25 aastat tuletornide margisarja
Roman Matkiewicz on lõpetanud Eesti Riikliku Kunstiinstituudi 1994. aastal raamatugraafiku erialal. Eesti Meremuuseumiga on ta seotud aastast 1987, töötades seal pikemat aega kunstnik-marinistina. Aastast 1995 on ta kujundanud tuletornide margisarja ja 25 aasta jooksul on tema käe all valminud Eesti 32 tuletorni ning kuue ajaloolise laeva postmargi kavandit.
Siin räägib ta oma teekonnast ise.
Tuletorni margisari tuli ise minu juurde
See oli ettepanek, millest ei saanud loobuda! Loodan, et see töö jätkub… Esimesena ilmus Pakri tuletorni mark 1995. aastal. Eellugu oli aga järgmine. Tol ajal demonteeriti Paldiskis tuumareaktorit allveelaevnike õppekeskuses ja Eesti Postil tuli mõte, et hea oleks kuidagi see taasavatud linn esile tuua. Pakkusingi visandeid sadamast või tuletornist. Viimane näis atraktiivsem. 1994. aastal esitatud postmargi kavand sai kiita ja nii tehti mulle ettepanek valida veel mõni tuletorn järgmisele postmargile. Koostasin tabeli Eesti tuletornidest ja hakkasin nende ajalugu põhjalikumalt uurima. Üsna kiiresti jõudsin järeldusele, et postmargi ilmumisega võiks tähistada ühe või teise tuletorni juubelit. Kõik edaspidi ilmunud Eesti tuletorni margid ongi seotud nende ehitusaasta tähtpäevaga.
Tahtsin tuletornide omapära näidata
Juba esimese postmargi tegemise käigus joonistus iseenesest välja kogu kontseptsioon. Esimesest, Pakri tuletornist alates joonistan alati visandeid kohapeal. Tookord istusin rongile ja sõitsin Paldiskisse ning jalutasin tuletorni juurde. Majakavaht lubas sisse ja ka laternaruumi ronida. Seal joonistasin üles tuletorni laterna. See oli väga huvitav, sest tuletorni juurde kuulub tavaliselt ju terve linnak. Nii ehitati neid komplekse eelmisel ja üle-eelmisel sajandil: torn, elamu, saun, pesuköök, kelder, kaev, petrooleumiait. Linnaku plaani kasutasin hiljem Vaindloo tuletorni postmargi esimese päeva ümbrikul ehk FDC-l.
Tuletorn joonistatud, tekkis küsimus, millisel taustal kujundada margil torni. Loogiline tundus merekaart, aga sellel on väga täpne rannajoon ja akvatoorium ning maismaa näeb seal välja pigem tühermaana. Otsustasin andmeid kombineerida. Võtsin 1938. aasta Eesti maanteede atlase ja kandsin sealt külad, talud ning kohanimed tuletorni postmargi kaardile. 1994. aastal, kui Pakri tuletorni marki kujundasin (ilmus 1995), lootsin sellele, et Paldiski linn ei ole enam kinnises tsoonis ning sõjaeelsed külad ja talud taastuvad mingi aja jooksul.
Kui merekaart Eesti tuletornide markidel on ajalooline, siis tuletorni tulesektorid, lähiveed ja rannajoon on väga täpsed ja nüüdisaegsed. Konsulteerin alati Veeteede Ameti spetsialistidega sel teemal. Aja jooksul võib olukord vees tuletorni ümber muutuda, vahetakse tule iseloomu, rajatakse uued veeteed, mis siis ka vastavalt märgistatakse. Üks tore legend räägib, et paadimees olevat sõitnud koju, tuletorni margiga kirjaümbrik nalja (või häda) pärast näpus, ja selle järgi ta kohale jõudiski!
Margil on peal tuletorni täpsed koordinaadid, ehitusaeg ja margi ilmumisaasta. Margil kujutatud tuletorn fikseerib ehitise hetkeseisu. Sarjas on ka neid, mis enam ei valgusta tulega mereteid, aga on ehitisena siiski alles (nt Kunda, Laidunina, Käsmu, Kiipsaare tuletorn).
