25 aastat tuletornide margisarja
Roman Matkiewicz on lõpetanud Eesti Riikliku Kunstiinstituudi 1994. aastal raamatugraafiku erialal. Eesti Meremuuseumiga on ta seotud aastast 1987, töötades seal pikemat aega kunstnik-marinistina. Aastast 1995 on ta kujundanud tuletornide margisarja ja 25 aasta jooksul on tema käe all valminud Eesti 32 tuletorni ning kuue ajaloolise laeva postmargi kavandit.
Siin räägib ta oma teekonnast ise.
Tuletorni margisari tuli ise minu juurde
See oli ettepanek, millest ei saanud loobuda! Loodan, et see töö jätkub… Esimesena ilmus Pakri tuletorni mark 1995. aastal. Eellugu oli aga järgmine. Tol ajal demonteeriti Paldiskis tuumareaktorit allveelaevnike õppekeskuses ja Eesti Postil tuli mõte, et hea oleks kuidagi see taasavatud linn esile tuua. Pakkusingi visandeid sadamast või tuletornist. Viimane näis atraktiivsem. 1994. aastal esitatud postmargi kavand sai kiita ja nii tehti mulle ettepanek valida veel mõni tuletorn järgmisele postmargile. Koostasin tabeli Eesti tuletornidest ja hakkasin nende ajalugu põhjalikumalt uurima. Üsna kiiresti jõudsin järeldusele, et postmargi ilmumisega võiks tähistada ühe või teise tuletorni juubelit. Kõik edaspidi ilmunud Eesti tuletorni margid ongi seotud nende ehitusaasta tähtpäevaga.
Tahtsin tuletornide omapära näidata
Juba esimese postmargi tegemise käigus joonistus iseenesest välja kogu kontseptsioon. Esimesest, Pakri tuletornist alates joonistan alati visandeid kohapeal. Tookord istusin rongile ja sõitsin Paldiskisse ning jalutasin tuletorni juurde. Majakavaht lubas sisse ja ka laternaruumi ronida. Seal joonistasin üles tuletorni laterna. See oli väga huvitav, sest tuletorni juurde kuulub tavaliselt ju terve linnak. Nii ehitati neid komplekse eelmisel ja üle-eelmisel sajandil: torn, elamu, saun, pesuköök, kelder, kaev, petrooleumiait. Linnaku plaani kasutasin hiljem Vaindloo tuletorni postmargi esimese päeva ümbrikul ehk FDC-l.
Tuletorn joonistatud, tekkis küsimus, millisel taustal kujundada margil torni. Loogiline tundus merekaart, aga sellel on väga täpne rannajoon ja akvatoorium ning maismaa näeb seal välja pigem tühermaana. Otsustasin andmeid kombineerida. Võtsin 1938. aasta Eesti maanteede atlase ja kandsin sealt külad, talud ning kohanimed tuletorni postmargi kaardile. 1994. aastal, kui Pakri tuletorni marki kujundasin (ilmus 1995), lootsin sellele, et Paldiski linn ei ole enam kinnises tsoonis ning sõjaeelsed külad ja talud taastuvad mingi aja jooksul.
Kui merekaart Eesti tuletornide markidel on ajalooline, siis tuletorni tulesektorid, lähiveed ja rannajoon on väga täpsed ja nüüdisaegsed. Konsulteerin alati Veeteede Ameti spetsialistidega sel teemal. Aja jooksul võib olukord vees tuletorni ümber muutuda, vahetakse tule iseloomu, rajatakse uued veeteed, mis siis ka vastavalt märgistatakse. Üks tore legend räägib, et paadimees olevat sõitnud koju, tuletorni margiga kirjaümbrik nalja (või häda) pärast näpus, ja selle järgi ta kohale jõudiski!
Margil on peal tuletorni täpsed koordinaadid, ehitusaeg ja margi ilmumisaasta. Margil kujutatud tuletorn fikseerib ehitise hetkeseisu. Sarjas on ka neid, mis enam ei valgusta tulega mereteid, aga on ehitisena siiski alles (nt Kunda, Laidunina, Käsmu, Kiipsaare tuletorn).
