25 aastat tuletornide margisarja
Roman Matkiewicz on lõpetanud Eesti Riikliku Kunstiinstituudi 1994. aastal raamatugraafiku erialal. Eesti Meremuuseumiga on ta seotud aastast 1987, töötades seal pikemat aega kunstnik-marinistina. Aastast 1995 on ta kujundanud tuletornide margisarja ja 25 aasta jooksul on tema käe all valminud Eesti 32 tuletorni ning kuue ajaloolise laeva postmargi kavandit.
Siin räägib ta oma teekonnast ise.
Tuletorni margisari tuli ise minu juurde
See oli ettepanek, millest ei saanud loobuda! Loodan, et see töö jätkub… Esimesena ilmus Pakri tuletorni mark 1995. aastal. Eellugu oli aga järgmine. Tol ajal demonteeriti Paldiskis tuumareaktorit allveelaevnike õppekeskuses ja Eesti Postil tuli mõte, et hea oleks kuidagi see taasavatud linn esile tuua. Pakkusingi visandeid sadamast või tuletornist. Viimane näis atraktiivsem. 1994. aastal esitatud postmargi kavand sai kiita ja nii tehti mulle ettepanek valida veel mõni tuletorn järgmisele postmargile. Koostasin tabeli Eesti tuletornidest ja hakkasin nende ajalugu põhjalikumalt uurima. Üsna kiiresti jõudsin järeldusele, et postmargi ilmumisega võiks tähistada ühe või teise tuletorni juubelit. Kõik edaspidi ilmunud Eesti tuletorni margid ongi seotud nende ehitusaasta tähtpäevaga.
Tahtsin tuletornide omapära näidata
Juba esimese postmargi tegemise käigus joonistus iseenesest välja kogu kontseptsioon. Esimesest, Pakri tuletornist alates joonistan alati visandeid kohapeal. Tookord istusin rongile ja sõitsin Paldiskisse ning jalutasin tuletorni juurde. Majakavaht lubas sisse ja ka laternaruumi ronida. Seal joonistasin üles tuletorni laterna. See oli väga huvitav, sest tuletorni juurde kuulub tavaliselt ju terve linnak. Nii ehitati neid komplekse eelmisel ja üle-eelmisel sajandil: torn, elamu, saun, pesuköök, kelder, kaev, petrooleumiait. Linnaku plaani kasutasin hiljem Vaindloo tuletorni postmargi esimese päeva ümbrikul ehk FDC-l.
Tuletorn joonistatud, tekkis küsimus, millisel taustal kujundada margil torni. Loogiline tundus merekaart, aga sellel on väga täpne rannajoon ja akvatoorium ning maismaa näeb seal välja pigem tühermaana. Otsustasin andmeid kombineerida. Võtsin 1938. aasta Eesti maanteede atlase ja kandsin sealt külad, talud ning kohanimed tuletorni postmargi kaardile. 1994. aastal, kui Pakri tuletorni marki kujundasin (ilmus 1995), lootsin sellele, et Paldiski linn ei ole enam kinnises tsoonis ning sõjaeelsed külad ja talud taastuvad mingi aja jooksul.
Kui merekaart Eesti tuletornide markidel on ajalooline, siis tuletorni tulesektorid, lähiveed ja rannajoon on väga täpsed ja nüüdisaegsed. Konsulteerin alati Veeteede Ameti spetsialistidega sel teemal. Aja jooksul võib olukord vees tuletorni ümber muutuda, vahetakse tule iseloomu, rajatakse uued veeteed, mis siis ka vastavalt märgistatakse. Üks tore legend räägib, et paadimees olevat sõitnud koju, tuletorni margiga kirjaümbrik nalja (või häda) pärast näpus, ja selle järgi ta kohale jõudiski!
Margil on peal tuletorni täpsed koordinaadid, ehitusaeg ja margi ilmumisaasta. Margil kujutatud tuletorn fikseerib ehitise hetkeseisu. Sarjas on ka neid, mis enam ei valgusta tulega mereteid, aga on ehitisena siiski alles (nt Kunda, Laidunina, Käsmu, Kiipsaare tuletorn).
