Igal linnul oma lugu

Eesti Ornitoloogiühing tähistab 100. sünnipäeva – see asutati 1. mail 1921. Ühingu missioon on tagada Eesti linnustiku hea käekäik lindude uurimise, kaitse ja tutvustamise kaudu. Tänu vabaühenduse järjepidevale tegevusele oleme aina paremini õppinud märkama-kuulama linde meie ümber. Pesakaamerad annavad võimaluse jälgida nende pereelu, vaatluspäevad tuletavad meelde liigirohkust.

Head linnu- ja loodussõbrad, teile mõeldes valmis see näitus. Mark ei ole pelgalt ilus pilt ümbrikul, vaid väikesel kunstiteosel on mitmeid infokihte – märgake neid. Margisarja „Aasta lind“ kavandid on valminud aastast 2003 graafik Vladimir Taigeri käe all, sarja kaks esimest marki kujundasid  kunstnikud Signe Viilik ja Janno Poopuu.

Tunnustatud zooloog, zoosemiootik Aleksei Turovski vaatas meie palvel suleliste marke ja mõtiskles postmarkidest üldisemalt. Meeleolukaid mõttekäike saab lugeda markide juures.

Aleksei Turovski: toredast pildikesest semiootilise pommini

Mul on kodus kenas nahkkarbis ja mõnes albumis mitusada või isegi tuhatkond postmarki. Need meeldivad mulle väga ja aastatega on tekkinud harjumus kõik margiga ümbrikuääred välja lõigata, et sealt pärast margid lahti aurutada, aga filatelistiks ma end sellegipoolest ei pea. Zooloogina tean nimelt hästi, mida tähendab korralik kollektsioon, selle hooldamine-vormistamine, ning postmarkidega ma seda tööd ette võtnud ei ole. Sellegipoolest suhtun ma postmarkidesse erilise huvi ja innuga juba lapsepõlvest saati. Postmargi tähendus on minu jaoks pidevalt arenenud, lihtsalt toredast pildikesest kuni semiootilise pommini.

Nagu võite oletada, huvitasid mind juba väga varajasest noorusest eelkõige ikka postmarkidel kujutatud loomad. Pisut vanemaks saades adusin, et markide näol saab kokku puutuda ja mõttemaailmas mängida kõiksuguste teemadega alates kujutavast kunstist, arhitektuurist, laevandusest, sõjatehnikast kuni kõikvõimaliku muu põnevani välja. Veel pisut vanemana, aga ikka veel lapsepõlves taipasingi, et postmark on kaugelt enam kui lihtsalt tore pilt – selles võib sisalduda tohutu hulk infot. Postmark on kultuurilise väärtusega infokandja, milles leidub teavet maailma riikidest, rahvastest, kommetest, ajaloosündmustest, kultuuridest, kirjandusest jpm. Olin vist kuuendas klassis, kui vana peretuttav kinkis mulle mõned sõjaeelse Eesti Vabariigi päris vanade postmarkidega ümbrikud. Nii sain markide kaudu taasühenduse oma perekonna ajalooga – enne minu sündi ja teist ilmasõda oli minu ema suguvõsal Eestis olnud mitmeid põlvkondi vältav rikas ajalugu.

Kuigi ka Nõukogude markide seas leidus küllalt palju huvitavaid loomadega margiseeriaid, sai minu margihuvi hoo sisse ikkagi pärast taasiseseisvumist üha rohkem ilmuma hakanud imekaunite Eesti loomi kujutavate margiseeriate toel. Vladimir Taigeri, Sándor Sterni ja teiste suurepäraste Eesti animalistide markidel on minu südames eriline koht ning nende töid naudib mu silm alatasa.

Siinne Eesti aasta linde kujutav margiseeria on minu meelest erakordselt õnnestunud ja ka väga helge tulevikuga. Nimelt on kohalike lindude faunas tublisti üle 360 liigi, seega vähemalt järgmise paari-kolme sajandi jagu on meil kordumatuid aasta linnu kandidaate, keda postmargile manada, omast käest võtta. Ise ma professionaalne kunstnik küll ei ole, kuid oskan loomi joonistada ja seega hästi nende kujutamise anatoomilist täpsusest ja emotsionaalsust hinnata.

Meie ajal on kirjade saatmine paberkandjal ja margiga üsna haruldane sündmus. Erakordselt mõnus on aga ka mõnel konverentsil või erialasel koosviibimisel jagada kolleegidele kaunilt ja täpselt joonistatud või maalitud postmarke meie fauna liikidega, kusjuures seda kaugeltki mitte vaid filateeliahuvilistele, sest postmark on nii mitmetahuline asi. Minu kolleegidel on olnud muide ka väga hea meel, kui olen neile Eesti kahekrooniseid rahatähti kinkinud, mis ma olen aegsasti tallele pannud ja mille peal on teatavasti kujutatud Eesti bioloogia vaarisa Karl Ernst von Baer. See võimalus on paraku ammendumas, sest kahekrooniseid enam kuskilt juurde ei tule.

Linnu- ja loomapiltidega postmarke tehakse loodetavasti aga veel ja veel. Minu suur tänu selle traditsiooni elushoidmise eest ja ka ettepaneku eest ette võtta see nostalgiline rännak Eesti linde kujutavate postmarkide juurde!

* * *
Eesti Ornitoloogiaühing on valinud aasta lindu alates 1995. aastast.

Rukkirääk (1995), suurkoovitaja (1996), sookurg (1997), must-toonekurg (1998), kirjurähn (1999), suitsupääsuke (2000). Aastast 2001 annab Eesti Post välja aasta linnu marke. Tänaseks on margiseerias ilmunud 21 marki ja margiplokk „Eesti Ornitoloogiaühing 100“.

Aasta linnud margil: kiivitaja (2001), varblased (2002), harakas (2003), valge-toonekurg (2004), kanakull (2005), hänilane (2006), luiged (2007), teder (2008), kodukakk (2009), õgija (2010), suitsupääsuke (2011), tüll (2012), nurmkana (2013), jäälind (2014), viu (2015), rasvatihane (2016), turteltuvi (2017), metsis (2018), öösorr (2019), tuttpütt (2020) ja kuldnokk (2021).

Filatelistidel ja filateeliahuvilistel on tavaks aasta jooksul ilmunud postmargid ja eritemplid paremusritta seada. Aasta linnu postmark ja esimese päeva eritempel on edetabelites olnud reeglina paremate seas. 
Vaata hindamistulemusi.                                                       
Siit leiab ka info aasta linnu markide kohta.

* * *
Näituse kokkupanekul on kasutatud Eesti Rahva Muuseumi postiajaloo ja erakogu. Tööriistarealt infonupu alt leiab taustainfot.
Meeleolukat sirvimist!

* * *
Näituse toimkond: Eve Aab, Reigo Lokk, Merike Tamm, Vladimir Taiger, Aleksei Turovski, Mattias Turovski, Janno Poopuu, Elmo Viigipuu         
Fototööd: Arp Karm                                                                                            
Toimetaja: Karin Kastehein