Mida rohkem tuletorne uurisin, seda enam tahtsin teistelegi nende omapära näidata. Esimese päeva ümbriku (FDC) tagaküljele olen kujundanud mõnel juhul tuletorni metamorfoosi, muutused ajas (nt Osmussaare või Suurupi liitsihi tuletorn). Postmargiga paralleelselt kujundan maksikaardi (see on kunstiliselt kujundatud postkaart koos ilmuva postmargiga, mis on eritempliga kustutatud ilmumispäeval), FDC-ümbriku ja eritempli, püüdes nendel edasi anda rohkem infot tuletornist või selle asukohast. Tööd alustan alati vastava tuletorni kronoloogiaga. Kõik tuletorni elemendid joonistan algselt käsitsi ja viin hiljem arvutis kokku.
Foto pealt ei ole ma ühtegi torni maha joonistanud. Algul olid mul mustvalged fotod, mis värvilisele margile palju juurde ei andnud. Lisaks oleksin foto pealt joonistades eksinud ja seega teisigi eksitanud. Sõitsin nimelt bussiga Jumindale, läksin rannametsa tuletorni otsima ja leidsingi … ainult, et aja jooksul oli torn pikemaks ehitatud ja üle värvitud! Rohkem pole ma üritanudki enam fotot aluseks võtta ja pealegi tuleb selliste sõitudega ette nii mõnigi elamuslik seiklus. Sorgu tuletorni joonistamiseks talvel ületasin jalgsi jäätunud mere, Vaindloo, Mohni, Keri, Hara, Osmussaare tuletorni joonistamiseks tuli ette võtta paadisõit.
Aja jooksul on ikka tekkinud uusi küsimusi. Kuidas näiteks kujutada margil tuletorne, mis töötavad paaris ehk liitsihttuletorne? Põhikontseptsioon on sama, ainult landscape-formaadi asemel kasutan nende puhul portreeformaati. Nii saab visuaalselt kohe aru, mis tüüpi tuletorniga tegemist on.
Tuletornid on pigem põnev harrastus kui töö
Leian iga aasta puhkuse ajal nädalakese oma järjekordse nn ekspeditsiooni jaoks. Hiljem jätkan kujundusega juba kodus töölaua taga, meenutades möödunud seiklust.
Teada on, et Kiipsaare tuletorn Saaremaal on Eesti oma Pisa torn, mis seisab viltu vees mõned meetrid rannikust. Kui tuli aeg see tuletorn postmargile jäädvustada, tekkis väike mure, kuidas viltune tuletorn sellele jääb. Olin väheke pabinas, sõitsin Saaremaale. Ja milline rõõm, kui avastasin, et Kiipsaare tuletorn seisis tol aastal viltu n-ö õige nurga all nii, et joonistades polnud kallet näha! Põhjus selles, et Kiipsaare raudbetoonist tuletorn on ehitatud betoneeritud kividest padjale (see meenutab tagurpidi pööratud seent). Kui tuletorn on maa peal, siis on ta sirge; kui meri vallutab osa rannast, siis jääb tuletorni kivialus merepõhja liiva peale. Ja nii juhtubki, et kui lained uhuvad liiva ühelt küljelt ära, siis torn vajub sinnapoole, kui aga teiselt küljelt, siis teisele poole. Selline jonnipunn siis!
On ka nukram lugu. Kunagi joonistasin postmargi jaoks Kunda puittuletorni. Käisin kohapeal joonistamas… Juba siis oli see tuletornide nimekirjast kustutatud, aga ajaloomälestistest mitte. Ilmus postmark, ent mõne aja pärast põles see mahajäetud puittuletorn kivivundamendini maha. Nii elabki Kunda tuletorn vaid postmargil edasi.
Tuletornide sari aga jätkub – juba praegu, mil ma seda lugu kirjutan, on mu töölaual järgmise aasta tuletorn postmargile.