Mida rohkem tuletorne uurisin, seda enam tahtsin teistelegi nende omapära näidata. Esimese päeva ümbriku (FDC) tagaküljele olen kujundanud mõnel juhul tuletorni metamorfoosi, muutused ajas (nt Osmussaare või Suurupi liitsihi tuletorn). Postmargiga paralleelselt kujundan maksikaardi (see on kunstiliselt kujundatud postkaart koos ilmuva postmargiga, mis on eritempliga kustutatud ilmumispäeval), FDC-ümbriku ja eritempli, püüdes nendel edasi anda rohkem infot tuletornist või selle asukohast. Tööd alustan alati vastava tuletorni kronoloogiaga. Kõik tuletorni elemendid joonistan algselt käsitsi ja viin hiljem arvutis kokku.
Foto pealt ei ole ma ühtegi torni maha joonistanud. Algul olid mul mustvalged fotod, mis värvilisele margile palju juurde ei andnud. Lisaks oleksin foto pealt joonistades eksinud ja seega teisigi eksitanud. Sõitsin nimelt bussiga Jumindale, läksin rannametsa tuletorni otsima ja leidsingi … ainult, et aja jooksul oli torn pikemaks ehitatud ja üle värvitud! Rohkem pole ma üritanudki enam fotot aluseks võtta ja pealegi tuleb selliste sõitudega ette nii mõnigi elamuslik seiklus. Sorgu tuletorni joonistamiseks talvel ületasin jalgsi jäätunud mere, Vaindloo, Mohni, Keri, Hara, Osmussaare tuletorni joonistamiseks tuli ette võtta paadisõit.
Aja jooksul on ikka tekkinud uusi küsimusi. Kuidas näiteks kujutada margil tuletorne, mis töötavad paaris ehk liitsihttuletorne? Põhikontseptsioon on sama, ainult landscape-formaadi asemel kasutan nende puhul portreeformaati. Nii saab visuaalselt kohe aru, mis tüüpi tuletorniga tegemist on.
Tuletornid on pigem põnev harrastus kui töö
Leian iga aasta puhkuse ajal nädalakese oma järjekordse nn ekspeditsiooni jaoks. Hiljem jätkan kujundusega juba kodus töölaua taga, meenutades möödunud seiklust.
Teada on, et Kiipsaare tuletorn Saaremaal on Eesti oma Pisa torn, mis seisab viltu vees mõned meetrid rannikust. Kui tuli aeg see tuletorn postmargile jäädvustada, tekkis väike mure, kuidas viltune tuletorn sellele jääb. Olin väheke pabinas, sõitsin Saaremaale. Ja milline rõõm, kui avastasin, et Kiipsaare tuletorn seisis tol aastal viltu n-ö õige nurga all nii, et joonistades polnud kallet näha! Põhjus selles, et Kiipsaare raudbetoonist tuletorn on ehitatud betoneeritud kividest padjale (see meenutab tagurpidi pööratud seent). Kui tuletorn on maa peal, siis on ta sirge; kui meri vallutab osa rannast, siis jääb tuletorni kivialus merepõhja liiva peale. Ja nii juhtubki, et kui lained uhuvad liiva ühelt küljelt ära, siis torn vajub sinnapoole, kui aga teiselt küljelt, siis teisele poole. Selline jonnipunn siis!
On ka nukram lugu. Kunagi joonistasin postmargi jaoks Kunda puittuletorni. Käisin kohapeal joonistamas… Juba siis oli see tuletornide nimekirjast kustutatud, aga ajaloomälestistest mitte. Ilmus postmark, ent mõne aja pärast põles see mahajäetud puittuletorn kivivundamendini maha. Nii elabki Kunda tuletorn vaid postmargil edasi.
Tuletornide sari aga jätkub – juba praegu, mil ma seda lugu kirjutan, on mu töölaual järgmise aasta tuletorn postmargile.
* * * * *
Maailmas on ligi 15 000 tuletorni, Läänemere ümbruses 360 ja Eestis 41 tuletorni ning 218 tulepaaki. On ka neid tuletorne, mis ei ole enam kasutusel, küll aga pakuvad nad huvi arhitektuuriobjektina (Laidunina, Kiipsaare, Käsmu tuletorn).
IALA (Rahvusvaheline Meremärkide ja Tuletornide administratsioonide Liit, asutatud 1957) välja valitud 100 tuletorni-arhitektuurimälestise nimekirjas on kuus Eesti tuletorni: Kõpu, Ruhnu, Tahkuna, Keri, Pakri ja Suurupi. Kõpu tuletorn on maailma kolme vanima seni järjekestvalt toimiva navigatsioonimärgi hulgas.