Mida rohkem tuletorne uurisin, seda enam tahtsin teistelegi nende omapära näidata. Esimese päeva ümbriku (FDC) tagaküljele olen kujundanud mõnel juhul tuletorni metamorfoosi, muutused ajas (nt Osmussaare või Suurupi liitsihi tuletorn). Postmargiga paralleelselt kujundan maksikaardi (see on kunstiliselt kujundatud postkaart koos ilmuva postmargiga, mis on eritempliga kustutatud ilmumispäeval), FDC-ümbriku ja eritempli, püüdes nendel edasi anda rohkem infot tuletornist või selle asukohast. Tööd alustan alati vastava tuletorni kronoloogiaga. Kõik tuletorni elemendid joonistan algselt käsitsi ja viin hiljem arvutis kokku.
Foto pealt ei ole ma ühtegi torni maha joonistanud. Algul olid mul mustvalged fotod, mis värvilisele margile palju juurde ei andnud. Lisaks oleksin foto pealt joonistades eksinud ja seega teisigi eksitanud. Sõitsin nimelt bussiga Jumindale, läksin rannametsa tuletorni otsima ja leidsingi … ainult, et aja jooksul oli torn pikemaks ehitatud ja üle värvitud! Rohkem pole ma üritanudki enam fotot aluseks võtta ja pealegi tuleb selliste sõitudega ette nii mõnigi elamuslik seiklus. Sorgu tuletorni joonistamiseks talvel ületasin jalgsi jäätunud mere, Vaindloo, Mohni, Keri, Hara, Osmussaare tuletorni joonistamiseks tuli ette võtta paadisõit.
Aja jooksul on ikka tekkinud uusi küsimusi. Kuidas näiteks kujutada margil tuletorne, mis töötavad paaris ehk liitsihttuletorne? Põhikontseptsioon on sama, ainult landscape-formaadi asemel kasutan nende puhul portreeformaati. Nii saab visuaalselt kohe aru, mis tüüpi tuletorniga tegemist on.
Tuletornid on pigem põnev harrastus kui töö
Leian iga aasta puhkuse ajal nädalakese oma järjekordse nn ekspeditsiooni jaoks. Hiljem jätkan kujundusega juba kodus töölaua taga, meenutades möödunud seiklust.
Teada on, et Kiipsaare tuletorn Saaremaal on Eesti oma Pisa torn, mis seisab viltu vees mõned meetrid rannikust. Kui tuli aeg see tuletorn postmargile jäädvustada, tekkis väike mure, kuidas viltune tuletorn sellele jääb. Olin väheke pabinas, sõitsin Saaremaale. Ja milline rõõm, kui avastasin, et Kiipsaare tuletorn seisis tol aastal viltu n-ö õige nurga all nii, et joonistades polnud kallet näha! Põhjus selles, et Kiipsaare raudbetoonist tuletorn on ehitatud betoneeritud kividest padjale (see meenutab tagurpidi pööratud seent). Kui tuletorn on maa peal, siis on ta sirge; kui meri vallutab osa rannast, siis jääb tuletorni kivialus merepõhja liiva peale. Ja nii juhtubki, et kui lained uhuvad liiva ühelt küljelt ära, siis torn vajub sinnapoole, kui aga teiselt küljelt, siis teisele poole. Selline jonnipunn siis!
On ka nukram lugu. Kunagi joonistasin postmargi jaoks Kunda puittuletorni. Käisin kohapeal joonistamas… Juba siis oli see tuletornide nimekirjast kustutatud, aga ajaloomälestistest mitte. Ilmus postmark, ent mõne aja pärast põles see mahajäetud puittuletorn kivivundamendini maha. Nii elabki Kunda tuletorn vaid postmargil edasi.
Tuletornide sari aga jätkub – juba praegu, mil ma seda lugu kirjutan, on mu töölaual järgmise aasta tuletorn postmargile.
* * * * *
Maailmas on ligi 15 000 tuletorni, Läänemere ümbruses 360 ja Eestis 41 tuletorni ning 218 tulepaaki. On ka neid tuletorne, mis ei ole enam kasutusel, küll aga pakuvad nad huvi arhitektuuriobjektina (Laidunina, Kiipsaare, Käsmu tuletorn).
