7. veebruaril 2018 algusega kell 10 toimus Eesti Rahva Muuseumi ja Eesti Ajaloo-ja Ühsikonnaõpetajate Seltsi eestvedamisel üle-eestiline ajarännak 1918. aasta veebruari lõppu ehk aega, mil teadmine riiklikust iseseisvusest erinevates Eestimaa paikades inimesteni jõudis. Ajarännakus osales üle 8400 õpilase.

Mõte, et Eesti, Läti, Leedu ja Soome muuseumid võiksid ühiselt oma riigi sünnipäeva tähistada, tekkis organisatsiooni Bridging Ages* ajarännakute konverentsil juba 2015. aastal. Aasta hiljem sai projekt Heritage Bridge Nordplus Horizontali programmist toetuse ning ettevalmistused ajarännakute läbiviimiseks neljas riigis said alata. Projekti partneriteks olid Tukumsi Muuseum Lätist, Gargždai Muuseum Leedust, Ostrobothnia Lastekultuuri Võrgustik BARK Soomest ning Eesti Rahva Muuseum ja Audentese Erakool Eestist.




See, kuidas ajarännakutega oma kodumaa sünnipäeva tähistada, jäi iga partneri lahendada: Soomes kutsuti kõiki Ostrobothnia maakonna 7. klasside õpilasi osalema ajarännakus 1917. aasta lõppu, mil Soome riiklik iseseisvus oli välja kuulutatud, kuid hirm kodusõja puhkemise ees oli suur. Läti ja Leedu muuseumides planeeriti selleks puhuks välja töötada uus ajarännaku programm.

Kuna Eestis ei ole antud ajalooõppe meetod veel nii laialdaselt levinud, siis leidsime, et käesolev projekt annab meile hea võimaluse ajarännaku ideed, ettevalmistust ning läbiviimist tutvustada ning ergutada koole ja muuseume selles kaasa lööma. Seepärast võtsime vastu otsuse, et ajarännak 1918. aasta veebruari lõppu toimub üle kogu Eesti samal ajal – 7. veebruaril 2018. aastal kell 10. Meie lootustes pidi sama kuupäev ning kellaaeg tekitama õhina ning küünarnukitunde nagu 1989. aasta augustis, mil inimesed Tallinnast Vilniuseni Balti ketis seisid.

Eeltööd ajarännaku toimumiseks kestsid kaks aastat, mille jooksul tutvustasime oma ideed nii kirjalike üleskutsete kui esinemistega õpetajate üritustel. Arutelukeskkonnaks lõime Facebooki grupi Ajarännak. Kohtumistel õpetajatega selgus, et kuigi üldteadmisi 1918. aastal toimunust omatakse, jääb puudu teadmistest kultuuri- ja argielu tasandil. Seepärast korraldasime õpetajatele kaks koolituspäeva, kus räägiti ajastu poliitilisest taustast, moe- ja kooliloost. Ühiselt arutleti ning pandi kirja ka nägemus sellest, mis 7. veebruaril 2018 paljudes eesti koolides toimuma hakkab. Näidisstsenaariumi järgi viidi eelmise aasta oktoobri lõpus Eesti Vabaõhumuuseumis läbi meeleolukas ajarännak, et projektis kaasa löövatel õpetajatel tekiks selgem arusaam ning kindlustunne ajarännaku korraldusest ning läbiviimisest.
 

 

7. veebruaril sõitis ERMi sõsarmuuseumisse Heimtalis Viljandimaal bussitäis Audentese Erakooli õpilasi ja õpetajaid, projekti partnerid Soomest, Lätist ja Leedust ning hulk ERMi töötajaid selleks, et ühiselt läbi viia ajarännak pühapäeva, 24. veebruari 1918.

Asjaosaliste ettevalmistus ajarännakuks oli põhjalik – värskendatud ajalooteadmised, ajastukohased kostüümid ning oma rolli võtmiseks ajastukohane nimi rinnas. Kohanemiseks joodi üheskoos tassike teed ning rännak võis alata.

Vana koolikella kõlina saatel liiguti kümnendite kaupa ajas tagasi aastasse 1918. Ajas tagasi rännates tuli meeles pidada üht – teadmised sellest, mis toimus pärast 24. veebruari 1918 tuli nüüd unustada. Seda päeva alustasime puhtalt lehelt.
 

Stsenaariumi kohaselt olime pühapäevakooli õpilaste ja külaelanikena kogunenud Heimtali koolimajja ning ootasime kohalikku kirikuõpetajat Julius Köstrit. Rahva seas istus ka võõraid – leedu talupojad ja läti kaupmehe perekond, kes olid Tartu turult suundumas koduteele, samuti mõned soome tudengineiud. Kohalik organist mängis pilli, kuid kirikuõpetaja tulek aina viibis.

Järsku tormas veidi ähmis õpetaja kambrisse ning teatas:
"Kallid õpilased ja kogudus! Põikasin hommikuse jumalateenistuse ja pühapäevakooli vahel Sinialliku raudteejaamast läbi, et saada kätte Pärnust saadetud pamp vastsete lauluraamatutega. Ja seal kuulsin rongirahvalt ärevaid uudiseid: Pärnus olevat eile Eesti iseseisvus välja kuulutatud ja mulle anti rongist kaasa ka hulk manifeste, kus see kõik sees seisab."

