Eesti Vabadussõda. November 1918 – veebruar 1920
Jätkame Eesti Vabadussõja postiajaloo kogu sirvimist.
Sõjapidamise aineliseks toetamiseks tekkis riiklike ja omavalitsusasutuste kõrval aja jooksul ka ühiskondlikke organisatsioone. Eestis tegutses Vabadussõja ajal abiorganisatsioon Ühistöö, mis kutsuti ellu, et tsiviilisikud saaksid omalt poolt vabatahtlikult toetada vabadusvõitlust. Selle asutajaks ja juhiks sai Voldemar Päts. Ühistöö asutamiskoosolek toimus 8. detsembril 1918 Tallinnas ja organisatsioon levis oma osakondade kaudu kiirelt üle maa.
Ühistöö tegevuse arenedes eraldati sealt hiljem haavatutele ja haigetele abi andmise, tegeva sõjaväe toetamise ja sõjapõgenike ning sõjavangide toetamise osakond. Neist moodustati valitsuse otsusega 18. jaanuaril 1919 iseseisev organisatsioon – Eesti Punane Rist, mis esialgu allus Sõjaväe Tervishoiu Valitsuse ülemale.
Eesti Sõjaväe Tervishoiu Valitsuse ülemaks määrati 8. aprillil 1919 Eesti sõjameditsiini rajaja dr Arthur-Aleksander Lossmann. Arsti kutse omandas Lossmann Peterburi Keiserlikus Sõjameditsiini Akadeemias, mille lõpetas 1904. aastal.
24. veebruaril 1919 kinnitas Ajutine Valitsus Eesti Punase Risti põhikirja. Seltsi presidendiks valiti I diviisi arst Hans Leesment.
Sõjaväe tervishoiusüsteem Vabadussõjas pidi tagama 100 000-mehelise armee meditsiinilise teenindamise. Sinna kuulusid 27 haiglat kokku 8000 voodikohaga ning väeosade ja diviiside meditsiiniteenistused vahetu abi andmiseks rindel. Haavatuid paigutati ravile ka Punase Risti ja omavalitsuste haiglatesse, samuti erahaiglatesse.
Diviiside juurde loodi nakkushaiguste vastu võitlemise salgad. Evakueerimiseks töötas raudteedel 46 sanitaarvagunit. Sõjaväel oli Vabadussõja jooksul haavatute ja haigete sõdurite paigutamiseks 49 raviasutust, peale nende veel välisriikide nagu Taani ja Soome omad. Sõjaväe juhatusele allus seitse sõjaväehaiglat (kolm Tallinnas, kolm Tartus, üks Viljandis), kolm sidumissalka ja kolm „külgehakkavate haiguste vastu võitlevat lendsalka“ (üks iga diviisi juures), mis tegutsesid haiglatena, üks soomusrongide diviisi haigla, kolm sõjavangide haiglat (Rahumäel, Allikul ja Tartus), kaks sanatooriumi haavatute järelraviks Kuressaares ja Haapsalus ning üks evakuatsiooni- ja karantiinipunkt Tartus. Lisaks nendele raviti haigeid ja haavatuid sõdurid veel kümnes linnahaiglas – kahes Tallinna haiglas, Tartus, Valgas, Võrus, Haapsalus, Paides, Pärnus ja Viljandis. Punase Risti haiglaid oli üheksa (kolm Tartus ja üks Valgas, Võrus, Haapsalus, Paides, Pärnus, Viljandis), samuti oli Punase Risti sanatoorium Imastul. Veel raviti sõdureid kahes Tallinna ja kahes Tartu erakliinikus ning viies Tartu ülikooli kliinikus. Lisaks oli Sõjaväe Tervishoiu Valitsusel 500 voodikohta haigetele vangidele laagrite haiglates, haavatud vange raviti sõjaväehaiglates.