* * * * *
Maailmas on ligi 15 000 tuletorni, Läänemere ümbruses 360 ja Eestis 41 tuletorni ning 218 tulepaaki. On ka neid tuletorne, mis ei ole enam kasutusel, küll aga pakuvad nad huvi arhitektuuriobjektina (Laidunina, Kiipsaare, Käsmu tuletorn).
IALA (Rahvusvaheline Meremärkide ja Tuletornide administratsioonide Liit, asutatud 1957) välja valitud 100 tuletorni-arhitektuurimälestise nimekirjas on kuus Eesti tuletorni: Kõpu, Ruhnu, Tahkuna, Keri, Pakri ja Suurupi. Kõpu tuletorn on maailma kolme vanima seni järjekestvalt toimiva navigatsioonimärgi hulgas.
Muinsuskaitse all ehitismälestisena on 16 tuletornikompleksi: Kõpu, Suurupi ülemine ja alumine, Keri, Tallinna ülemine ja alumine, Vilsandi, Mohni, Vormsi, Ristna, Tahkuna, Ruhnu, Pakri, Käsmu, Laidunina tuletorn ja Kunda tuletorni varemed.
Külastajatele on avatud 12 tuletorni: Pakri, Kõpu, Ristna, Tahkuna, Vormsi (Saxby), Suurupi ülemine ja alumine, Sõrve, Ruhnu, Kihnu, Osmussaare ja Naissaare.
Eesti margid on populaarsed mujalgi – nende tellijaid on ligemale 50 riigist. Aastakomplekti tellijaid on 156. Eesti tuletornide marke näeb ka rahvusvahelistel filateelianäitustel.
* * * * *
Näitus on kokku pandud ERMi ja Roman Matkiewiczi materjalide, Eesti Posti, Eesti filateelia, Eesti tuletornide ja Veeteede Ameti veebilehe põhjal.
Tuletorni kohta saate lugeda, kui klõpsate infonuppu tööriistareal.
Head vaatamist!
* * * * *
Näituse toimkond: Eve Aab, Roman Matkiewicz, Reigo Lokk, Merike Tamm
Fototööd: Arp Karm
Toimetaja: Karin Kastehein
Roman Matkiewicz on lõpetanud Eesti Riikliku Kunstiinstituudi 1994. aastal raamatugraafiku erialal. Eesti Meremuuseumiga on ta seotud aastast 1987, töötades seal pikemat aega kunstnik-marinistina. Aastast 1995 on ta kujundanud tuletornide margisarja ja 25 aasta jooksul on tema käe all valminud Eesti 32 tuletorni ning kuue ajaloolise laeva postmargi kavandit.
Siin räägib ta oma teekonnast ise.
Tuletorni margisari tuli ise minu juurde
See oli ettepanek, millest ei saanud loobuda! Loodan, et see töö jätkub… Esimesena ilmus Pakri tuletorni mark 1995. aastal. Eellugu oli aga järgmine. Tol ajal demonteeriti Paldiskis tuumareaktorit allveelaevnike õppekeskuses ja Eesti Postil tuli mõte, et hea oleks kuidagi see taasavatud linn esile tuua. Pakkusingi visandeid sadamast või tuletornist. Viimane näis atraktiivsem. 1994. aastal esitatud postmargi kavand sai kiita ja nii tehti mulle ettepanek valida veel mõni tuletorn järgmisele postmargile. Koostasin tabeli Eesti tuletornidest ja hakkasin nende ajalugu põhjalikumalt uurima. Üsna kiiresti jõudsin järeldusele, et postmargi ilmumisega võiks tähistada ühe või teise tuletorni juubelit. Kõik edaspidi ilmunud Eesti tuletorni margid ongi seotud nende ehitusaasta tähtpäevaga.