IALA (Rahvusvaheline Meremärkide ja Tuletornide administratsioonide Liit, asutatud 1957) välja valitud 100 tuletorni-arhitektuurimälestise nimekirjas on kuus Eesti tuletorni: Kõpu, Ruhnu, Tahkuna, Keri, Pakri ja Suurupi. Kõpu tuletorn on maailma kolme vanima seni järjekestvalt toimiva navigatsioonimärgi hulgas.
Muinsuskaitse all ehitismälestisena on 16 tuletornikompleksi: Kõpu, Suurupi ülemine ja alumine, Keri, Tallinna ülemine ja alumine, Vilsandi, Mohni, Vormsi, Ristna, Tahkuna, Ruhnu, Pakri, Käsmu, Laidunina tuletorn ja Kunda tuletorni varemed.
Külastajatele on avatud 12 tuletorni: Pakri, Kõpu, Ristna, Tahkuna, Vormsi (Saxby), Suurupi ülemine ja alumine, Sõrve, Ruhnu, Kihnu, Osmussaare ja Naissaare.
Eesti margid on populaarsed mujalgi – nende tellijaid on ligemale 50 riigist. Aastakomplekti tellijaid on 156. Eesti tuletornide marke näeb ka rahvusvahelistel filateelianäitustel.
* * * * *
Näitus on kokku pandud ERMi ja Roman Matkiewiczi materjalide, Eesti Posti, Eesti filateelia, Eesti tuletornide ja Veeteede Ameti veebilehe põhjal.
Tuletorni kohta saate lugeda, kui klõpsate infonuppu tööriistareal.
Head vaatamist!
* * * * *
Näituse toimkond: Eve Aab, Roman Matkiewicz, Reigo Lokk, Merike Tamm
Fototööd: Arp Karm
Toimetaja: Karin Kastehein
Roman Matkiewicz on lõpetanud Eesti Riikliku Kunstiinstituudi 1994. aastal raamatugraafiku erialal. Eesti Meremuuseumiga on ta seotud aastast 1987, töötades seal pikemat aega kunstnik-marinistina. Aastast 1995 on ta kujundanud tuletornide margisarja ja 25 aasta jooksul on tema käe all valminud Eesti 32 tuletorni ning kuue ajaloolise laeva postmargi kavandit.
Siin räägib ta oma teekonnast ise.
Tuletorni margisari tuli ise minu juurde
See oli ettepanek, millest ei saanud loobuda! Loodan, et see töö jätkub… Esimesena ilmus Pakri tuletorni mark 1995. aastal. Eellugu oli aga järgmine. Tol ajal demonteeriti Paldiskis tuumareaktorit allveelaevnike õppekeskuses ja Eesti Postil tuli mõte, et hea oleks kuidagi see taasavatud linn esile tuua. Pakkusingi visandeid sadamast või tuletornist. Viimane näis atraktiivsem. 1994. aastal esitatud postmargi kavand sai kiita ja nii tehti mulle ettepanek valida veel mõni tuletorn järgmisele postmargile. Koostasin tabeli Eesti tuletornidest ja hakkasin nende ajalugu põhjalikumalt uurima. Üsna kiiresti jõudsin järeldusele, et postmargi ilmumisega võiks tähistada ühe või teise tuletorni juubelit. Kõik edaspidi ilmunud Eesti tuletorni margid ongi seotud nende ehitusaasta tähtpäevaga.
Tahtsin tuletornide omapära näidata
Juba esimese postmargi tegemise käigus joonistus iseenesest välja kogu kontseptsioon. Esimesest, Pakri tuletornist alates joonistan alati visandeid kohapeal. Tookord istusin rongile ja sõitsin Paldiskisse ning jalutasin tuletorni juurde. Majakavaht lubas sisse ja ka laternaruumi ronida. Seal joonistasin üles tuletorni laterna. See oli väga huvitav, sest tuletorni juurde kuulub tavaliselt ju terve linnak. Nii ehitati neid komplekse eelmisel ja üle-eelmisel sajandil: torn, elamu, saun, pesuköök, kelder, kaev, petrooleumiait. Linnaku plaani kasutasin hiljem Vaindloo tuletorni postmargi esimese päeva ümbrikul ehk FDC-l.