Vabadussõja vältel oli sõjaväe tervishoiusüsteemis 250 arsti, 60 proviisorit, üle 300 meditsiiniõe, ligi 700 velskrit ja mitu tuhat sanitari. Paljud staažikad arstid asusid vabatahtlikult sõjaväe teenistusse. Nende hulgas oli ka Lydia Koidula vend Eugen Jannsen, kes 70-aastasena juhatas silmahaiguste osakonda Tallinna I sõjaväehaiglas.
Ulatuslikku materiaalset abi andsid USA, Taani ja Rootsi Punase Risti organisatsioonid. Eriti märkimisväärne oli Ameerika Punase Risti abi, selle korraldamiseks loodi Tallinnas Ameerika Punase Risti osakond.
Näituse teises osas on välja pandud postitemplite jäljendid, mis olid kasutusel 4., 5., 6., 7., 8. ja 9. jalaväepolgu erinevates väeosades ja tervishoiuasutustes.
Head vaatamist!
Tööriistade realt infonupu alt leiab templijäljendi teksti (kursiivis), ajaloolist taustainfot ja selgitusi piltide kohta.
Näituse toimkond
Koostaja: Eve Aab
Konsultant: Ants Linnard, Postimuuseumi Sõprade Seltsi esimees
Fototööd: Arp Karm
Toimetaja: Ivi Tammaru
Kasutatud kirjandus
Jätkame Eesti Vabadussõja postiajaloo kogu sirvimist.
Sõjapidamise aineliseks toetamiseks tekkis riiklike ja omavalitsusasutuste kõrval aja jooksul ka ühiskondlikke organisatsioone. Eestis tegutses Vabadussõja ajal abiorganisatsioon Ühistöö, mis kutsuti ellu, et tsiviilisikud saaksid omalt poolt vabatahtlikult toetada vabadusvõitlust. Selle asutajaks ja juhiks sai Voldemar Päts. Ühistöö asutamiskoosolek toimus 8. detsembril 1918 Tallinnas ja organisatsioon levis oma osakondade kaudu kiirelt üle maa.
Ühistöö tegevuse arenedes eraldati sealt hiljem haavatutele ja haigetele abi andmise, tegeva sõjaväe toetamise ja sõjapõgenike ning sõjavangide toetamise osakond. Neist moodustati valitsuse otsusega 18. jaanuaril 1919 iseseisev organisatsioon – Eesti Punane Rist, mis esialgu allus Sõjaväe Tervishoiu Valitsuse ülemale.
Eesti Sõjaväe Tervishoiu Valitsuse ülemaks määrati 8. aprillil 1919 Eesti sõjameditsiini rajaja dr Arthur-Aleksander Lossmann. Arsti kutse omandas Lossmann Peterburi Keiserlikus Sõjameditsiini Akadeemias, mille lõpetas 1904. aastal.
24. veebruaril 1919 kinnitas Ajutine Valitsus Eesti Punase Risti põhikirja. Seltsi presidendiks valiti I diviisi arst Hans Leesment.
Sõjaväe tervishoiusüsteem Vabadussõjas pidi tagama 100 000-mehelise armee meditsiinilise teenindamise. Sinna kuulusid 27 haiglat kokku 8000 voodikohaga ning väeosade ja diviiside meditsiiniteenistused vahetu abi andmiseks rindel. Haavatuid paigutati ravile ka Punase Risti ja omavalitsuste haiglatesse, samuti erahaiglatesse.
