Kogude osakonna videoblogi
Tere tulemast Eesti Rahva Muuseumi kogude osakonna videoblogisse!
Siin on sul võimalus näha seda, mis muuseumi külastades jääb nähtamatuks. Mis on keldrikorrustel hallide rauduste taga? Mis loom on inventuur? Millise teekonna peab läbima üks ese, et saada koht kogudes? Mis on magasineerimine? Kas MuIS saab kunagi valmis?
Loodame, et leiad siit huvitavat vaatamist!
Kõrgema Kunstikooli Pallas nahadisaini osakonna restaureerimissuuna diplomand Kristiina Moosel viib oma lõputöö raames ERMis läbi geeli katsetusi, et leida sobivaid metoodikaid nende kasutamiseks paberi konserveerimises ERMi kunstikogu korrastamisel. Kristiinat juhendab ERMi konservaator Silli Peedosk.
Loe pikemalt ERMi ajaveebist.
Loe pikemalt ERMi ajaveebist.
Suur kummardus Reet Piirile, kes kogu selle ilu rahvale vaatamiseks välja valis ja üksikesemetest komplektid moodustas. See on omamoodi logistiline kangelastegu. Ja kindlasti suur tänu ka meie konservaatoritele ja nende abilistele, kes kõik need ligi 1500 eset eksponeerimiseks korrastasid. Tulemust nägi üle 140 000 näitusekülastaja.
Tänaseks võivad ka koguhoidjad suurest rahvarõivanäitusest minevikuvormis kõnelda, sest viimased museaalid said novembri lõpuks pärast kahe-, mõni pärast kolmeaastast rännakut hoidlasse oma kohale tagasi pandud. Silme ees on need esemed endiselt komplektidena ja peas kõlab Heli Läätse hääl, mis laulab: „Kaunid baleriinid, kaunid baleriinid…“
Eesti Rahva Muuseum ja Väliseesti Muuseum kogusid ESTO-ainelist materjali, mille tulemusena jõudis ERMi ka üks avamata pudel ESTO päevade eripruuli – õlu aastast 1980! Sedasorti museaal nõuab muuseumi konservaatoritelt ja koguhoidjatelt veidi erilisemat tähelepanu ning nii mõnigi küsimus vastust.
ERMi ajaveebi postituse leiad siit.
Pikem lugu ERMi ajaveebis.
Postitus ERMi ajaveebis.
Sealses veimevakas on särke ja salle, kindaid ja säärepaelu ja kõiksugu peent näputööd, mille ilu küllalt ei suuda imestada ning kiita. Need imelised asjad ei kulu ega määrdu, nendega saab arstida haigeid ning vigaseid.
Postitus ERMi ajaveebis.
Lisaks puhtusele on Eesti Rahva Muuseumi kunstikogus ka muud head tingimused olemas ning ligikaudu 3000 teost on hästi hoitud.
ERMis pole kunsti kogutud ajastute või autorite kaupa, palju on tulnud juhuslikku materjali. See ei tee kogu aga sugugi vähem huvitavaks.
Postitus ERMi ajaveebis.
Saamaks andmebaasi MuIS täpsemaid andmeid, võib palju aega kuluda. Alati see ei õnnestu ja nii on endiselt palju initsiaalide või pr, hr, sm tiitlitega kodanikke. Aga kui aega võtab ja asja saab, on hea tunne. Siit üks edulugu.
Postitus ERMi ajaveebis.
Aitäh Illale annetuse ja Viiule kingituse kohaletoomise eest!
Loodame, et leiad siit huvitavat vaatamist!
23.11.2023: ERM Fk 3051. Eesti Päevalehe = Estniska Dagbladet fotokogu
Nii nagu inimestel on isikukoodid, sünnipäevad ja aadressid, on ka museaalidel kogunumbrid, mis aitavad tuvastada nende asukohta, jutustavad tulmelugu ning annavad nende kohta lähemaid andmeid.
ERM Fk 3051 tulmelooks on märgitud, et see on Stockholmi Eesti Päevalehe = Estniska Dagbladet fotokogu. Kogu jõudis ERMi 2018. aasta lõpus, 2019. aastal see sorteeriti ja digiteeriti rahvuskaaslase programmi toel. Kogu registreerimist ja kirjeldamist toetasid ka väliseesti kultuuripärandi ja arhiivinduse projektid. Tänaseks on kogu Eesti Päevalehe (1944-1959 Stockholms-Tidningen Eestlastele, 1959-st Eesti Päevaleht) fotokogu 23897 fotoga kirjeldatud ja on koos kättesaadav Eesti Muuseumide Veebiväravas www.muis.ee.