Tuletorn joonistatud, tekkis küsimus, millisel taustal kujundada margil torni. Loogiline tundus merekaart, aga sellel on väga täpne rannajoon ja akvatoorium ning maismaa näeb seal välja pigem tühermaana. Otsustasin andmeid kombineerida. Võtsin 1938. aasta Eesti maanteede atlase ja kandsin sealt külad, talud ning kohanimed tuletorni postmargi kaardile. 1994. aastal, kui Pakri tuletorni marki kujundasin (ilmus 1995), lootsin sellele, et Paldiski linn ei ole enam kinnises tsoonis ning sõjaeelsed külad ja talud taastuvad mingi aja jooksul.
Kui merekaart Eesti tuletornide markidel on ajalooline, siis tuletorni tulesektorid, lähiveed ja rannajoon on väga täpsed ja nüüdisaegsed. Konsulteerin alati Veeteede Ameti spetsialistidega sel teemal. Aja jooksul võib olukord vees tuletorni ümber muutuda, vahetakse tule iseloomu, rajatakse uued veeteed, mis siis ka vastavalt märgistatakse. Üks tore legend räägib, et paadimees olevat sõitnud koju, tuletorni margiga kirjaümbrik nalja (või häda) pärast näpus, ja selle järgi ta kohale jõudiski!
Margil on peal tuletorni täpsed koordinaadid, ehitusaeg ja margi ilmumisaasta. Margil kujutatud tuletorn fikseerib ehitise hetkeseisu. Sarjas on ka neid, mis enam ei valgusta tulega mereteid, aga on ehitisena siiski alles (nt Kunda, Laidunina, Käsmu, Kiipsaare tuletorn).
Mida rohkem tuletorne uurisin, seda enam tahtsin teistelegi nende omapära näidata. Esimese päeva ümbriku (FDC) tagaküljele olen kujundanud mõnel juhul tuletorni metamorfoosi, muutused ajas (nt Osmussaare või Suurupi liitsihi tuletorn). Postmargiga paralleelselt kujundan maksikaardi (see on kunstiliselt kujundatud postkaart koos ilmuva postmargiga, mis on eritempliga kustutatud ilmumispäeval), FDC-ümbriku ja eritempli, püüdes nendel edasi anda rohkem infot tuletornist või selle asukohast. Tööd alustan alati vastava tuletorni kronoloogiaga. Kõik tuletorni elemendid joonistan algselt käsitsi ja viin hiljem arvutis kokku.
Foto pealt ei ole ma ühtegi torni maha joonistanud. Algul olid mul mustvalged fotod, mis värvilisele margile palju juurde ei andnud. Lisaks oleksin foto pealt joonistades eksinud ja seega teisigi eksitanud. Sõitsin nimelt bussiga Jumindale, läksin rannametsa tuletorni otsima ja leidsingi … ainult, et aja jooksul oli torn pikemaks ehitatud ja üle värvitud! Rohkem pole ma üritanudki enam fotot aluseks võtta ja pealegi tuleb selliste sõitudega ette nii mõnigi elamuslik seiklus. Sorgu tuletorni joonistamiseks talvel ületasin jalgsi jäätunud mere, Vaindloo, Mohni, Keri, Hara, Osmussaare tuletorni joonistamiseks tuli ette võtta paadisõit.
Aja jooksul on ikka tekkinud uusi küsimusi. Kuidas näiteks kujutada margil tuletorne, mis töötavad paaris ehk liitsihttuletorne? Põhikontseptsioon on sama, ainult landscape-formaadi asemel kasutan nende puhul portreeformaati. Nii saab visuaalselt kohe aru, mis tüüpi tuletorniga tegemist on.
Tuletornid on pigem põnev harrastus kui töö
Leian iga aasta puhkuse ajal nädalakese oma järjekordse nn ekspeditsiooni jaoks. Hiljem jätkan kujundusega juba kodus töölaua taga, meenutades möödunud seiklust.