Diviiside juurde loodi nakkushaiguste vastu võitlemise salgad. Evakueerimiseks töötas raudteedel 46 sanitaarvagunit. Sõjaväel oli Vabadussõja jooksul haavatute ja haigete sõdurite paigutamiseks 49 raviasutust, peale nende veel välisriikide nagu Taani ja Soome omad. Sõjaväe juhatusele allus seitse sõjaväehaiglat (kolm Tallinnas, kolm Tartus, üks Viljandis), kolm sidumissalka ja kolm „külgehakkavate haiguste vastu võitlevat lendsalka“ (üks iga diviisi juures), mis tegutsesid haiglatena, üks soomusrongide diviisi haigla, kolm sõjavangide haiglat (Rahumäel, Allikul ja Tartus), kaks sanatooriumi haavatute järelraviks Kuressaares ja Haapsalus ning üks evakuatsiooni- ja karantiinipunkt Tartus. Lisaks nendele raviti haigeid ja haavatuid sõdurid veel kümnes linnahaiglas – kahes Tallinna haiglas, Tartus, Valgas, Võrus, Haapsalus, Paides, Pärnus ja Viljandis. Punase Risti haiglaid oli üheksa (kolm Tartus ja üks Valgas, Võrus, Haapsalus, Paides, Pärnus, Viljandis), samuti oli Punase Risti sanatoorium Imastul. Veel raviti sõdureid kahes Tallinna ja kahes Tartu erakliinikus ning viies Tartu ülikooli kliinikus. Lisaks oli Sõjaväe Tervishoiu Valitsusel 500 voodikohta haigetele vangidele laagrite haiglates, haavatud vange raviti sõjaväehaiglates.
Vabadussõja vältel oli sõjaväe tervishoiusüsteemis 250 arsti, 60 proviisorit, üle 300 meditsiiniõe, ligi 700 velskrit ja mitu tuhat sanitari. Paljud staažikad arstid asusid vabatahtlikult sõjaväe teenistusse. Nende hulgas oli ka Lydia Koidula vend Eugen Jannsen, kes 70-aastasena juhatas silmahaiguste osakonda Tallinna I sõjaväehaiglas.
Ulatuslikku materiaalset abi andsid USA, Taani ja Rootsi Punase Risti organisatsioonid. Eriti märkimisväärne oli Ameerika Punase Risti abi, selle korraldamiseks loodi Tallinnas Ameerika Punase Risti osakond.
Näituse teises osas on välja pandud postitemplite jäljendid, mis olid kasutusel 4., 5., 6., 7., 8. ja 9. jalaväepolgu erinevates väeosades ja tervishoiuasutustes.
Head vaatamist!
Tööriistade realt infonupu alt leiab templijäljendi teksti (kursiivis), ajaloolist taustainfot ja selgitusi piltide kohta.
Näituse toimkond
Koostaja: Eve Aab
Konsultant: Ants Linnard, Postimuuseumi Sõprade Seltsi esimees
Fototööd: Arp Karm
Toimetaja: Ivi Tammaru
Kasutatud kirjandus
- Eesti Rahvaväe 9. jalaväe polk, 16. jaanuarist 1919 –1. jaanuarini 1921. Tallinn: Kool, 1922.
- Eesti Vabadussõda 1918–1920. I–II osa. Vabadussõja Ajaloo Komitee populaarteaduslik väljaanne. Tallinn: Vabadussõja Ajaloo Komitee, 1937, 1939.
- Eesti Wabaduse Sõda XI. 1918 – II. 1920. Terwishoidline osa. Tallinn: Sõjaväe Tervishoiu Valitsus, 1921.
- Juhend Vabadussõja ajaloo materjalide kogumiseks. Eesti riikliku iseseisvuse võitlusajastu sündmuste kronoloogia 1917–1920. Tallinn: Vabadussõja Ajaloo Komitee, 1936.
- Mälestused iseseisvuse võitluspäevilt. II köide. Vabadussõda 1918–1920. Tallinn: Eesti Ajakirjanikkude Liit, Rahvaülikool. 1930.
- Traksmaa, August. Lühike Vabadussõja ajalugu. Tallinn: Kultuurkoondis, 1939.
- Ühistöö Eesti riigi loomisel. Koost. Ed. Laaman. Tallinn: Tallinna Õpetajate Selts, 1927.
- 6. jalaväepolk Vabadussõjas 1918–1920. Koost. Jaan Maide, Ernst Valdin. 6. Rahvaväe Polgu Sõjaväelaste Ühing, 1938.
- Eesti Arst 2008, nr 87 (2): 149−153.