Tahtsin tuletornide omapära näidata
Juba esimese postmargi tegemise käigus joonistus iseenesest välja kogu kontseptsioon. Esimesest, Pakri tuletornist alates joonistan alati visandeid kohapeal. Tookord istusin rongile ja sõitsin Paldiskisse ning jalutasin tuletorni juurde. Majakavaht lubas sisse ja ka laternaruumi ronida. Seal joonistasin üles tuletorni laterna. See oli väga huvitav, sest tuletorni juurde kuulub tavaliselt ju terve linnak. Nii ehitati neid komplekse eelmisel ja üle-eelmisel sajandil: torn, elamu, saun, pesuköök, kelder, kaev, petrooleumiait. Linnaku plaani kasutasin hiljem Vaindloo tuletorni postmargi esimese päeva ümbrikul ehk FDC-l.
Tuletorn joonistatud, tekkis küsimus, millisel taustal kujundada margil torni. Loogiline tundus merekaart, aga sellel on väga täpne rannajoon ja akvatoorium ning maismaa näeb seal välja pigem tühermaana. Otsustasin andmeid kombineerida. Võtsin 1938. aasta Eesti maanteede atlase ja kandsin sealt külad, talud ning kohanimed tuletorni postmargi kaardile. 1994. aastal, kui Pakri tuletorni marki kujundasin (ilmus 1995), lootsin sellele, et Paldiski linn ei ole enam kinnises tsoonis ning sõjaeelsed külad ja talud taastuvad mingi aja jooksul.
Kui merekaart Eesti tuletornide markidel on ajalooline, siis tuletorni tulesektorid, lähiveed ja rannajoon on väga täpsed ja nüüdisaegsed. Konsulteerin alati Veeteede Ameti spetsialistidega sel teemal. Aja jooksul võib olukord vees tuletorni ümber muutuda, vahetakse tule iseloomu, rajatakse uued veeteed, mis siis ka vastavalt märgistatakse. Üks tore legend räägib, et paadimees olevat sõitnud koju, tuletorni margiga kirjaümbrik nalja (või häda) pärast näpus, ja selle järgi ta kohale jõudiski!
Margil on peal tuletorni täpsed koordinaadid, ehitusaeg ja margi ilmumisaasta. Margil kujutatud tuletorn fikseerib ehitise hetkeseisu. Sarjas on ka neid, mis enam ei valgusta tulega mereteid, aga on ehitisena siiski alles (nt Kunda, Laidunina, Käsmu, Kiipsaare tuletorn).
Mida rohkem tuletorne uurisin, seda enam tahtsin teistelegi nende omapära näidata. Esimese päeva ümbriku (FDC) tagaküljele olen kujundanud mõnel juhul tuletorni metamorfoosi, muutused ajas (nt Osmussaare või Suurupi liitsihi tuletorn). Postmargiga paralleelselt kujundan maksikaardi (see on kunstiliselt kujundatud postkaart koos ilmuva postmargiga, mis on eritempliga kustutatud ilmumispäeval), FDC-ümbriku ja eritempli, püüdes nendel edasi anda rohkem infot tuletornist või selle asukohast. Tööd alustan alati vastava tuletorni kronoloogiaga. Kõik tuletorni elemendid joonistan algselt käsitsi ja viin hiljem arvutis kokku.
Foto pealt ei ole ma ühtegi torni maha joonistanud. Algul olid mul mustvalged fotod, mis värvilisele margile palju juurde ei andnud. Lisaks oleksin foto pealt joonistades eksinud ja seega teisigi eksitanud. Sõitsin nimelt bussiga Jumindale, läksin rannametsa tuletorni otsima ja leidsingi … ainult, et aja jooksul oli torn pikemaks ehitatud ja üle värvitud! Rohkem pole ma üritanudki enam fotot aluseks võtta ja pealegi tuleb selliste sõitudega ette nii mõnigi elamuslik seiklus. Sorgu tuletorni joonistamiseks talvel ületasin jalgsi jäätunud mere, Vaindloo, Mohni, Keri, Hara, Osmussaare tuletorni joonistamiseks tuli ette võtta paadisõit.