Tegemist on ERMi suurima ja mitmekesisema Välis-Eesti fotokollektsiooniga, kus leiab unikaalseid kaadreid nii ajaloolistest sündmustest kui eestlaste argipäevast. Kogus on enam kui 10000 persooni väliseesti ja Eesti kultuuriloost, riigitegelastest jt ühiskondlikult aktiivsetest inimestest. Siit leiame pilte Eesti ajaloosündmustest läbi XX sajandi, näiteks Vabadussõjast, põgenemisest, represseeritutest, laulvast revolutsioonist, Vene vägede Eestist lahkumisest jne.
Loe lähemalt ERMi blogist.
Loe lähemalt ERMi blogist.
19.02.2020: Riideproovide pakendamine vaakumkottidesse
ERMi kogud on väga suured ja mõnest esemeliigist on lausa tuhandeid eksemplare. Näiteks riideproove on muuseumis 2370, igaüks ise suuruse ja kujuga alates 2 x 2 cm tükikestest kuni 70 x 150 cm suuruste kangaproovideni. Kuna enamik neist on siiski väiksed, laiusega kuni 30 cm, tekkis meil mõte panna riideproovid vaakumkottidesse.
Muuseumi kontekstis võib esemete säilitamine plastikkottides esimese hooga võõras tunduda. Aga erinevalt levinud arvamusest ei ole plast alati kahjulik või kahjustav materjal. Polüetüleen on inertne ja odav ning sobib praeguste teadmiste kohaselt säilitatavate esemete ümbriseks.
Suurem osa riideproovidest on villasest materjalist, nii et need tuleb kord aastas üle vaadata riidekoi kahjustuste ennetamiseks või avastamiseks. Vaakumkotid aitavad hoida putukad ja tolmu esemetest eemal ning samas säilib nii ühtlane niiskustase.
Vaakumpakendamiseks kulus kokku 102 meetrit 30 cm laiust kilesukka, 246 meetrit 20 cm laiust kilesukka ja 700 kotti mõõtudega 25 x 35 cm.
Tekst: Eve Kasearu; kaamera: Arp Karm ja Ange Nimeta; montaaž: Ange Nimeta
Muuseumi kontekstis võib esemete säilitamine plastikkottides esimese hooga võõras tunduda. Aga erinevalt levinud arvamusest ei ole plast alati kahjulik või kahjustav materjal. Polüetüleen on inertne ja odav ning sobib praeguste teadmiste kohaselt säilitatavate esemete ümbriseks.
Suurem osa riideproovidest on villasest materjalist, nii et need tuleb kord aastas üle vaadata riidekoi kahjustuste ennetamiseks või avastamiseks. Vaakumkotid aitavad hoida putukad ja tolmu esemetest eemal ning samas säilib nii ühtlane niiskustase.
Vaakumpakendamiseks kulus kokku 102 meetrit 30 cm laiust kilesukka, 246 meetrit 20 cm laiust kilesukka ja 700 kotti mõõtudega 25 x 35 cm.
Tekst: Eve Kasearu; kaamera: Arp Karm ja Ange Nimeta; montaaž: Ange Nimeta
01.08.2019: Anton Priimäe klaasnegatiivid
Kevadel võttis Eesti Rahva Muuseumiga ühendust tartlane Tarmo Annok, kelle valdusesse oli umbes 15 aastat tagasi jõudnud Karksi-Nuiast suurem kogus klaasnegatiive, mille autoriks sealne köster-kooliõpetaja Anton Priimägi (snd 20.02.1880, surn 1939), ja kes oli nõus need muuseumile loovutama. Konservaator Karoliine Korol puhastas ja pakendas negatiivid ning need jõudsid digiteerimisele. Esimesest sajast „taas ilmutatud“ negatiivist tehtud valik on teie ees.
11.07.2019: Rootsi Eesti Päevalehe fotokogu digiteerimine
Aasta alguses kajastasime Stockholmi Eesti Päevalehe arhiivi jõudmist Eesti Rahva Muuseumisse. Seekordses videoloos võite näha Eesti Päevalehe fotode digiteerimisprotsessi.