Pilt nr 449
Sõjaväe tervishoiu valitsus / vapp
Eesti sõjaväe meditsiiniala korraldamiseks Vabadussõjas loodi 21.11. 1918 Sõjaväe Tervishoiuvalitsus. Dr Arthur-Aleksander Lossmann määrati 8.04.1919 Sõjaväe Tervishoiuvalitsuse ülemaks. 1904. aastal oli Lossmann lõpetanud Peterburi sõjameditsiini akadeemia.
Sõjaväe tervishoiu valitsus / vapp
Eesti sõjaväe meditsiiniala korraldamiseks Vabadussõjas loodi 21.11. 1918 Sõjaväe Tervishoiuvalitsus. Dr Arthur-Aleksander Lossmann määrati 8.04.1919 Sõjaväe Tervishoiuvalitsuse ülemaks. 1904. aastal oli Lossmann lõpetanud Peterburi sõjameditsiini akadeemia.
AMERICAN RED-CROSS / +
Ameerika Punase Risti peakorter asus Tallinnas Vana-Posti tänaval.
Vabadussõjas korraldasid Ameerika Punase Risti ohvitserid haavatute vedu ning juhtisid rindejoone taga olevaid hospidale. Võitluses taudidega avati Ameerika Punase Risti toetusel Eesti Punase Risti poolt haiglaid, saadeti välja desinfektsiooni lendsalku, soetati desinfektsiooni sanitaarrong jne.
Ulatuslikku materiaalset abi andsid USA, Taani, Rootsi Punase Risti organisatsioonid. Eriti märkimisväärne oli Ameerika Punase Risti abi, selle korraldamiseks loodi Tallinnas Ameerika Punase Risti osakond.
Ameerika Punase Risti peakorter asus Tallinnas Vana-Posti tänaval.
Vabadussõjas korraldasid Ameerika Punase Risti ohvitserid haavatute vedu ning juhtisid rindejoone taga olevaid hospidale. Võitluses taudidega avati Ameerika Punase Risti toetusel Eesti Punase Risti poolt haiglaid, saadeti välja desinfektsiooni lendsalku, soetati desinfektsiooni sanitaarrong jne.
Ulatuslikku materiaalset abi andsid USA, Taani, Rootsi Punase Risti organisatsioonid. Eriti märkimisväärne oli Ameerika Punase Risti abi, selle korraldamiseks loodi Tallinnas Ameerika Punase Risti osakond.
3 Eesti jalawäe polk Terwishoiu osakond / Kirjade jaoks
3. jalaväepolk formeeriti Võrus 22.11.–18.12.1918 vabatahtlikest. Koosseisus oli kolm arsti.
Aruandes 22.11.1918 seisab väeosa arsti soovidena kirjas: „Staati suurendada, kirjutajaid määrata ambulantsi, sanitarisi ettevalmistada (polgu ambulantsi juures valmistati 80 sanitari ette), registreerimise kaardid sõdurite kohta, polgu juures desinfektsioonisalk ja kammer asutada, pesuköök, sanitaartransport, velskri määramine iseseisev, seepi rohkem, haigemajadest rutemini teateid saata väeosasse.“
3. jalaväepolk formeeriti Võrus 22.11.–18.12.1918 vabatahtlikest. Koosseisus oli kolm arsti.
Aruandes 22.11.1918 seisab väeosa arsti soovidena kirjas: „Staati suurendada, kirjutajaid määrata ambulantsi, sanitarisi ettevalmistada (polgu ambulantsi juures valmistati 80 sanitari ette), registreerimise kaardid sõdurite kohta, polgu juures desinfektsioonisalk ja kammer asutada, pesuköök, sanitaartransport, velskri määramine iseseisev, seepi rohkem, haigemajadest rutemini teateid saata väeosasse.“
PÄRNU LINNA HAIGEMAJA / vapp
Linnaarst dr J. Kukke abiga korraldati ühes Pärnu abikoolimajas sõjaväe haigemaja 30 voodikohaga. Haigete transportimiseks ehitati ümber dr J. Kukke juhatuse järgi Pärnu linnas leitud veneaegsed padrunite veokaarikud (12 tk) Punase Risti vankriteks. Nendest oli suur abi haavatud sõdurite vedamisel Heinaste-Mõisaküla rindel.