Aja jooksul on ikka tekkinud uusi küsimusi. Kuidas näiteks kujutada margil tuletorne, mis töötavad paaris ehk liitsihttuletorne? Põhikontseptsioon on sama, ainult landscape-formaadi asemel kasutan nende puhul portreeformaati. Nii saab visuaalselt kohe aru, mis tüüpi tuletorniga tegemist on.
Tuletornid on pigem põnev harrastus kui töö
Leian iga aasta puhkuse ajal nädalakese oma järjekordse nn ekspeditsiooni jaoks. Hiljem jätkan kujundusega juba kodus töölaua taga, meenutades möödunud seiklust.
Teada on, et Kiipsaare tuletorn Saaremaal on Eesti oma Pisa torn, mis seisab viltu vees mõned meetrid rannikust. Kui tuli aeg see tuletorn postmargile jäädvustada, tekkis väike mure, kuidas viltune tuletorn sellele jääb. Olin väheke pabinas, sõitsin Saaremaale. Ja milline rõõm, kui avastasin, et Kiipsaare tuletorn seisis tol aastal viltu n-ö õige nurga all nii, et joonistades polnud kallet näha! Põhjus selles, et Kiipsaare raudbetoonist tuletorn on ehitatud betoneeritud kividest padjale (see meenutab tagurpidi pööratud seent). Kui tuletorn on maa peal, siis on ta sirge; kui meri vallutab osa rannast, siis jääb tuletorni kivialus merepõhja liiva peale. Ja nii juhtubki, et kui lained uhuvad liiva ühelt küljelt ära, siis torn vajub sinnapoole, kui aga teiselt küljelt, siis teisele poole. Selline jonnipunn siis!
On ka nukram lugu. Kunagi joonistasin postmargi jaoks Kunda puittuletorni. Käisin kohapeal joonistamas… Juba siis oli see tuletornide nimekirjast kustutatud, aga ajaloomälestistest mitte. Ilmus postmark, ent mõne aja pärast põles see mahajäetud puittuletorn kivivundamendini maha. Nii elabki Kunda tuletorn vaid postmargil edasi.
Tuletornide sari aga jätkub – juba praegu, mil ma seda lugu kirjutan, on mu töölaual järgmise aasta tuletorn postmargile.
* * * * *
Maailmas on ligi 15 000 tuletorni, Läänemere ümbruses 360 ja Eestis 41 tuletorni ning 218 tulepaaki. On ka neid tuletorne, mis ei ole enam kasutusel, küll aga pakuvad nad huvi arhitektuuriobjektina (Laidunina, Kiipsaare, Käsmu tuletorn).
IALA (Rahvusvaheline Meremärkide ja Tuletornide administratsioonide Liit, asutatud 1957) välja valitud 100 tuletorni-arhitektuurimälestise nimekirjas on kuus Eesti tuletorni: Kõpu, Ruhnu, Tahkuna, Keri, Pakri ja Suurupi. Kõpu tuletorn on maailma kolme vanima seni järjekestvalt toimiva navigatsioonimärgi hulgas.
Muinsuskaitse all ehitismälestisena on 16 tuletornikompleksi: Kõpu, Suurupi ülemine ja alumine, Keri, Tallinna ülemine ja alumine, Vilsandi, Mohni, Vormsi, Ristna, Tahkuna, Ruhnu, Pakri, Käsmu, Laidunina tuletorn ja Kunda tuletorni varemed.
Külastajatele on avatud 12 tuletorni: Pakri, Kõpu, Ristna, Tahkuna, Vormsi (Saxby), Suurupi ülemine ja alumine, Sõrve, Ruhnu, Kihnu, Osmussaare ja Naissaare.
Eesti margid on populaarsed mujalgi – nende tellijaid on ligemale 50 riigist. Aastakomplekti tellijaid on 156. Eesti tuletornide marke näeb ka rahvusvahelistel filateelianäitustel.
* * * * *
Näitus on kokku pandud ERMi ja Roman Matkiewiczi materjalide, Eesti Posti, Eesti filateelia, Eesti tuletornide ja Veeteede Ameti veebilehe põhjal.