Muinsuskaitse all ehitismälestisena on 16 tuletornikompleksi: Kõpu, Suurupi ülemine ja alumine, Keri, Tallinna ülemine ja alumine, Vilsandi, Mohni, Vormsi, Ristna, Tahkuna, Ruhnu, Pakri, Käsmu, Laidunina tuletorn ja Kunda tuletorni varemed.
Külastajatele on avatud 12 tuletorni: Pakri, Kõpu, Ristna, Tahkuna, Vormsi (Saxby), Suurupi ülemine ja alumine, Sõrve, Ruhnu, Kihnu, Osmussaare ja Naissaare.
Eesti margid on populaarsed mujalgi – nende tellijaid on ligemale 50 riigist. Aastakomplekti tellijaid on 156. Eesti tuletornide marke näeb ka rahvusvahelistel filateelianäitustel.
* * * * *
Näitus on kokku pandud ERMi ja Roman Matkiewiczi materjalide, Eesti Posti, Eesti filateelia, Eesti tuletornide ja Veeteede Ameti veebilehe põhjal.
Tuletorni kohta saate lugeda, kui klõpsate infonuppu tööriistareal.
Head vaatamist!
* * * * *
Näituse toimkond: Eve Aab, Roman Matkiewicz, Reigo Lokk, Merike Tamm
Fototööd: Arp Karm
Toimetaja: Karin Kastehein
Roman Matkiewicz on lõpetanud Eesti Riikliku Kunstiinstituudi 1994. aastal raamatugraafiku erialal. Eesti Meremuuseumiga on ta seotud aastast 1987, töötades seal pikemat aega kunstnik-marinistina. Aastast 1995 on ta kujundanud tuletornide margisarja ja 25 aasta jooksul on tema käe all valminud Eesti 32 tuletorni ning kuue ajaloolise laeva postmargi kavandit.
Siin räägib ta oma teekonnast ise.
Tuletorni margisari tuli ise minu juurde
See oli ettepanek, millest ei saanud loobuda! Loodan, et see töö jätkub… Esimesena ilmus Pakri tuletorni mark 1995. aastal. Eellugu oli aga järgmine. Tol ajal demonteeriti Paldiskis tuumareaktorit allveelaevnike õppekeskuses ja Eesti Postil tuli mõte, et hea oleks kuidagi see taasavatud linn esile tuua. Pakkusingi visandeid sadamast või tuletornist. Viimane näis atraktiivsem. 1994. aastal esitatud postmargi kavand sai kiita ja nii tehti mulle ettepanek valida veel mõni tuletorn järgmisele postmargile. Koostasin tabeli Eesti tuletornidest ja hakkasin nende ajalugu põhjalikumalt uurima. Üsna kiiresti jõudsin järeldusele, et postmargi ilmumisega võiks tähistada ühe või teise tuletorni juubelit. Kõik edaspidi ilmunud Eesti tuletorni margid ongi seotud nende ehitusaasta tähtpäevaga.
Tahtsin tuletornide omapära näidata
Juba esimese postmargi tegemise käigus joonistus iseenesest välja kogu kontseptsioon. Esimesest, Pakri tuletornist alates joonistan alati visandeid kohapeal. Tookord istusin rongile ja sõitsin Paldiskisse ning jalutasin tuletorni juurde. Majakavaht lubas sisse ja ka laternaruumi ronida. Seal joonistasin üles tuletorni laterna. See oli väga huvitav, sest tuletorni juurde kuulub tavaliselt ju terve linnak. Nii ehitati neid komplekse eelmisel ja üle-eelmisel sajandil: torn, elamu, saun, pesuköök, kelder, kaev, petrooleumiait. Linnaku plaani kasutasin hiljem Vaindloo tuletorni postmargi esimese päeva ümbrikul ehk FDC-l.
Tuletorn joonistatud, tekkis küsimus, millisel taustal kujundada margil torni. Loogiline tundus merekaart, aga sellel on väga täpne rannajoon ja akvatoorium ning maismaa näeb seal välja pigem tühermaana. Otsustasin andmeid kombineerida. Võtsin 1938. aasta Eesti maanteede atlase ja kandsin sealt külad, talud ning kohanimed tuletorni postmargi kaardile. 1994. aastal, kui Pakri tuletorni marki kujundasin (ilmus 1995), lootsin sellele, et Paldiski linn ei ole enam kinnises tsoonis ning sõjaeelsed külad ja talud taastuvad mingi aja jooksul.
