandis, kaunis jaanilõke põles töökalt neli tundi ja muutus õhtu kulgedes üha kaunimaks.
Kaheksa tunni jooksul oli Raadi mõisapargis tegevust küllaga. Pisikestele jaanipäevalistele oli avatud päris oma mängumaa, suuremad sõitsid elektriautodega, hüppasid batuudil, veeresid zorb- pallis , mängisid rotundis kabet ,käisid giidi saatel ajaloolisel jalutuskäigul ja vaatasid uuenenud Raadi ajalugu tutvustavat näitust. Näomaalingut soovijad seisid kannatlikult järjekorras, aga maitsva jaanitoidu ja – joogi sai tänu ERMi toitlustuse heale tööle kätte järjekorrata. ERMi Sõprade Seltsi vabatahtlikud Külli, Maie ja Elvi jagasid muuseumi tutvustavaid materjale, juhatasid peresid mõisat tutvustavale orienteerumismängule ja panid külaliste teadmisi proovile liiklusohutuse reeglite tundmises.
Tants kestis kuni kella üheni öösel ja selle eest hoolitsesid ansamblid Torupilli Jussi Trio, Kiiora, Lõõtspillipoisid ning Heino Tartes ja Sõbrad.
Gaudeamuse tuli jõudis värvika eskordi saatel täpselt kell 21 kohale , et Tartu linnapea Urmas Klaasi toetusel süüdata rahva rõõmuks jaanilõke Raadi järve kaldal
.Toetajad olid Tartu linn, Tartu vald, ERM, ERMi Sõprade Selts, Maanteeamet, Päästeamet ja Puiduplats OÜ.

8.06.2018 tegime sõpradega korda Hakob Hurda ja Helmi Kurriku hauaplatsid. Jaanipäev võib tulla!

28.05. - 01.06.2018 käis teine grupp ERMi Sõprade Seltsi liikmeid Loode- Venemaal kultuurireisil. Staraja Laadogas külastasime kindlust ja ajaloomuuseumi. Maalilises Tihvinis käisime kuulsas jumalaema ikooni kloostris ja ajaloomuuseumis ning maailmakuulsa helilooja Nikolai Rimski- Korsakovi sünnikodus.Vologdas jalutasime linnasüdames ja kaldapealsel, vaatasime mälestusmärki o- tähele ja muidugi käisime imelises pitsimuuseumis. Semenkovo vabaõhumuusuemis saime ülevaate Vologdamaa taluarhitektuurist ja kohalike muusuemitöötajate artistivõimetsest - tantsuotsa võtsid märkamatult üles ka seltsi liikmed. Ferapontovo kloostris nägime vapustavaid 15. sajandi freskosid ja Kirillovo -Beloozerski kloostris püüdsime ära vaadata mingigi osa sealsest 12 pühakojast.

19.05.2018 Eesti Rahva Muuseumi sõbrad kogunesid muuseumi teatrisaali, et koos vaadata tagasi möödunud aastale ja teha plaane tulevikuks. Sõna võtsid ERMi Sõprade Seltsi juhatuse esimees Tanel Linnus, ERMi praegude direktor Alar Karis ja eelmine direktor Tõnis Lukas. Aastaraamatu Lee uut, 24. numbrit tutvustas selle koostaja Sirje Madisson. Ühehäälselt valiti seltsi 2018. aasta auliikmeks ehtekunstnik Kärt summatavet. Algas seltsi 25. tegevusaasta.

7.-11.05.2018 toimus ERMi sõprade reis Loode- Venemaale vanadele soome- ugri aladele.

2.05.2018 Raadi mõisapargis järve kaldale paigaldasime hooajalise ujuvkai, millelt avaneb mõnus vaade järvele ja ERMile. Projekti toetas Kohaliku omaalgatuse programm.

13.04.2018 Muuseumi sünnipäeva eel tegime korda Jakob Hurda ja Helmi Kurriku hauaplatsid ning süütasime küünlad.

5.04.2018 Vabatahtlike Väravas ilmus Anu Viltropi blogilugu Sõbrad Eesti Rahva Muuseumi toetuseks.

15.03.2018 olime juba 7. korda kutsutud Petseri Lingvistilisse Gümnaasiumi eesti keele päevale. ERMi ja tema Sõprade Seltsi esindusse kuulusid sellel aastal vaibakunstnik vastne elutööpreemia laureaat akadeemik Anu Raud, Eesti Rahva Muuseumi kuraator pärandihoidja (2008) Peet Piiri, muuseumipedagoog metoodik Virve Tuubel ja ERMi Sõprade Seltsi tegevjuht Sirje Madisson. Anu Raual oli kaasas valik oma viimaste aastate töödest, nende seas ka üha rohkem kuulsust koguv EV100. sünnipäevale pühendatud vaip „Torn“, millel näha Pika Hermanni tornis lehviv Eesti lipp. Päeva teemaks oli rahvariided. Nende kandmist läbi aegade tutvustas ERMi võimsa rahvariidenäituse „Rahvarõivas on norm. Igal aastaajal“ koostaja Reet Piiri, kellel jutu juurde oli näitlikustamiseks kaasas ka mitu rahvariidekomplekti. Õpilased said meistriklassides nukutoorikutele ja pabernukudele rahvariided selga joonistada – tulemuseks kõnekas suveniir päeva meenutuseks.
ERMi Sõprade Seltsi poolt korraldatud sõitu toetas Hasartmängumaksu Nõukogu.