Õpetaja luges manifesti ette ning klassiruumi haaras sumin – selline uudis tuli üllatusena. Kauaoodatud iseseisvus! Ent kas me siiski olime iseseisvuse osas nii ühtsel meelel?
Enne ajarännaku algust oli iga osaleja loosinud omale maailmavaate, mida tal sel päeval kandis: isamaaline, sotsialist või alalhoidlik pessimist. Neist esimesed olid iseseisvuse poolt ning veendunud, et eestlased vaid ise oma saatust juhtides rahvana saavad edasi kesta. Sotsialistid olid veendunud, et vaid Venemaa kaitse all saab eestlane hakkama – vaesuses ja võrdsuses. Alalhoidlikud pessimistid aga ei soovinud midagi muuta – las olla nii nagu alati on olnud, mis iseseisvust eestlastel taga ajada!

Erinevaid maailmavaateid väljendasid kolm väljakirjutatud rolli: vallakirjutaja Andres Saal, lesestunud saunik Alma Vasar ning talunaine  Kadri Ilves. Nende värvikad sõnavõtud algatasid arutelu: Milline on Eesti Vabariik, kus igal inimloomal on hea elada? Ja mida meie saame selle heaks ära teha?

Nende küsimuste üle arutlesid pühapäevakooli õpilased elavalt. Hoolimata vaidlustest ning erinevatest arvamustest jõuti lõpuks ühisele arusaamisele: vaid ise oma saatuse üle otsustades saame üles ehitada riigi, kus iga eestlane saab teha tööd ning elada rahulikku ja täisväärtuslikku elu. Iseseisev riik on selleks ainus võimalus!

Rõõmusõnumi valguses palus kirikuõpetaja kohalviibijad lõunasöögile. Selleks kaeti valgete linadega pidulauad, mis kaunistati paberist lõigatud tammelehtede ning sinimustvalgete lintidega. Jalgteed lükati lumest puhtaks ning kelkudel veeti vallamajast koolimajja lõunasöök.

Pärast ühist pidusööki jõudis ajarännak lõpule. Koolikell kõlises aega kümnendite kaupa tagasi tänasesse päeva…
 
Projektis Ajarännak 1918 osales 52 kooli ja muuseumi kümnest maakonnast üle Eesti. Saja aasta tagusesse aega rändas üle 8400 õpilase.
 

Ajarännak 1918 on "Eesti Muuseumide Aastaauhinnad 2018" nominent hariduse kategoorias.

Ajarännaku kui meetodiga saab omal käel tutvuda organisatsiooni Bridging Ages* kodulehel.

Heritage Bridge on projekt, mille raames Soome, Eesti, Läti ja Leedu muuseumid ning koolid tähistavad ajarännakutega  oma kodumaa 100. sünnipäeva. Projekti toetas programm NordPlus Horizontal.

* Bridging Ages on rahvusvaheline muuseumitöötajaid, ajalooõpetajaid ning vabatahtlikke ühendav organisatsioon, mille eesmärk on ajarännaku kui aktiivõppemeetodi tutvustamine ning ajarännakute korraldamine.
 

Projektis osalenud koolid ja asutused

 

1. Abja Gümnaasium
   Antsla Gümnaasium

2. Audentese Erakool

3. Audentese Spordigümnaasium

   Eesti Ajaloo- Ja Ühiskonnaõpetuse Selts
   Eesti Põllumajandusmuuseum

4. Eesti Rahva Muuseum

   Heimtali Muuseum
   Holstre Kool

5. Hugo Treffneri Gümnaasium

   Jõgeva Põhikool

6. Keeni Põhikool

   Kilingi-Nõmme Gümnaasium

7. Kohila Gümnaasium

   Kurtna Kool
8. Kääpa Kool

9. Lagedi Põhikool

   Lähte Ühisgümnaasium
10. Muraste Kool
11. Mõisaküla Kool
12. Olustvere Põhikool
13. Orava Kool

14. Oru Põhikool

15. Otepää Gümnaasium

    Paistu Kool

16. Paldiski Ühisgümnaasium

    Põlva Kool

17. Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium

18. Rakvere Gümnaasium

    Sangaste loss
    Tallinna Kesklinna Põhikool

19. Tallinna Kuristiku Gümnaasium

20. Tallinna Reaalkool

21. Tamsalu Gümnaasium

    Tartu Hansa Kool
22. Tartu Herbert Masingu Kool

23. Tarvastu Gümnaasium

    Türi Ühisgümnaasium

24. Vanalinna Hariduskolleegium

25. Vara Põhikool

26. Varstu Kool

27. Viljandi Gümnaasium

28. Viljandi Jakobsoni Kool

29. Viljandi Kaare Kool

30. Viljandi Kesklinna Kool

31. Viljandi Muuseum

32. Viljandi Paalalinna Kool

    Viljandi ajaloo- ja ühiskonnaõpetajate aineühendus
    Vinni-Pajusti Gümnaasium

33. Võru Kreutzwaldi Kool

34. Väike-Maarja Gümnaasium

35. Väike-Maarja Muuseum

36. Vändra Gümnaasium

37. Ülenurme Gümnaasium

38. https://www.postimees.ee/4402671/fotod-ermi-ajarannak-viis-opilased-iseseisvuse-sunniaega?gallery=118145&image=7556539