Veterinaaria Instituut Tartus Vene tänaval.
Linnaarst dr J. Kukke abiga korraldati ühes Pärnu abikoolimajas sõjaväe haigemaja 30 voodikohaga. Haigete transportimiseks ehitati ümber dr J. Kukke juhatuse järgi Pärnu linnas leitud veneaegsed padrunite veokaarikud (12 tk) Punase Risti vankriteks. Nendest oli suur abi haavatud sõdurite vedamisel Heinaste-Mõisaküla rindel.
Veterinaaria Instituut Tartus Vene tänaval.
Haapsalu Sõjawäe Sanatorium / vapp
Sõjaväe Tervishoiu Valitsus avas Haapsalus ja Kuressaares sõjaväelastele mudaga ravimise sanatooriumid. Mudaravi määras komisjon.
1919. aasta suvehooajal oli Haapsalus ravil 178 sõdurit, nendest 155 haavatut ja 23 haiget.
Sõjaväe Tervishoiu Valitsus avas Haapsalus ja Kuressaares sõjaväelastele mudaga ravimise sanatooriumid. Mudaravi määras komisjon.
1919. aasta suvehooajal oli Haapsalus ravil 178 sõdurit, nendest 155 haavatut ja 23 haiget.
E.S.M. Warustuse Walitsuse Woori Ülem / vapp
Rahvaväe varustamise korraldamiseks moodustati 21.11.1918 eriorgan – Varustusevalitsus, kelle juhiks määrati polkovnik Rudolf Reiman. Varustusvalitsus allus esialgu Peastaabi ülemale, hiljem ülemjuhatajale. Sõja alguses oli Varustusevalitsuses 69 töötajat, neist ohvitsere ja sõjaväeametnikke 38. Varustusvalitsuse koosseisu kuulusid tol ajal raha-, toitlus-, kraami- ja riiete-, vabrikute- ja tööstus- ja kütte- ning sekretäriosakond ühes sadamaladude juhatusega.
Rahvaväe varustamise korraldamiseks moodustati 21.11.1918 eriorgan – Varustusevalitsus, kelle juhiks määrati polkovnik Rudolf Reiman. Varustusvalitsus allus esialgu Peastaabi ülemale, hiljem ülemjuhatajale. Sõja alguses oli Varustusevalitsuses 69 töötajat, neist ohvitsere ja sõjaväeametnikke 38. Varustusvalitsuse koosseisu kuulusid tol ajal raha-, toitlus-, kraami- ja riiete-, vabrikute- ja tööstus- ja kütte- ning sekretäriosakond ühes sadamaladude juhatusega.
Haapsalu Punase Risti Sanatoorium / +
Haapsalus (Sadama 21) avati lisaks sõjaväe sanatooriumile 30 voodikohaga Eesti Punase Risti sanatoorium dr Alweri juhtimisel.
Haapsalu lossivaremed.
Haapsalus (Sadama 21) avati lisaks sõjaväe sanatooriumile 30 voodikohaga Eesti Punase Risti sanatoorium dr Alweri juhtimisel.
Haapsalu lossivaremed.
Tallinna Eesti Sõjawäe Haigemaja / vapp
Sõjaväe juhatusele allus seitse sõjaväehaiglat: kolm Tallinnas ja Tartus ning üks Viljandis.
1. Tallinna Sõjaväe haigemaja seati sisse Tallinna läänepoolses servas asuvas endises Juhkentali kohaliku sõjaväe haigemaja ruumides.
2. Tallinna Sõjaväe haigemaja avati 18.01.1919 kahekordses kivimajas Narva 56.
3. Tallinna Kopli Sõjaväe haigemaja asus tsaariaegse Peeter Suure merekindluse hospidali 15 puuehitises ja Bekkeri laevatehase ruumides Koplis mererannal.