30.05.2019: Graafika päästmine. Geelide kasutamine paberi konserveerimises
Kõrgema Kunstikooli Pallas nahadisaini osakonna restaureerimissuuna diplomand Kristiina Moosel viib oma lõputöö raames ERMis läbi geeli katsetusi, et leida sobivaid metoodikaid nende kasutamiseks paberi konserveerimises ERMi kunstikogu korrastamisel. Kristiinat juhendab ERMi konservaator Silli Peedosk.02.05.2019: Suurrättide pakendamine ERMi uues hoidlas
Praegu on ERMi kogudes 99 suurrätti, lisaks 34 suurräti katket.
Eelnevas kodus Veski tänaval pidid nad ära mahtuma 13 riiuli peale. Seal oli kitsas ja umbne, rätid olid kokku volditud. Nende kättesaamine kapist ja tagasi panemine oli vaevarikas. Ühesõnaga, „hruštšovka tüüpi korter“.
Uues majas on ruumi rohkem, tingimused mugavamad. Iga suurrätik sai omale isikliku rulli, mille peal mõnusalt lebotada.
Loe pikemalt ERMi ajaveebist.
11.04.2019: Salakamber: väärismetallikogu
Hõbe tundub eestlastele meeldivat palju enam kui kuld. Küllap on esimene alati olnud taskukohasem ja kättesaadavam. Nii on ERMi väärismetallikogus üle 4000 hõbeeseme ja kõigest mõnikümmend kuldsest metallist asja.
Loe pikemalt ERMi ajaveebist.
24.01.2019: Killuke Rootsi eestlaste argielu ERMi kogudes
Eelmise aasta oktoobris tuli ERMile pakkumine Stockholmist: Eesti Päevalehe fotoarhiiv otsib uut kodu, kuna nende sealne kontor suletakse. ERM oli sellest huvitatud, sest Eesti diasporaa on ka üks meie uurimisvaldkondi. Fotoarhiivile lisaks jõudsid siia ka köidetud lehenumbrid: Stockholms-Tidningen Eestlastele aastakäigud 1950–1959 (ajaleht ilmus aastatel 1944–1959) ja Eesti Päevalehe aastakäigud 1959–2017 (ajaleht jätkab ilmumist). Täpsemat leidumust ERMi raamatukogus saab vaadata e-kataloogist ESTER.
Loe pikemalt ERMi ajaveebist.
Loe pikemalt ERMi ajaveebist.
04.12.2018: Kaunid baleriinid
Suure rahvarõivanäituse valmimise ootus oli peaaegu sama suur kui ERMi uue maja ja uute püsinäituste avamise ootus. Koguhoidjana näen iga päev kümneid, kui mitte sadu üksikesemeid, kuid ettekujutus sellest, kuidas näevad välja täiskomplektid koos kõikvõimalike aksessuaaridega ja veel 152 komplekti ühes ruumis, puudus täielikult.Suur kummardus Reet Piirile, kes kogu selle ilu rahvale vaatamiseks välja valis ja üksikesemetest komplektid moodustas. See on omamoodi logistiline kangelastegu. Ja kindlasti suur tänu ka meie konservaatoritele ja nende abilistele, kes kõik need ligi 1500 eset eksponeerimiseks korrastasid. Tulemust nägi üle 140 000 näitusekülastaja.
Tänaseks võivad ka koguhoidjad suurest rahvarõivanäitusest minevikuvormis kõnelda, sest viimased museaalid said novembri lõpuks pärast kahe-, mõni pärast kolmeaastast rännakut hoidlasse oma kohale tagasi pandud. Silme ees on need esemed endiselt komplektidena ja peas kõlab Heli Läätse hääl, mis laulab: „Kaunid baleriinid, kaunid baleriinid…“
06.11.2018: Mekkimata jäänud õlu
Mis saab siis, kui muuseumisse jõuab 38 aastat vana õlu?Eesti Rahva Muuseum ja Väliseesti Muuseum kogusid ESTO-ainelist materjali, mille tulemusena jõudis ERMi ka üks avamata pudel ESTO päevade eripruuli – õlu aastast 1980! Sedasorti museaal nõuab muuseumi konservaatoritelt ja koguhoidjatelt veidi erilisemat tähelepanu ning nii mõnigi küsimus vastust.
- Milline võib olla eaka õlle kvaliteet täna?
- Kas pudel tuleks avada ja selle sisu laboris uurida?