Teada on, et Kiipsaare tuletorn Saaremaal on Eesti oma Pisa torn, mis seisab viltu vees mõned meetrid rannikust. Kui tuli aeg see tuletorn postmargile jäädvustada, tekkis väike mure, kuidas viltune tuletorn sellele jääb. Olin väheke pabinas, sõitsin Saaremaale. Ja milline rõõm, kui avastasin, et Kiipsaare tuletorn seisis tol aastal viltu n-ö õige nurga all nii, et joonistades polnud kallet näha! Põhjus selles, et Kiipsaare raudbetoonist tuletorn on ehitatud betoneeritud kividest padjale (see meenutab tagurpidi pööratud seent). Kui tuletorn on maa peal, siis on ta sirge; kui meri vallutab osa rannast, siis jääb tuletorni kivialus merepõhja liiva peale. Ja nii juhtubki, et kui lained uhuvad liiva ühelt küljelt ära, siis torn vajub sinnapoole, kui aga teiselt küljelt, siis teisele poole. Selline jonnipunn siis!
On ka nukram lugu. Kunagi joonistasin postmargi jaoks Kunda puittuletorni. Käisin kohapeal joonistamas… Juba siis oli see tuletornide nimekirjast kustutatud, aga ajaloomälestistest mitte. Ilmus postmark, ent mõne aja pärast põles see mahajäetud puittuletorn kivivundamendini maha. Nii elabki Kunda tuletorn vaid postmargil edasi.
Tuletornide sari aga jätkub – juba praegu, mil ma seda lugu kirjutan, on mu töölaual järgmise aasta tuletorn postmargile.
* * * * *
Maailmas on ligi 15 000 tuletorni, Läänemere ümbruses 360 ja Eestis 41 tuletorni ning 218 tulepaaki. On ka neid tuletorne, mis ei ole enam kasutusel, küll aga pakuvad nad huvi arhitektuuriobjektina (Laidunina, Kiipsaare, Käsmu tuletorn).
IALA (Rahvusvaheline Meremärkide ja Tuletornide administratsioonide Liit, asutatud 1957) välja valitud 100 tuletorni-arhitektuurimälestise nimekirjas on kuus Eesti tuletorni: Kõpu, Ruhnu, Tahkuna, Keri, Pakri ja Suurupi. Kõpu tuletorn on maailma kolme vanima seni järjekestvalt toimiva navigatsioonimärgi hulgas.
Muinsuskaitse all ehitismälestisena on 16 tuletornikompleksi: Kõpu, Suurupi ülemine ja alumine, Keri, Tallinna ülemine ja alumine, Vilsandi, Mohni, Vormsi, Ristna, Tahkuna, Ruhnu, Pakri, Käsmu, Laidunina tuletorn ja Kunda tuletorni varemed.
Külastajatele on avatud 12 tuletorni: Pakri, Kõpu, Ristna, Tahkuna, Vormsi (Saxby), Suurupi ülemine ja alumine, Sõrve, Ruhnu, Kihnu, Osmussaare ja Naissaare.
Eesti margid on populaarsed mujalgi – nende tellijaid on ligemale 50 riigist. Aastakomplekti tellijaid on 156. Eesti tuletornide marke näeb ka rahvusvahelistel filateelianäitustel.
* * * * *
Näitus on kokku pandud ERMi ja Roman Matkiewiczi materjalide, Eesti Posti, Eesti filateelia, Eesti tuletornide ja Veeteede Ameti veebilehe põhjal.
Tuletorni kohta saate lugeda, kui klõpsate infonuppu tööriistareal.
Head vaatamist!
* * * * *
Näituse toimkond: Eve Aab, Roman Matkiewicz, Reigo Lokk, Merike Tamm
Fototööd: Arp Karm
Toimetaja: Karin Kastehein

Sorgu tuletorn, 7.01.2004
Sorgu tuletorn paikneb samanimelisel saarel Liivi lahes Pärnust 28 km edelas, Manilaiust 5 km kagus. Esimene valgustamata puitmärk, mis moodustas nelinurkse torni, püstitati saare lõunatippu 1864. aastal, tähistamaks sissesõitu Pärnu lahte. 1903. aastal ehitati Sorgu saare põhjarannale uus punasest tellisest 22 m kõrgune torn, vahimaja ja kütuseait.