Tuletorni kohta saate lugeda, kui klõpsate infonuppu tööriistareal.
Head vaatamist!
* * * * *
Näituse toimkond: Eve Aab, Roman Matkiewicz, Reigo Lokk, Merike Tamm
Fototööd: Arp Karm
Toimetaja: Karin Kastehein
Esimese päeva ümbrik (FDC) „Vilsandi tuletorn“, 20.01.1999
Margikavandi tegemisel kasutas Roman Matkiewicz saare kuju joonistamisel ennesõjaaegset ja 1980. aastate Eesti merekaarte.
Ehitis on muinsuskaitse all.
ERMi kogu
Margikavandi tegemisel kasutas Roman Matkiewicz saare kuju joonistamisel ennesõjaaegset ja 1980. aastate Eesti merekaarte.
Ehitis on muinsuskaitse all.
ERMi kogu
Ristna ja Kõpu tuletorn, 25.02.2000
Hiiumaal Kõpu poolsaarel asub kaks tähtsat tuletorni. Poolsaare läänetippu rajati 1874. aastal Ristna tuletorn, mis koosneb kahest kontsentrilisest raudsilindrist, mille vahel on keerdtrepp. 1920. aastal kaeti torn kuni teenindusruumini betooniga, mistõttu nimetatakse seda ka raudbetoontorniks. Tuletorn on 29,5 m kõrge, koordinaadid: 58ᵒ56,40ʾ N 22ᵒ03,31ʾ E.
ERMi kogu
Hiiumaal Kõpu poolsaarel asub kaks tähtsat tuletorni. Poolsaare läänetippu rajati 1874. aastal Ristna tuletorn, mis koosneb kahest kontsentrilisest raudsilindrist, mille vahel on keerdtrepp. 1920. aastal kaeti torn kuni teenindusruumini betooniga, mistõttu nimetatakse seda ka raudbetoontorniks. Tuletorn on 29,5 m kõrge, koordinaadid: 58ᵒ56,40ʾ N 22ᵒ03,31ʾ E.
ERMi kogu
Kõpu tuletorni visand
Ristnast ligi 9 km ida poole asub Eesti vanim ja kuulsam Kõpu tuletorn. Selle ajalugu ulatub aastasse 1500, kui Tallinna raad sai Saare-Lääne piiskopilt loa tuletorni rajamiseks Kõpu poolsaare kõrgeimale kohale (68 m üle merepinna). Tuletorn valmis 1531. aastal.
Kaitseks vallutuste eest ehitati alguses tugev kivisammas. Nii ongi Kõpu tuletornil võimsad kontraforsid – kaldtugiseinad, mis hoiavad kivikolossi koos.
Roman Matkiewiczi erakogu
Ristnast ligi 9 km ida poole asub Eesti vanim ja kuulsam Kõpu tuletorn. Selle ajalugu ulatub aastasse 1500, kui Tallinna raad sai Saare-Lääne piiskopilt loa tuletorni rajamiseks Kõpu poolsaare kõrgeimale kohale (68 m üle merepinna). Tuletorn valmis 1531. aastal.
Kaitseks vallutuste eest ehitati alguses tugev kivisammas. Nii ongi Kõpu tuletornil võimsad kontraforsid – kaldtugiseinad, mis hoiavad kivikolossi koos.
Roman Matkiewiczi erakogu
Kõpu tuletorni visand
Algselt Kõpu tuletorni sees ruume ei olnud, vahid käisid üleval mööda välitreppi ja põletasid üleval lõket nii, et tuld ja suitsu oli kaugele merele näha. Alles 19. sajandil raiuti kivi sisse käigud ja ehitati kaks korrust abiruume. Selline on Kõpu tuletorn ka praegu.
Roman Matkiewiczi erakogu
Algselt Kõpu tuletorni sees ruume ei olnud, vahid käisid üleval mööda välitreppi ja põletasid üleval lõket nii, et tuld ja suitsu oli kaugele merele näha. Alles 19. sajandil raiuti kivi sisse käigud ja ehitati kaks korrust abiruume. Selline on Kõpu tuletorn ka praegu.