Kui merekaart Eesti tuletornide markidel on ajalooline, siis tuletorni tulesektorid, lähiveed ja rannajoon on väga täpsed ja nüüdisaegsed. Konsulteerin alati Veeteede Ameti spetsialistidega sel teemal. Aja jooksul võib olukord vees tuletorni ümber muutuda, vahetakse tule iseloomu, rajatakse uued veeteed, mis siis ka vastavalt märgistatakse. Üks tore legend räägib, et paadimees olevat sõitnud koju, tuletorni margiga kirjaümbrik nalja (või häda) pärast näpus, ja selle järgi ta kohale jõudiski!
Margil on peal tuletorni täpsed koordinaadid, ehitusaeg ja margi ilmumisaasta. Margil kujutatud tuletorn fikseerib ehitise hetkeseisu. Sarjas on ka neid, mis enam ei valgusta tulega mereteid, aga on ehitisena siiski alles (nt Kunda, Laidunina, Käsmu, Kiipsaare tuletorn).
Mida rohkem tuletorne uurisin, seda enam tahtsin teistelegi nende omapära näidata. Esimese päeva ümbriku (FDC) tagaküljele olen kujundanud mõnel juhul tuletorni metamorfoosi, muutused ajas (nt Osmussaare või Suurupi liitsihi tuletorn). Postmargiga paralleelselt kujundan maksikaardi (see on kunstiliselt kujundatud postkaart koos ilmuva postmargiga, mis on eritempliga kustutatud ilmumispäeval), FDC-ümbriku ja eritempli, püüdes nendel edasi anda rohkem infot tuletornist või selle asukohast. Tööd alustan alati vastava tuletorni kronoloogiaga. Kõik tuletorni elemendid joonistan algselt käsitsi ja viin hiljem arvutis kokku.
Foto pealt ei ole ma ühtegi torni maha joonistanud. Algul olid mul mustvalged fotod, mis värvilisele margile palju juurde ei andnud. Lisaks oleksin foto pealt joonistades eksinud ja seega teisigi eksitanud. Sõitsin nimelt bussiga Jumindale, läksin rannametsa tuletorni otsima ja leidsingi … ainult, et aja jooksul oli torn pikemaks ehitatud ja üle värvitud! Rohkem pole ma üritanudki enam fotot aluseks võtta ja pealegi tuleb selliste sõitudega ette nii mõnigi elamuslik seiklus. Sorgu tuletorni joonistamiseks talvel ületasin jalgsi jäätunud mere, Vaindloo, Mohni, Keri, Hara, Osmussaare tuletorni joonistamiseks tuli ette võtta paadisõit.
Aja jooksul on ikka tekkinud uusi küsimusi. Kuidas näiteks kujutada margil tuletorne, mis töötavad paaris ehk liitsihttuletorne? Põhikontseptsioon on sama, ainult landscape-formaadi asemel kasutan nende puhul portreeformaati. Nii saab visuaalselt kohe aru, mis tüüpi tuletorniga tegemist on.
Tuletornid on pigem põnev harrastus kui töö
Leian iga aasta puhkuse ajal nädalakese oma järjekordse nn ekspeditsiooni jaoks. Hiljem jätkan kujundusega juba kodus töölaua taga, meenutades möödunud seiklust.
Teada on, et Kiipsaare tuletorn Saaremaal on Eesti oma Pisa torn, mis seisab viltu vees mõned meetrid rannikust. Kui tuli aeg see tuletorn postmargile jäädvustada, tekkis väike mure, kuidas viltune tuletorn sellele jääb. Olin väheke pabinas, sõitsin Saaremaale. Ja milline rõõm, kui avastasin, et Kiipsaare tuletorn seisis tol aastal viltu n-ö õige nurga all nii, et joonistades polnud kallet näha! Põhjus selles, et Kiipsaare raudbetoonist tuletorn on ehitatud betoneeritud kividest padjale (see meenutab tagurpidi pööratud seent). Kui tuletorn on maa peal, siis on ta sirge; kui meri vallutab osa rannast, siis jääb tuletorni kivialus merepõhja liiva peale. Ja nii juhtubki, et kui lained uhuvad liiva ühelt küljelt ära, siis torn vajub sinnapoole, kui aga teiselt küljelt, siis teisele poole. Selline jonnipunn siis!