ERMi kogu
Sorgu tuletorn paikneb samanimelisel saarel Liivi lahes Pärnust 28 km edelas, Manilaiust 5 km kagus. Esimene valgustamata puitmärk, mis moodustas nelinurkse torni, püstitati saare lõunatippu 1864. aastal, tähistamaks sissesõitu Pärnu lahte. 1903. aastal ehitati Sorgu saare põhjarannale uus punasest tellisest 22 m kõrgune torn, vahimaja ja kütuseait.
ERMi kogu

Esimese päeva ümbrik (FDC) „Sorgu tuletorn“, 7.01.2004
Sorgu tuletorn valmis 1904. aastal ja alustas kohe tööd, heites valgust punase püsiva tulega. Tule kõrgus jalamilt 16,1, merepinnast 19,2 meetrit. 1927. aastal tehti tuletornis kapitaalremont, mille tulemusena kasvas tule nähtavus 10 miilini. Tänapäeval kujutab Sorgu tuletorn endast laternaruumi ja rõduga punast tellistorni. Valge tule nähtavus 7 miili, punasel 3 miili.
ERMi kogu
Sorgu tuletorn valmis 1904. aastal ja alustas kohe tööd, heites valgust punase püsiva tulega. Tule kõrgus jalamilt 16,1, merepinnast 19,2 meetrit. 1927. aastal tehti tuletornis kapitaalremont, mille tulemusena kasvas tule nähtavus 10 miilini. Tänapäeval kujutab Sorgu tuletorn endast laternaruumi ja rõduga punast tellistorni. Valge tule nähtavus 7 miili, punasel 3 miili.
ERMi kogu

Norrby liitsihi tuletornid, 11.01.2005
Vormsi saare Norbby tuletornid määravad Eesti randade pikima liitsihi, mis ulatub Osmussaare ja Põõsapea vahelisest väinast Ramsi sihituledeni Voosi kurgus, kokku ligi 11,5 miili. Esimese maailmasõja ajal ehitatud puitsõrestiktornid asendati 1935. aastal silindriliste raudbetoontornidega. Ülemine torn on 32 meetrit kõrge, 8-tahulisel soklikorrusel on 3-meetrise läbimõõduga ümmargune rõduga osa ja sellel 2-meetrise läbimõõduga tuleruum.
ERMi kogu
Vormsi saare Norbby tuletornid määravad Eesti randade pikima liitsihi, mis ulatub Osmussaare ja Põõsapea vahelisest väinast Ramsi sihituledeni Voosi kurgus, kokku ligi 11,5 miili. Esimese maailmasõja ajal ehitatud puitsõrestiktornid asendati 1935. aastal silindriliste raudbetoontornidega. Ülemine torn on 32 meetrit kõrge, 8-tahulisel soklikorrusel on 3-meetrise läbimõõduga ümmargune rõduga osa ja sellel 2-meetrise läbimõõduga tuleruum.
ERMi kogu

Esimese päeva ümbrik (FDC) „Norrby liitsihi tuletornid“, 11.01.2005
Alumine torn, mis on 24 meetrit kõrge, asub ülemisest 952 m kaugusel Vormsi kirderannikul. 8-tahulisel soklikorrusel on 2-meetrise läbimõõduga ümmargune rõdu ja tuleruumiga osa. Tornid on valged, ülemisel tornil on pealmine kolmandik punane. Alumisel tornil on lühiplinktuled, ülemisel aga varjutavad tuled. Liitsihi suunas valgustavate valgete tulede nähtavus on 12 miili.
ERMi kogu
Alumine torn, mis on 24 meetrit kõrge, asub ülemisest 952 m kaugusel Vormsi kirderannikul. 8-tahulisel soklikorrusel on 2-meetrise läbimõõduga ümmargune rõdu ja tuleruumiga osa. Tornid on valged, ülemisel tornil on pealmine kolmandik punane. Alumisel tornil on lühiplinktuled, ülemisel aga varjutavad tuled. Liitsihi suunas valgustavate valgete tulede nähtavus on 12 miili.