Roman Matkiewiczi erakogu
Esimese päeva ümbrik (FDC) „Ristna ja Kõpu tuletornid“, 25.02.2000
Kõpu tuletorn ehitati 67 meetri kõrgusele üle merepinna Hiiumaa kõrgemasse punkti. Tuletorni kõrgus maapinnast on 36 meetrit ja tuli on merepinnast 102,6 meetri kõrgusel. Tuletornil on rõdu ja punase laternaruumiga valged neljatahulised tugipiilarid. Tulesektor on üleni valge ja nähtavus on 26 meremiili. Tuletorni koordinaadid: 58ᵒ54,96ʾ N 22ᵒ11,98ʾ E.
ERMi kogu
Kõpu tuletorn ehitati 67 meetri kõrgusele üle merepinna Hiiumaa kõrgemasse punkti. Tuletorni kõrgus maapinnast on 36 meetrit ja tuli on merepinnast 102,6 meetri kõrgusel. Tuletornil on rõdu ja punase laternaruumiga valged neljatahulised tugipiilarid. Tulesektor on üleni valge ja nähtavus on 26 meremiili. Tuletorni koordinaadid: 58ᵒ54,96ʾ N 22ᵒ11,98ʾ E.
ERMi kogu
Maksikaart „Kõpu tuletorn“, 25.02.2000
Maksikaardid on kunstiliselt kujundatud postkaardid koos postmargiga. Peale kleebitud postmark kustutatakse ilmumispäeval. Hilisemal postitamisel on vaja juurde kleepida uus postmark.
Kõpu tuletorn on maailma kolme vanima seni järjekestvalt toimiva navigatsioonimärgi hulgas. Ehitis on arhitektuurimälestis.
Roman Matkiewiczi erakogu
Maksikaardid on kunstiliselt kujundatud postkaardid koos postmargiga. Peale kleebitud postmark kustutatakse ilmumispäeval. Hilisemal postitamisel on vaja juurde kleepida uus postmark.
Kõpu tuletorn on maailma kolme vanima seni järjekestvalt toimiva navigatsioonimärgi hulgas. Ehitis on arhitektuurimälestis.
Roman Matkiewiczi erakogu
Maksikaart „Ristna tuletorn“, 25.02.2000
Ehitis on muinsuskaitse all.
Roman Matkiewiczi erakogu
Ehitis on muinsuskaitse all.
Roman Matkiewiczi erakogu
Mohni tuletorn, 24.01.2001
Mohni esimene tuletorn oli puust ja ehitati saarele 1806. aastal. Seda rekonstrueeriti põhjalikult 1871. aastal, mil lisati kaks korrust ning muudeti valgussüsteemi.
1996. aastast toodavad tuletorni tarbeks elektrit päikesepaneelid ja tuulegeneraator.
ERMi kogu
Mohni esimene tuletorn oli puust ja ehitati saarele 1806. aastal. Seda rekonstrueeriti põhjalikult 1871. aastal, mil lisati kaks korrust ning muudeti valgussüsteemi.
1996. aastast toodavad tuletorni tarbeks elektrit päikesepaneelid ja tuulegeneraator.
ERMi kogu
Esimese päeva ümbrik (FDC) „Mohni tuletorn“, 24.01.2001
Mohni tuletorn asub merepinnast 33 m kõrgusel ja on 27,4 m kõrge, tule nähtavus on 10 meremiili kaugusele igas suunas (tule sektorit ei ole piiratud). Tuletorni koordinaadid: 59ᵒ41,04ʾ N 25ᵒ47,73ʾ E.
ERMi kogu
Mohni tuletorn asub merepinnast 33 m kõrgusel ja on 27,4 m kõrge, tule nähtavus on 10 meremiili kaugusele igas suunas (tule sektorit ei ole piiratud). Tuletorni koordinaadid: 59ᵒ41,04ʾ N 25ᵒ47,73ʾ E.