On ka nukram lugu. Kunagi joonistasin postmargi jaoks Kunda puittuletorni. Käisin kohapeal joonistamas… Juba siis oli see tuletornide nimekirjast kustutatud, aga ajaloomälestistest mitte. Ilmus postmark, ent mõne aja pärast põles see mahajäetud puittuletorn kivivundamendini maha. Nii elabki Kunda tuletorn vaid postmargil edasi.
Tuletornide sari aga jätkub – juba praegu, mil ma seda lugu kirjutan, on mu töölaual järgmise aasta tuletorn postmargile.
* * * * *
Maailmas on ligi 15 000 tuletorni, Läänemere ümbruses 360 ja Eestis 41 tuletorni ning 218 tulepaaki. On ka neid tuletorne, mis ei ole enam kasutusel, küll aga pakuvad nad huvi arhitektuuriobjektina (Laidunina, Kiipsaare, Käsmu tuletorn).
IALA (Rahvusvaheline Meremärkide ja Tuletornide administratsioonide Liit, asutatud 1957) välja valitud 100 tuletorni-arhitektuurimälestise nimekirjas on kuus Eesti tuletorni: Kõpu, Ruhnu, Tahkuna, Keri, Pakri ja Suurupi. Kõpu tuletorn on maailma kolme vanima seni järjekestvalt toimiva navigatsioonimärgi hulgas.
Muinsuskaitse all ehitismälestisena on 16 tuletornikompleksi: Kõpu, Suurupi ülemine ja alumine, Keri, Tallinna ülemine ja alumine, Vilsandi, Mohni, Vormsi, Ristna, Tahkuna, Ruhnu, Pakri, Käsmu, Laidunina tuletorn ja Kunda tuletorni varemed.
Külastajatele on avatud 12 tuletorni: Pakri, Kõpu, Ristna, Tahkuna, Vormsi (Saxby), Suurupi ülemine ja alumine, Sõrve, Ruhnu, Kihnu, Osmussaare ja Naissaare.
Eesti margid on populaarsed mujalgi – nende tellijaid on ligemale 50 riigist. Aastakomplekti tellijaid on 156. Eesti tuletornide marke näeb ka rahvusvahelistel filateelianäitustel.
* * * * *
Näitus on kokku pandud ERMi ja Roman Matkiewiczi materjalide, Eesti Posti, Eesti filateelia, Eesti tuletornide ja Veeteede Ameti veebilehe põhjal.
Tuletorni kohta saate lugeda, kui klõpsate infonuppu tööriistareal.
Head vaatamist!
* * * * *
Näituse toimkond: Eve Aab, Roman Matkiewicz, Reigo Lokk, Merike Tamm
Fototööd: Arp Karm
Toimetaja: Karin Kastehein
Kiipsaare tuletorn, 31.01.2013
Kiipsaare tuletorn ehitati 1933. aastal ja see on 25-meetrine raudbetoonist mustavalge-vöödiliseks värvitud ehitis musta laternaruumiga. Ringsektoriga atsetüleenlaterna tule kõrgus merepinnast oli 27 meetrit, nähtavuskaugus 12 miili. Viis aastat hiljem ehitati tuletorni juurde kivist elamu ja aasta pärast seda ka saun. Aja jooksul muutus Kiipsaare tuletorni tule iseloom, 1988–1992 töötas see radioaktiivsete isotoopide generaatori toitel.
ERMi kogu
Kiipsaare tuletorn ehitati 1933. aastal ja see on 25-meetrine raudbetoonist mustavalge-vöödiliseks värvitud ehitis musta laternaruumiga. Ringsektoriga atsetüleenlaterna tule kõrgus merepinnast oli 27 meetrit, nähtavuskaugus 12 miili. Viis aastat hiljem ehitati tuletorni juurde kivist elamu ja aasta pärast seda ka saun. Aja jooksul muutus Kiipsaare tuletorni tule iseloom, 1988–1992 töötas see radioaktiivsete isotoopide generaatori toitel.
ERMi kogu
Esimese päeva ümbrik (FDC) „Kiipsaare tuletorn“, 31.01.2013
Kui 1988. aastal oli veepiir veel 11 meetri kaugusel tuletornist, siis 1990. aastate alguseks oli meri juba tuletornini jõudnud ja see hakkas viltu vajuma. Seetõttu eemaldati 1992. aastal generaator ja Kiipsaare tuletorn jäi arvele päevamärgina kuni 2009. aastani.