Sõjaväe juhatusele allus seitse sõjaväehaiglat: kolm Tallinnas ja Tartus ning üks Viljandis.
1. Tallinna Sõjaväe haigemaja seati sisse Tallinna läänepoolses servas asuvas endises Juhkentali kohaliku sõjaväe haigemaja ruumides.
2. Tallinna Sõjaväe haigemaja avati 18.01.1919 kahekordses kivimajas Narva 56.
3. Tallinna Kopli Sõjaväe haigemaja asus tsaariaegse Peeter Suure merekindluse hospidali 15 puuehitises ja Bekkeri laevatehase ruumides Koplis mererannal.
1-ne Tallinna Sõjawäe Haigemaja / Kirjade jaoks
1. Tallinna Sõjaväe haigemaja avati 1918. aasta novembri lõpul 400 voodikohaga.
Seal oli viis osakonda: sise-, külgehakkavate haiguste, haava-, silma-, närviosakond. Haiglas töötas 15 arsti, 15 velskrit ja 35 õde.
Jaanuaris 1919 suurendati voodikohtade arvu 600-le, oktoobris 1919 kuni 1400-le.
1. Tallinna Sõjaväe haigemaja avati 1918. aasta novembri lõpul 400 voodikohaga.
Seal oli viis osakonda: sise-, külgehakkavate haiguste, haava-, silma-, närviosakond. Haiglas töötas 15 arsti, 15 velskrit ja 35 õde.
Jaanuaris 1919 suurendati voodikohtade arvu 600-le, oktoobris 1919 kuni 1400-le.
TALLINNA LINNA KESKHAIGEMAJA / vapp
Haigeid ja haavatud sõdureid raviti ka kümnes linnahaigemajas: kolmes Tallinna linnahaigemajas ja Tartus, Valgas, Võrus, Haapsalus, Paides, Pärnus, Viljandis ja Punase Risti Sanatooriumis Imastus.
Haigeid ja haavatud sõdureid raviti ka kümnes linnahaigemajas: kolmes Tallinna linnahaigemajas ja Tartus, Valgas, Võrus, Haapsalus, Paides, Pärnus, Viljandis ja Punase Risti Sanatooriumis Imastus.
Tallinna Eesti Sõjawäe Haigemaja / vapp
Kiri on saadetud Tunne Kelami isale.
„Ta oli Tallinna Kunsttööstuskooli vabatahtlike hulgas, soomusrongil oma sõbra ja toakaaslase Eduard Wiiraltiga, suhteliselt lühikest aega. Mäletan tema juttu mõnest episoodist, mis seotud just rongil olemisega. Kirja saatja peaks olema tema vend, minu onu Kristjan Sink,“ meenutab Tunne Kelam.
Kiri on saadetud Tunne Kelami isale.
„Ta oli Tallinna Kunsttööstuskooli vabatahtlike hulgas, soomusrongil oma sõbra ja toakaaslase Eduard Wiiraltiga, suhteliselt lühikest aega. Mäletan tema juttu mõnest episoodist, mis seotud just rongil olemisega. Kirja saatja peaks olema tema vend, minu onu Kristjan Sink,“ meenutab Tunne Kelam.
Kopli Sõjawäe Haigemaja Tallinnas / Kirjade tarwis
Kopli Sõjaväe haigemaja Tallinnas avati 28.03.1919. Haigla personali hulgas oli 16 arsti, 16 velskrit, 22 õde, 255 sanitari ning majandusosakonnas kuus ametnikku.
Foto: I. & P. Parikas Tallinnas.
Foto on tehtud 1919. aasta märtsi algul Tallinna raudteejaamas. Inglismaalt saabus sõjatehnika.