ERMi kogu
Maksikaart „Mohni tuletorn“, 24.01.2001
Tuletorn ehitati aja jooksul kõrgemaks ja muudeti laternaruumi kuju. Mohni tuletorn on muinsuskaitse all.
Roman Matkiewiczi erakogu
Tuletorn ehitati aja jooksul kõrgemaks ja muudeti laternaruumi kuju. Mohni tuletorn on muinsuskaitse all.
Roman Matkiewiczi erakogu
Laidunina tuletorn, 20.02.2002
Laidunina tuletorn ehitati 1907. aastal Saaremaa idakaldale, et tagada ohutum laevaliikluseks Riia lahel. Tuletornina kasutati seda 1924. aastani. Punase tellistorni kõrgus jalamist on 24 m, merepinnast 27 m.
Tuletorni koordinaadid: 58ᵒ22,77ʾ N 23ᵒ05,29ʾ E.
ERMi kogu
Laidunina tuletorn ehitati 1907. aastal Saaremaa idakaldale, et tagada ohutum laevaliikluseks Riia lahel. Tuletornina kasutati seda 1924. aastani. Punase tellistorni kõrgus jalamist on 24 m, merepinnast 27 m.
Tuletorni koordinaadid: 58ᵒ22,77ʾ N 23ᵒ05,29ʾ E.
ERMi kogu
Esimese päeva ümbrik (FDC) „Laidunina tuletorn“, 20.02.2002
Hiljem kasutati torni navigeerimisel päevamärgina kuni 2004. aastani.
ERMi kogu
Hiljem kasutati torni navigeerimisel päevamärgina kuni 2004. aastani.
ERMi kogu
Laidunina linnaku visand. Laidunina tuletorn sai margile nii, nagu see nägi välja 2002. aastal, mahajäetud ja räsitud. Varsti pärast seda loodi Eesti Tuletorni Selts ja tehti kõik, et ka see kohalik pärl oleks vaatamisväärne. 2004. aastast pole torn enam navigatsioonimärgina kasutusel.
Roman Matkiewiczi erakogu
Roman Matkiewiczi erakogu
Maksikaart „Laidunina tuletorn“, 20.02.2002
Tuletorn on muinsuskaitse all.
Roman Matkiewiczi erakogu
Tuletorn on muinsuskaitse all.
Roman Matkiewiczi erakogu
Keri tuletorn, 15.01.2003
Keri esimene puidust tuletorn alustas saarel tööd 1719. aastal. 1803. aastal ehitati tänini säilinud kivialus ja tuleruumiga puittorn.
1858. aastal puittorn lammutati ja asendati uue metallist tuletorni ning dioptrilise valgustusaparaadiga. See on laternaruumi ja rõduga punane silindriline metalltorn kivist silindrilisel alusel, nn karahvinil.
ERMi kogu
Keri esimene puidust tuletorn alustas saarel tööd 1719. aastal. 1803. aastal ehitati tänini säilinud kivialus ja tuleruumiga puittorn.
1858. aastal puittorn lammutati ja asendati uue metallist tuletorni ning dioptrilise valgustusaparaadiga. See on laternaruumi ja rõduga punane silindriline metalltorn kivist silindrilisel alusel, nn karahvinil.
ERMi kogu
Esimese päeva ümbrik (FDC) „Keri tuletorn“, 15.01.2003
Tänapäeval kindlustab tuletorni plinkimise päikesepatareidest saadav energia, tule tööd juhib arvuti.
Tuletorni tipus põleb aastaringselt pimedal ajal valge tuli, mis paistab igas suunas. Tule nähtavus on 11 meremiili.
ERMi kogu
Tänapäeval kindlustab tuletorni plinkimise päikesepatareidest saadav energia, tule tööd juhib arvuti.
Tuletorni tipus põleb aastaringselt pimedal ajal valge tuli, mis paistab igas suunas. Tule nähtavus on 11 meremiili.
ERMi kogu