ERMi kogu
Kui 1988. aastal oli veepiir veel 11 meetri kaugusel tuletornist, siis 1990. aastate alguseks oli meri juba tuletornini jõudnud ja see hakkas viltu vajuma. Seetõttu eemaldati 1992. aastal generaator ja Kiipsaare tuletorn jäi arvele päevamärgina kuni 2009. aastani.
ERMi kogu
Maksikaart „Kiipsaare tuletorn“, 31.01.2013
Tuletorni koordinaadid: 58ᵒ29,75ʾ N 21ᵒ50,46ʾ E.
Roman Matkiewiczi erakogu
Tuletorni koordinaadid: 58ᵒ29,75ʾ N 21ᵒ50,46ʾ E.
Roman Matkiewiczi erakogu
Sõru liitsihi tuletornid, 17.10.2014
Sõru (Sõrro) sihi tuletornid asuvad Hiiumaa edelarannikul teineteisest 487 meetri kaugusel. Sõru meremärkide ajalugu algab ajast umbes 100 aastat tagasi, kui Eestis ehitati hulgaliselt puidust tuletorne ja päevamärke, sh esimesed ajutised sihttuled Väinamerest Sõru sadamani laevatee tähistamiseks. Pärast Esimest maailmasõda hakati Eestis taastama sõjas kannatanud tuletorne ning 1934. aastal valmiski kaks uut Sõru tuletorni.
ERMi kogu
Sõru (Sõrro) sihi tuletornid asuvad Hiiumaa edelarannikul teineteisest 487 meetri kaugusel. Sõru meremärkide ajalugu algab ajast umbes 100 aastat tagasi, kui Eestis ehitati hulgaliselt puidust tuletorne ja päevamärke, sh esimesed ajutised sihttuled Väinamerest Sõru sadamani laevatee tähistamiseks. Pärast Esimest maailmasõda hakati Eestis taastama sõjas kannatanud tuletorne ning 1934. aastal valmiski kaks uut Sõru tuletorni.
ERMi kogu
Esimese päeva ümbrik (FDC) „Sõru liitsihi tuletornid“, 17.10.2014
Tuletornide valmimisel oli tule nähtavus alumisel tuletornil 12, ülemisel 10 miili. 1950. aastal värviti mõlemad Sõru tuletornid alt valgeks ja ülevalt punaseks. Tänaseks on mõlema sihttuletorni valgustid moderniseeritud.
ERMi kogu
Tuletornide valmimisel oli tule nähtavus alumisel tuletornil 12, ülemisel 10 miili. 1950. aastal värviti mõlemad Sõru tuletornid alt valgeks ja ülevalt punaseks. Tänaseks on mõlema sihttuletorni valgustid moderniseeritud.
ERMi kogu
Maksikaart „Sõru liitsihi tuletornid“, 17.10.2014
Sõru liitsihi tuletornid ehitas 1934. aastal Eesti Veeteede Amet.
Ülemise tuletorni koorinaadid on 58ᵒ42,24ʾ N 22ᵒ29,15ʾ E, alumisel 58ᵒ42,06ʾ N 22ᵒ29,53ʾ E.
Roman Matkiewiczi erakogu
Sõru liitsihi tuletornid ehitas 1934. aastal Eesti Veeteede Amet.
Ülemise tuletorni koorinaadid on 58ᵒ42,24ʾ N 22ᵒ29,15ʾ E, alumisel 58ᵒ42,06ʾ N 22ᵒ29,53ʾ E.
Roman Matkiewiczi erakogu
Tahkuna tuletorn, 16.10.2015
Tahkuna tuletorn asub Hiiumaa põhjapoolsel samanimelisel poolsaarel. Tuletorn ehitati 1875. aastal ja selle ülesandeks oli hoiatada Soome lahest Läänemerre sõitvaid laevu läänes oleva Hiiumadala ja Muhu väina sissesõidul idas ohtlike karide eest. 43 meetri kõrgune Tahkuna tuletorn on valge kehandi ja punase kupliga. See on Eesti kõrgeim malmtuletorn, mille läbimõõt jalamil on 8,95 ja tipus 4 meetrit.