Emakeelepäeval, 14 märtsil oli ERMi Sõprade Seltsi kutsel muuseumis külas Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna vastne laureaat filoloogiadoktor Reet Kasik, kes pidas ettekande teemal „Eesti kirjakeele 100 aastat“. Raamatunäitusel sai tutvuda valikuga Reet Kasiku trükis ilmunud töödest. Emakeelepäeva muusikalise sissejuhatuse tegid viiuldajad Helina Sommer ja Rebekka Tutskanjuk, kes esitasid Riho Pätsi viiuliduosid eesti ainetel. Wiedemanni keeleauhinna lugu tutvustas sama auhinna laureaat aastast 2013 keeleteadlane Valve-Liivi Kingisepp.

10.03.2018 10.said Eesti Kultuuriseltside Ühenduse liikmesseltsid Rakveres Lääne- Virumaa Keskraamatukogus kokku, et anda hinnang möödunud tööaastale ja tähistada emakeelepäeva - teemaks seekord "Keel ja ajakirjandus".
Ajakirjandusteadlane PhD Maarja Lõhmus arutles oma ettekandes "Keeles saame kokku", kas adekvaatne kollektiivne refleksiivsus on üldse võimalik ja milleks seda vaja on. Koos saalisviibijatega jõuti järeldusele, et see on võimalik, kui ajakirjanike töö on piiranguteta (tsensuuri erivormid) ja selle eesmärgiks on tegelikkuse tunnetamine, analüüsimine ja täpne sõnastamine. Ainult nii saab ühiskond orienteeruda nii makro-, meso- kui mikrotasanditel ja teostada arenguks adekvaatseid valikuid.
Emakeelepäeval tunnustati ka ajakirjanikke, kellel suurim panus seltsiliikumise tutvustamisel avalikkusele. ERMi Sõprade Seltsi poolt oli seltsisõbraliku sulesepa auhinna nominendiks esitatud seltsi tegemisi aastaid Postimehes kajastanud ajakirjanik Ene Puusemp. Nelja nominendi seast sai auhinna Karin Uuspõld Virumaa Teatajast.
Emakeelepäeva arutelusid juhtis Eesti Keele Kaitse Ühingu esinaine Reet Vääri.
Järgnenud EKSÜ üldkogul sai ERMi Sõprade Selts, nagu ka eelmisel aastal, tänukirja aktiivse kaastöö eest ühenduse kuukirjale.
Sisuka päeva lõpetuseks olid kõik kutsutud külla ajaloolisse majja Rakveres Pikal tänaval, kus asub Juhan Kunderi Selts ja tema ideede edasikandjana seltsi Rahvakool. Seltsi juhataja ja kooli entusiastlik õppejõud Maia Simkin rääkis, kuidas kitsastes oludes ja väheste vahenditega saab tõeliselt suuri asju ära teha.

27.02.2018 said ERMi Sõprade Seltsi ruumis kokku augusti algul Tartus ERMis ja seejärel maakondades toimuva kultuuriseltside folkloorifestivali peakorraldajad: Liina Miks (EKSÜ tegevjuht), Iivi Zajedova (EKSÜ juhatuse liige, Tšehhi- Eesti Klubi välisesindaja), Tiina Konsen (Tiigi Seltsimaja folkloorispetsialist),Sirje Madisson (ERMi Sõprade Selts), Evelin Siilak (Londoni Eesti Seltsi juhatuse esinaine), Ants Johanson (EKSÜ juhatuse liige), Ly Mumm (EKSÜ raamatupidaja) ja Margit Reinkubjas (projektijuht). Arutamist oli palju, sest kolmepäevane EV juubeliaastale pühendatud ja rohkete osavõtjatega suurüritus nõuab korraldajatelt palju eeltööd. Kavas on seltsiliikumisele pühendatud mõttetalgud, näitused ja kontserdid nii Tartus kui maakondades.
ERMi Sõprade Seltsi kultuurireisid viivad 2018. aasta maikuus Loode- Venemaale ja juulis Šotimaad ning Inglismaad avastama. Huviliste rohkuse tõttu toimub Loode- Venemaale kaks reisi: 7. kuni 11. mai ja 28. mai kuni 1. juuni. Šotimaal ja Inglismaal viibivad seltsi liikmed 21. kuni 28. juulini.