KONSERVEERIMINE
Ajaloost
Eesti Rahva Muuseum asutati 1909. aastal. Järk-järgult hakati tegelema ka kogutud esemete säilitustööga: puhastamise, desinfitseerimise ja korrastamisega.
1965. aasta 30. septembril loodi fondide osakonda konserveerimis-restaureerimisüksus, algse nimetusega restaureerimislaboratoorium, kus töötasid metalli-, tekstiili- ja puidurestauraator-kunstnikud.
1991. aastal moodustati spetsiaalselt kogude hooldamisega tegelev allüksus, mida nimetati siis hügieenisektoriks. Selle ülesandeks oli esemete esmane hooldamine, kahjuritõrje ja õigete keskkonnatingimuste tagamine.
Aastate jooksul on konservaatorite ja kogude hooldamisega tegelevate töötajate ja pädevusvaldkondade arv järjepidevalt kasvanud, samuti on paranenud erialane ettevalmistus ja töötingimused.
Aastast 2008 on konservaatorid ja kogude hooldajad-säilitajad taas ühes osakonnas, mida nüüd nimetatakse konserveerimisosakonnaks.
Konserveerimisosakond
Eesti Rahva Muuseumi kogudes säilitatakse üle miljoni säiliku ja nende arv kasvab pidevalt.
Konserveerimisosakonna põhiline eesmärk on tagada muuseumi eseme- ja arhiivikogude pikaajaline säilivus ning kasutatavus tulevaste põlvede jaoks.
Osakonnas tegeletakse kogude hooldamisega ja vajadusel konserveerimisega, samuti jälgitakse hoidlate ja ekspositsioonisaalide keskkonnatingimusi ning museaalide seisundit. Museaale valmistatakse ette näitusteks ning kindlustatakse, et nende transportimine ja eksponeerimine oleks nõuetekohane.
Kogude hooldustalituse töö
Säilitustegevuses on esiplaanil kogude kahjustuste ennetamine. Põhitähelepanu on suunatud säilitustingimuste parandamisele ja kahjustumisriskide vähendamisele nii museaalide hoidmisel kui ka eksponeerimisel ja uurimisel. Regulaarselt kontrollitakse bioloogiliste kahjustajate võimalikku mõju, menetletakse kahjustusi ja puhastatakse hoidlaruume. Samuti hoitakse silm peal keskkonnatingimustel ning valmistatakse pikaajaliseks säilitamiseks sobivatest materjalidest pakendeid.
Konserveerimistöö
Konservaatorite erialane spetsialiseerumine lähtub ERMi kogudes olevate säilikute põhimaterjalidest. Pädevusvaldkonnaks on tekstiil-, puit-, metall-, paber-, nahk- ja plastikmaterjalidest objektide konserveerimine. Lisaks sellele tegeletakse ka polükroomse puidu- ja eri tüüpi fotomaterjalide konserveerimisega. Praktilises töös kasutatakse nii sekkuvat kui mittesekkuvat lähenemist, tulenevalt museaali materjalist, kahjustustest ja konserveerimiseesmärgist. Meetoditest olenemata on eesmärgiks aeglustada lagunemisprotsessi, säilitada võimalikult suurel määral museaaliga kaasa käivat informatsiooni ja leida uusi eseme ajalugu või legendi täiendavaid ning toetavaid fakte.
Teaduslik uurimistöö
Konserveerimisosakonna laboris on võimalik läbi viia esmaseid esemeuuringuid ja katsetada uusi konserveerimismetoodikaid. Põhjalike uuringute teostamiseks ja uurimismeetodite ning konserveerimismetoodikate arendamiseks tehakse koostööd teiste Eesti ja välismaa mälu- ning teadusasutustega.
Väljund
Selleks, et teadmisi ja kogemusi jagada, anname konsultatsioone ning korraldame koolitusi ja infopäevi teistele muuseumidele ning erialaspetsialistidele. Meie konservaatorid esinevad uurimistöid käsitlevate ettekannetega mitmetel seminaridel ja konverentsidel nii Eestis kui ka välisriikides.
Erialavaldkonna laiemaks tutvustamiseks oleme aktiivselt kaasatud haridusprogrammide väljatöötamisse ja viime periooditi läbi konserveerimis-restaureerimisalaseid konsultatsioone ning õpitubasid.
Konserveerimistööde ja uurimisteemadega on võimalik lähemalt tutvuda ERMi veebiblogis blog.erm.ee.
Praktika
Eesmärgiga koolitada välja tulevasi häid konservaatoreid, kaasame selle suuna üliõpilasi varakult muuseumitöösse, nii uurimisteemade kui ka praktilise töö osas. ERMi konserveerimisosakond on hea koht, kus ennast erialaselt täiendada ka praktika raames.
Kontakt:
Muuseumi tee 2
60532, TARTU
www.erm.ee
Kristiina Piirisild
konserveerimisosakonna juhataja
kristiina.piirisild@erm.ee
Tel 736 3034
Kogude hooldustalituse juhataja
Eve Kasearu
eve.kasearu@erm.ee
Tel 735 0409