ERMi kogu
Tahkuna tuletorn asub Hiiumaa põhjapoolsel samanimelisel poolsaarel. Tuletorn ehitati 1875. aastal ja selle ülesandeks oli hoiatada Soome lahest Läänemerre sõitvaid laevu läänes oleva Hiiumadala ja Muhu väina sissesõidul idas ohtlike karide eest. 43 meetri kõrgune Tahkuna tuletorn on valge kehandi ja punase kupliga. See on Eesti kõrgeim malmtuletorn, mille läbimõõt jalamil on 8,95 ja tipus 4 meetrit.
ERMi kogu
Tahkuna tuletorni visand
Roman Matkiewiczi erakogu
Roman Matkiewiczi erakogu
Esimese päeva ümbrik (FDC) „Tahkuna tuletorn“, 16.10.2015
1879. aastaks valmis seoses üleminekuga petrooleumvalgusele tuletorni juurde kivist kütuseait ja päästejaam, mis töötas Esimese maailmasõjani. Teise maailmasõja ajal toimusid ägedad lahingud Tahkuna tuletorni juures ja selle valgustusseadmed said kõvasti kannatada.
1951. aastaks taastati tuletorn ja see sai uued seadmed.
ERMi kogu
1879. aastaks valmis seoses üleminekuga petrooleumvalgusele tuletorni juurde kivist kütuseait ja päästejaam, mis töötas Esimese maailmasõjani. Teise maailmasõja ajal toimusid ägedad lahingud Tahkuna tuletorni juures ja selle valgustusseadmed said kõvasti kannatada.
1951. aastaks taastati tuletorn ja see sai uued seadmed.
ERMi kogu
Maksikaart „Tahkuna tuletorn“, 16.10.2015
1961. aastal paigaldati Tahkuna tuletorni ühena esimestest Läänemere majakatest automaatne autonoomne diisel-elektrigeneraator. Praegu on Tahkuna tuletorni tulenähtavus 12 miili. Tuletorni koordinaadid: 59ᵒ05,48ʾ N 22ᵒ35,17ʾ E.
Ehitis on arhitektuurimälestis.
Tuletorni lähedal asub mälestusmärk Estonia katastroofis hukkunutele.
ERMi kogu
1961. aastal paigaldati Tahkuna tuletorni ühena esimestest Läänemere majakatest automaatne autonoomne diisel-elektrigeneraator. Praegu on Tahkuna tuletorni tulenähtavus 12 miili. Tuletorni koordinaadid: 59ᵒ05,48ʾ N 22ᵒ35,17ʾ E.
Ehitis on arhitektuurimälestis.
Tuletorni lähedal asub mälestusmärk Estonia katastroofis hukkunutele.
ERMi kogu
Virtsu tuletorn, 27.10.2016
Virtsu tuletorn asub Eesti läänerannikul Suure väina laevatee ääres 1 km sadamast kirde pool, tehes Viire kurgu laevatee läbimise ohutumaks. 1863.aastal algas Virtsu tuletorni planeerimine ja ehitamine ning 1866. aastal hakkas tööle esimene Virtsu tuletorn. See oli punast värvi rohelise kupliga malmtuletorn, 28 meetrit kõrge, tule nähtavuskaugusega 11 miili, mida suurendati 1914. aastaks 16 miilini. 1917. aastal lasid taganevad Vene väed Virtsu tuletorni õhku. See oli ainuke Eesti randade malmtuletorn, mis hävis Esimeses maailmasõjas.
ERMi kogu
Virtsu tuletorn asub Eesti läänerannikul Suure väina laevatee ääres 1 km sadamast kirde pool, tehes Viire kurgu laevatee läbimise ohutumaks. 1863.aastal algas Virtsu tuletorni planeerimine ja ehitamine ning 1866. aastal hakkas tööle esimene Virtsu tuletorn. See oli punast värvi rohelise kupliga malmtuletorn, 28 meetrit kõrge, tule nähtavuskaugusega 11 miili, mida suurendati 1914. aastaks 16 miilini. 1917. aastal lasid taganevad Vene väed Virtsu tuletorni õhku. See oli ainuke Eesti randade malmtuletorn, mis hävis Esimeses maailmasõjas.