„Üsna puudulik, kirju ja vananenud oli 1919 aasta keskpaigas meie suurtükiväe relvastus. Täiesti uueks ja korralikuks võib lugeda vaid Inglismaalt saadud kaksteistkümmend 18-naelast kahurit ja kuut 6-tollist haubitsat.“
Kopli Sõjaväe haigemaja Tallinnas avati 28.03.1919. Haigla personali hulgas oli 16 arsti, 16 velskrit, 22 õde, 255 sanitari ning majandusosakonnas kuus ametnikku.
Foto: I. & P. Parikas Tallinnas.
Foto on tehtud 1919. aasta märtsi algul Tallinna raudteejaamas. Inglismaalt saabus sõjatehnika.
„Üsna puudulik, kirju ja vananenud oli 1919 aasta keskpaigas meie suurtükiväe relvastus. Täiesti uueks ja korralikuks võib lugeda vaid Inglismaalt saadud kaksteistkümmend 18-naelast kahurit ja kuut 6-tollist haubitsat.“
2-ne Tallinna Sõjawäe Haigemaja / vapp
2. Tallinna Sõjaväe haigemaja 110 voodikohaga avati 18.01.1919 kahekordses kivist eramajas Narva mnt 46. Nendes ruumides töötati kuni 24.12.1919.
3.02.1919 avati haigemaja laiendamisega Suur-Kloostri tänaval Nikolai gümnaasiumi ruumides osakond, kus oli 150 voodikohta. 9.02.1919 viidi üle endistesse Kaubandus-Tööstus Ministeeriumi ruumidesse aadressil Narva 50.
Hara laht.
2. Tallinna Sõjaväe haigemaja 110 voodikohaga avati 18.01.1919 kahekordses kivist eramajas Narva mnt 46. Nendes ruumides töötati kuni 24.12.1919.
3.02.1919 avati haigemaja laiendamisega Suur-Kloostri tänaval Nikolai gümnaasiumi ruumides osakond, kus oli 150 voodikohta. 9.02.1919 viidi üle endistesse Kaubandus-Tööstus Ministeeriumi ruumidesse aadressil Narva 50.
Hara laht.
Kopli Sõjawäe Haigemaja / vapp
Kopli Sõjaväe Haigemajal oli viis jaoskonda 900 voodikohaga.
Nokia kosk, Soome.
Kopli Sõjaväe Haigemajal oli viis jaoskonda 900 voodikohaga.
Nokia kosk, Soome.
1-ne Tallinna Sõjawäe Haigemaja / vapp
Endine Tallinna kohalik sõjaväe haigemaja muudeti 20.11.1918 1. Tallinna Sõjaväe haigemajaks. 19.01.1919 oli haigemajas 300 voodikohta, sama aasta oktoobris oli voodikohti 1400.
Russalka Tallinnas.
Endine Tallinna kohalik sõjaväe haigemaja muudeti 20.11.1918 1. Tallinna Sõjaväe haigemajaks. 19.01.1919 oli haigemajas 300 voodikohta, sama aasta oktoobris oli voodikohti 1400.
Russalka Tallinnas.
Kesk Aptegi ladu Tallinnas / E.S.M.
Kui okupatsioonivõimud 1918. aasta novembris lahkusid, võttis riigi varanduste ülevõtmise komisjon üle Uuel Merepuiesteel nr 15 asuva endise Peeter Suure Merekindluse apteegi ja andis Sõjaväe Tervishoiu Valitsusele. Sellest apteegist kujunes välja Sõjaväe Kesk-Apteegi Ladu.
Veebruaris 1919 moodustati Narvas Kesk-Apteegi laoosakond.
C. von Winkler
„Hilissuvi Eestimaal“
Kui okupatsioonivõimud 1918. aasta novembris lahkusid, võttis riigi varanduste ülevõtmise komisjon üle Uuel Merepuiesteel nr 15 asuva endise Peeter Suure Merekindluse apteegi ja andis Sõjaväe Tervishoiu Valitsusele. Sellest apteegist kujunes välja Sõjaväe Kesk-Apteegi Ladu.
Veebruaris 1919 moodustati Narvas Kesk-Apteegi laoosakond.
C. von Winkler
„Hilissuvi Eestimaal“