ERMi kogu

Maksikaart „Norrby liitsihi tuletornid“, 11.01.2005
Matkiewiczile oli Vormsi saare Norrby tuletornid esimene kogemus kujundada paaris tuletorne, mis moodustavad sihi. Kavandil on näha algsed puutuletornid ja hilisemad raudbetooni valatud, mis on säilinud tänaseni. Kaardi tagaküljel on Vormsi saare kaart tuletornide asukohaga. Margile jäi asukoht kadreerituna: väiksed detailid ja siht, mis viib sadamasse suurelt laevateelt. Esimese päeva ümbrikul on näidatud Vormsi saare koht Eestimaa kaardil.
Norbby alumise tuletorni koorinaadid on 59ᵒ01,20ʾ N 23ᵒ21,07ʾ E, ülemisel: 59ᵒ00,70ʾ N 23ᵒ20,85ʾ E.
ERMi kogu
Matkiewiczile oli Vormsi saare Norrby tuletornid esimene kogemus kujundada paaris tuletorne, mis moodustavad sihi. Kavandil on näha algsed puutuletornid ja hilisemad raudbetooni valatud, mis on säilinud tänaseni. Kaardi tagaküljel on Vormsi saare kaart tuletornide asukohaga. Margile jäi asukoht kadreerituna: väiksed detailid ja siht, mis viib sadamasse suurelt laevateelt. Esimese päeva ümbrikul on näidatud Vormsi saare koht Eestimaa kaardil.
Norbby alumise tuletorni koorinaadid on 59ᵒ01,20ʾ N 23ᵒ21,07ʾ E, ülemisel: 59ᵒ00,70ʾ N 23ᵒ20,85ʾ E.
ERMi kogu

Tallinna liitsihi tuletornid, 12.04.2006
Tallinna tuletornid moodustavad sihi kõigi Tallinna lahte põhja poolt ümbritsevate madalike vahel, suunates ohutut sissesõitu Tallinna reidile ja sadamasse. Alumine sihttuletorn on punase koonilise torniga kivihoone, mis on ehitatud 1806. aastal ning saanud praeguse kuju 1839. Jalamilt on see 18 ja merepinnast 48 meetrit kõrge. See paikneb vahetult Lasnamäe panga serval, valgustab ööpäevaringselt ning tule nähtavus on 19 meremiili.
ERMi kogu
Tallinna tuletornid moodustavad sihi kõigi Tallinna lahte põhja poolt ümbritsevate madalike vahel, suunates ohutut sissesõitu Tallinna reidile ja sadamasse. Alumine sihttuletorn on punase koonilise torniga kivihoone, mis on ehitatud 1806. aastal ning saanud praeguse kuju 1839. Jalamilt on see 18 ja merepinnast 48 meetrit kõrge. See paikneb vahetult Lasnamäe panga serval, valgustab ööpäevaringselt ning tule nähtavus on 19 meremiili.
ERMi kogu

Esimese päeva ümbrik (FDC) „Tallinna liitsihi tuletornid“, 12.04.2006
Ülemine ehk lõunapoolne sihttuletorn on laternaruumi ja rõduga kivitorn, mis on ehitatud 1835. aastal ning saanud praeguse kuju 1896. aastal. Alt valge, ülalt must tuletorn asub Lasnamäel ning on jalamilt 40 ja merepinnast 80 meetrit. See valgustab samuti ööpäevaringselt ja tule nähtavus on 23 meremiili.
ERMi kogu
Ülemine ehk lõunapoolne sihttuletorn on laternaruumi ja rõduga kivitorn, mis on ehitatud 1835. aastal ning saanud praeguse kuju 1896. aastal. Alt valge, ülalt must tuletorn asub Lasnamäel ning on jalamilt 40 ja merepinnast 80 meetrit. See valgustab samuti ööpäevaringselt ja tule nähtavus on 23 meremiili.
