ERMi teadurite uurimistöös on film muutunud üha olulisemaks väljundiks, filmi kasutatakse näitustel erinevate kultuurimuutuste visualiseerimiseks ning kaamerast on saanud uurimisvahend peaaegu kõigil välitöödel.
 
Lisaks arhiivi jõudvale välitöömaterjalile on monteeritud filmideks ka mitmete aastate uuringud, näiteks Indrek Jäätsi välitööd permikomide ja lutside juurde, Terje Anepaio mäletamisteemaliste välitööde intervjuud, Vaike Reemanni välitööd Avinurmes ja ülevaade küüpide valmistamisest. 2011. aastal ilmus ka esimene ERMi arhiivimaterjale ja vanemat filmitoodangut tutvustav DVD sarjast "Eesti etnograafiline film".
 
Lisaks korraldab ERM koostöös Maailmafilmi Ühinguga esmajoones dokumentaalsele kinokunstile pühendatud Maailmafilmi festivali, mille eesmärgiks on ehitada silda filmitegijate ja -vaatajate vahel. Festivali huvitab antropoloogiline ja analüütiline lähenemine inimestele, kultuuridele ja ühiskondadele.
 
Vaata ka:

---

Eesti etnograafiline film III. Vepslased (2015)
Film e-poes
Koostajad: Svetlana Karm, Indrek Jääts
Kestus: 128 min
 
DVD sisaldab filme "Ühest puutüvest õõnestatud vene tegemine" (1980, 30´) ja "Vepslased 20. sajandi algul" (1981, 58´). Esimese filmi näol on tegemist ühepuupaadi valmistamisprotsessi võrdleva käsitlusega, kus kõrvutatakse vepsa (1967. aasta välitööd) ja eesti meistrite (1969. aasta välitööd) töövõtteid ning teine on etnograafiline ülevaade, milles on põimunud teaduslik rekonstruktsioon (töövõtted) ja spontaansed olukorrad (külavaated, ehitised, pühad). Aleksei Petersoni juhtimisel valminud film võtab kokku selle, mida arvati teadvat vepsa külast 20. sajandi alguses.
 
Kadunud hõim: Lugu Lutsi maarahvast (2014)
Film e-poes
Režissöörid: Indrek Jääts, Maido Selgmäe
Kestus: 53 min
 
Film räägib tänaseks kadunud eesti rahvakillust Lätimaa idaservas. See on reis Lutsi maarahva kunagistesse küladesse, "kadunud hõimu" järeltulijate juurde. Paralleelselt jutustatakse arhiiviallikaile tuginedes lugu eesti humanitaaride ja avalikkuse huvist Lutsi maarahva vastu.
 
Eesti Rahva Muuseumi välitööd: Avinurme 2012. Elulaad (2013)
Film e-poes
Koostaja: Vaike Reemann
Kaamera: Maido Selgmäe
Kestus: 69 min
 
Avinurme paikneb Alutaguse metsade ja soode lõunaservas, kus metsarikkus võimaldas lisaelatist puutööst ja 19. sajandi lõpuks oli Avinurmest kujunenud suurim puutöömeistrite keskus Eestis. Pärandit arendatakse tänapäeva Avinurme käsitöönduses loovalt edasi, mida 2012. aasta suve välitöödel jäädvustati.
 
Eesti etnograafiline film II. Udmurdid (2013)
Film e-poes
Koostaja: Svetlana Karm
Kestus: 210 min
 
Kahest DVD-plaadist koosnev väljaanne sisaldab ERMi ja Udmurdi Vabariigi Rahvusmuuseumi koostöös valminud populaarteaduslikke filme "Lõunaudmurdid 20. sajandi alguses" (1983), "Lõunaudmurtide religioosne kombestik 20. sajandi alguses" (1983) ning "Põhjaudmurdid 20. sajandi alguses" (1995). Filmide autorid on Serafima Lebedeva ja Aleksei Peterson, operaator Aado Lintrop. Originaalmaterjal on vene keeles, filmidele on lisatud subtiitrid eesti, udmurdi ja inglise keeles.
 