ERMi kogu
Esimese päeva ümbrik (FDC) „Virtsu tuletorn“, 27.10.2016
1924.aastal ehitati Virtsu hävinud tuletorni asemele uus raudbetoonist silindrikujuline torn kõrgusega 19 ja läbimõõduga 2,5 meetrit. Selle ülemine pool oli punane, alumine valge. 1944. aastal hävitasid selle taganevad Saksa väed. 1951. aastal ehitati Virtsu uus, juba neljas tuletorn, neljatahuline tüvipüramiidikujuline betoonist 18 meetri kõrgune ehitis samades värvides. Valgust näitas atsetüleenilatern nähtavusega 12 miili.
ERMi kogu
1924.aastal ehitati Virtsu hävinud tuletorni asemele uus raudbetoonist silindrikujuline torn kõrgusega 19 ja läbimõõduga 2,5 meetrit. Selle ülemine pool oli punane, alumine valge. 1944. aastal hävitasid selle taganevad Saksa väed. 1951. aastal ehitati Virtsu uus, juba neljas tuletorn, neljatahuline tüvipüramiidikujuline betoonist 18 meetri kõrgune ehitis samades värvides. Valgust näitas atsetüleenilatern nähtavusega 12 miili.
ERMi kogu
Virtsu tuletorni visand
Roman Matkiewiczi erakogu
Roman Matkiewiczi erakogu
Maksikaart „Virtsu tuletorn“, 27.10.2016
Tänapäeval on tuletornis uued valgusseadmed ja firma Sabik latern NL-300.
Tuletorni koordinaadid: 58°34,03ʹ N 23°30,10ʹ E.
Roman Matkiewiczi erakogu
Tänapäeval on tuletornis uued valgusseadmed ja firma Sabik latern NL-300.
Tuletorni koordinaadid: 58°34,03ʹ N 23°30,10ʹ E.
Roman Matkiewiczi erakogu
Orjaku liitsihi tuletornid, 8.09.2017
Orjaku liitsihi tuletornid asuvad Hiiumaa lõunarannikul Jausa lahe ääres ja märgistavad ohutut laevateed Orjaku sadamasse. Monteeritud raudbetoonrõngastest tuletornid ehitati Orjakule 1962. aastal ja need meenutasid oma kujult sõjaeelsete tüüpprojektide järgi ehitatud tuletorne. Valget värvi meremärkidel on esiküljel must püsttriip. Alumine tuletorn on 10 meetrit kõrge, tule kõrgus merepinnast on 13 meetrit. Ülemine tuletorn asub alumisest 536 meetri kaugusel, on 16 m kõrge ja tule kõrgus merepinnast on 23 meetrit.
ERMi kogu
Orjaku liitsihi tuletornid asuvad Hiiumaa lõunarannikul Jausa lahe ääres ja märgistavad ohutut laevateed Orjaku sadamasse. Monteeritud raudbetoonrõngastest tuletornid ehitati Orjakule 1962. aastal ja need meenutasid oma kujult sõjaeelsete tüüpprojektide järgi ehitatud tuletorne. Valget värvi meremärkidel on esiküljel must püsttriip. Alumine tuletorn on 10 meetrit kõrge, tule kõrgus merepinnast on 13 meetrit. Ülemine tuletorn asub alumisest 536 meetri kaugusel, on 16 m kõrge ja tule kõrgus merepinnast on 23 meetrit.
ERMi kogu
Esimese päeva ümbrik (FDC) „Orjaku liitsihi tuletornid“, 8.09.2017
Ülemises tuletornis on ringsektoriga latern. Tuletornide laternad töötasid algselt atsetüleeni toitel, hiljem ühendati aga üldisesse vooluvõrku ning 2010. aastaks vahetati valgustid välja nüüdisaegsemate vastu. Meremärgid on klassifitseeritud tulepaakideks. Tänaseks on Orjakust saanud turismisadam, mis võib vastu võtta kuni 3,5-meetrise süvisega meresõidualuseid. Sadamast 1 km kaugusel on loodusrada ja vaatlustorn.
ERMi kogu
Ülemises tuletornis on ringsektoriga latern. Tuletornide laternad töötasid algselt atsetüleeni toitel, hiljem ühendati aga üldisesse vooluvõrku ning 2010. aastaks vahetati valgustid välja nüüdisaegsemate vastu. Meremärgid on klassifitseeritud tulepaakideks. Tänaseks on Orjakust saanud turismisadam, mis võib vastu võtta kuni 3,5-meetrise süvisega meresõidualuseid. Sadamast 1 km kaugusel on loodusrada ja vaatlustorn.
ERMi kogu