ERMi kogu

Maksikaart „Tallinna liitsihi tuletornid“, 12.04.2006
Tallinna alumine tuletorn asub 1,1 km kaugusel linna ülemisest tuletornist põhjas. Lähedal on Kadrioru park ja KUMU. Tuletorni aadress on Valge 3, selle kõrval asub Veeteede Amet. Tallinna alumise tuletorni koorinaadid on 59ᵒ26,23ʾ N 24ᵒ47,92ʾ E, ülemisel 59ᵒ25,67ʾ N 24ᵒ48,34ʾ E.
Tallinna tuletornid on muinsuskaitse all.
ERMi kogu
Tallinna alumine tuletorn asub 1,1 km kaugusel linna ülemisest tuletornist põhjas. Lähedal on Kadrioru park ja KUMU. Tuletorni aadress on Valge 3, selle kõrval asub Veeteede Amet. Tallinna alumise tuletorni koorinaadid on 59ᵒ26,23ʾ N 24ᵒ47,92ʾ E, ülemisel 59ᵒ25,67ʾ N 24ᵒ48,34ʾ E.
Tallinna tuletornid on muinsuskaitse all.
ERMi kogu

Juminda tuletorn, 8.03.2007
Juminda on Põhja-Eesti suurim poolsaar. Hara lahte ja Loksa sadamasse sissesõidu kindlustamiseks paigutati 1931. aastal poolsaare tipus asuva piirivalvekordoni vaateplatvormi nurgale automaatplinktuli. 1937. aastal püstitati selle asemele 24 meetri kõrgune tuletorn. 1981. aastal viidi tuletorn autonoomsele režiimile ja tule nähtavuskaugust suurendati 15 miilini.
ERMi kogu
Juminda on Põhja-Eesti suurim poolsaar. Hara lahte ja Loksa sadamasse sissesõidu kindlustamiseks paigutati 1931. aastal poolsaare tipus asuva piirivalvekordoni vaateplatvormi nurgale automaatplinktuli. 1937. aastal püstitati selle asemele 24 meetri kõrgune tuletorn. 1981. aastal viidi tuletorn autonoomsele režiimile ja tule nähtavuskaugust suurendati 15 miilini.
ERMi kogu

Esimese päeva ümbrik (FDC) „Juminda tuletorn“, 8.03.2007
2006. aastal paigaldati kõrguse suurendamiseks Juminda tuletornile 8 metalltorust ülaosa. Nüüd on torni kõrgus 32 meetrit ja tule kõrgus merepinnast 40 meetrit. Juminda tuletorn on laternaruumi ning kahe rõduga silindrikujuline metall- ja betoontorn, ülalt punane, keskelt must, alt valge.
Ümbriku pöördel on näha tuletorni ehitusetappe.
ERMi kogu
2006. aastal paigaldati kõrguse suurendamiseks Juminda tuletornile 8 metalltorust ülaosa. Nüüd on torni kõrgus 32 meetrit ja tule kõrgus merepinnast 40 meetrit. Juminda tuletorn on laternaruumi ning kahe rõduga silindrikujuline metall- ja betoontorn, ülalt punane, keskelt must, alt valge.
Ümbriku pöördel on näha tuletorni ehitusetappe.
ERMi kogu

Mehikoorma tuletorn, 24.01 2008
1938. aasta sügisel ehitati Mehikoormasse Peipsi järve rannamaade suurim ja kõrgeim laternaruumi ja rõduga silindrikujuline raudbetoonist tuletorn (läbimõõt 3 m, kõrgus jalamist 15 m). Tuletorni tuli on valge ja põleb pimedal ajal aprillist novembrini, nähtavuskaugus on 10 miili.
ERMi kogu
1938. aasta sügisel ehitati Mehikoormasse Peipsi järve rannamaade suurim ja kõrgeim laternaruumi ja rõduga silindrikujuline raudbetoonist tuletorn (läbimõõt 3 m, kõrgus jalamist 15 m). Tuletorni tuli on valge ja põleb pimedal ajal aprillist novembrini, nähtavuskaugus on 10 miili.
ERMi kogu