Meie mäletame! Meie mälestame! (2012)
Film e-poes
Režissöörid: Terje Anepaio, Maido Selgmäe
Kestus: 53 min
 
Film räägib ajaloomälust ning uurib, kes hoiavad stalinistlike repressioonide kogemust meie ühismälus tänapäeval, ja küsib, kes hakkavad seda tegema tulevikus. Dokumentaalfilmi fookuses on mementolased – inimesed, kes on repressioonid läbi elanud ning kuuluvad sama saatusega inimesi ühendavasse Eesti Memento Liitu. Film põhineb aastatel 2008–2009 salvestatud materjalidel. Dokumentaal sobib laiendavaks materjaliks gümnaasiumiõppes küüditamisteema käsitlemisel.
 
Eesti etnograafiline film I. Kaks filmi eesti etnograafiast (2011)
Koostaja: Indrek Jääts
Kestus: 128 min
 
DVD-plaat "Kaks filmi eesti etnograafiast" on pühendatud ERMi kauaaegse direktori Aleksei Petersoni 80. juubelile. DVDl on tema osalusel valminud filmid "Jääalune kalapüük Audrus" (1964) ja "Eesti küla sajandivahetusel" (1978) ning intervjuu Aleksei Petersoniga (2009). DVDle on lisatud tutvustus etnograafilise filmi sünniloost Eesti Rahva Muuseumis nõukogude perioodil.
 
Küübitegu. Vanade tehnikate uus elu (2010)
Koostajad: Andres Koidu, Vaike Reemann, Maido Selgmäe
Kestus: 123 min
 
Küüp on ühest puutükist õõnestatud lükandkaanega karp. DVD "Küübitegu" näitab karbi õõnestamist ning selle kirjamist noa ja peitliga. DVD valmis Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu ja Eesti Rahva Muuseumi koostöös Eesti Kultuurkapitali toetusel.
 
Permikomi sügis (2009)
Režissöörid: Indrek Jääts, Maido Selgmäe
Kestus: 57 min
 
Permikomidest tehtud filmi võtted toimusid 2008. aasta septembris Venemaal Permi krais Permikomi Ringkonnas – peamiselt ringkonna pealinnas Kudõmkaris ning lähikonna külades.  Intervjuude ja argielustseenide kaudu dokumenteerib film praegust majanduslikku ja kultuurilist olukorda permikomide asualal, mis kuulub Venemaa Euroopa-osa vaeseimate piirkondade hulka. Uuritakse, mida tähendab olla permikomi tänapäeva Venemaal.
 

Minu Jõulujutt (CD) (2011)
Juttude autorid: Anna-Liisa Palok, Diana Nõmmemees, Helen Saks, Katrin Riso, Kertu Külaots, Külli Kruus, Margit Partei, Siim Loost
Toimetaja: Tuuli Kaalep
Kujundaja: Jane Liiv
 
Heliraamatusse "Minu jõulujutt" on koondatud ERMi 2010. aasta jõulujutuvõistluse kaheksa noore autori auhinnatud lood. CD sobib kuulamiseks jõuluaegsel autosõidul või hoopis unejutuna.  Lood räägivad sellest, kuidas mööduvad päkapikkude tegusad päevad. Nende vahendusel saab kohtuda ka pensionile läinud jõuluvanaga, kogeda jõule kui imedeaega ning mõtiskleda selle üle, kuidas hoida jõule muutumast pelgalt tarbimispühaks.
 
Küüditamisnäitus 14. juuni´41. Pole rahvast, pole probleemi (CD) (2006)
Koostajad: Kristjan Raba, Vaike Reemann, Piret Õunapuu
 
14. juuni 1941 on üks traagilisemaid päevi Eesti lähiajaloos. Sel päeval sai alguse tuhandete mitte milleski süüdi olevate eestlaste küüditamine Siberisse - külmale maale, kust tagasipöördujaid oli vähe. 2001. aasta suvel oli Tallinnas Kanuti gildi majas avatud 1941. aasta küüditamise mälestuseks näitus "14. juuni 1941". Näituse virtuaalversioon annab lisaks ajaloosündmustele edasi hetki ja tundeid, mis kaasnesid küüditamisega ja mis sai inimestest Siberis.