- Kas nõnda vana ning vedelikku täis pudel on stabiilne või hoopis plahvatusohtlik?
- Kas ja kuidas ERMi hoidlas õlut üldse hoiustada saab?
ERMi ajaveebi postituse leiad siit.
18.10.2018: Aeg atra seada
Tasapisi hakkab lõppema meie kolm aastat kestnud kolimine. Ühtedena viimastest said oma uue korteri kätte adrad-äkked. Vannasadrad, harkadrad, härjaadrad, sahkadrad, käsiadrad, mättaadrad, taldadrad, venglivõru ja kure ots. Karuäkked, pakkäkked, raamäkked. Sarjad, labidad ja kühvlid. Viimaks käsikivid ka. Vahepeal endise näitustemaja laona kasutusel olnud ruumist sai väärikas hoidla tööriistadele, mis meie esivanematele leiva lauale tõid. See jalg on ikka õigel teel, mis adra järel käib.20.09.2018: Hoia oma nahk!
Eesti keeles on rohkelt sõna "nahk" sisaldavaid ütlusi. Nad tunduvad peaaegu eranditult väljendavat skaala negatiivses otsas olevaid emotsioone ja kirjeldavat olukordi, milles ilmselt ükski inimene vabatahtlikult olla ei sooviks, nagu "Hoia oma nahk!" jpt. Ka meie hoiame oma nahka. Nii hellasti kui seda vähegi oskame!Pikem lugu ERMi ajaveebis.
06.09.2018: Kõigile midagi
Eesti Rahva Muuseumi filmiarhiiv ja videokogu on nagu ühepajatoit: see viib meid läbi patriotismi, naiivsuse, kuiva korrektsuse, absurdi, ülemeelikuse, haltuura, armastuse, ideoloogilisuse ja innukuse. Seal on etnograafilist filmi, muuseumi välitöid, kroonikat, intervjuusid. Võime näha rukkilõikust ja rehepeksu ning jäätmekäitlust ja diskot. Meid kõnetavad õpetajad, kingsepad, pastorid, suvitajad ja koolilapsed. Saab kuulda jahimeeste suurustlemist, hällilaulu, masinamüra ja linnulaulu. Kõike on.Postitus ERMi ajaveebis.
09.08.2018: Soome-ugri ilu
Soome-ugri tekstiilihoidla on kui merealune maailm: pealispind on lakooniline, minimalistlik ja hallikas. Veeilma ilu purskub välja sahtleid avades ja karbikaasi kergitades. Hoidlaruumis heljub imelik paistus, mitte selline, mis ennustab tuult, vaid selline, mida jälgides tuleb isesugune meeleolu, nagu mõnikord suvehommikul kalapüügile asudes.Sealses veimevakas on särke ja salle, kindaid ja säärepaelu ja kõiksugu peent näputööd, mille ilu küllalt ei suuda imestada ning kiita. Need imelised asjad ei kulu ega määrdu, nendega saab arstida haigeid ning vigaseid.
Postitus ERMi ajaveebis.
19.07.2018: Vaesevõitu on siin, aga puhas
Anekdoot räägib loo üleöö rikkaks saanud pintsaklipslasest, kes külastab Pariisis Louvre’i muuseumi: ”Vaesevõitu on siin, aga puhas!”Lisaks puhtusele on Eesti Rahva Muuseumi kunstikogus ka muud head tingimused olemas ning ligikaudu 3000 teost on hästi hoitud.
ERMis pole kunsti kogutud ajastute või autorite kaupa, palju on tulnud juhuslikku materjali. See ei tee kogu aga sugugi vähem huvitavaks.
Postitus ERMi ajaveebis.
14.06.2018: Detektiiv E. Mihelsoni jälgedel
Nimemaagia on võimas värk. Ühes muinasjutus on tegelane nimega Rumpelstiltskin: väike vastik kuningriiki terroriseeriv mehike, kellest lahti saamiseks tuli ära arvata tema nimi. Nagu tavaliselt läks kõik kavaluse ning pettuse abil hästi ning keeruline nimi nuhiti välja.Saamaks andmebaasi MuIS täpsemaid andmeid, võib palju aega kuluda. Alati see ei õnnestu ja nii on endiselt palju initsiaalide või pr, hr, sm tiitlitega kodanikke. Aga kui aega võtab ja asja saab, on hea tunne. Siit üks edulugu.
Postitus ERMi ajaveebis.
24.05.2018: ERMi ehtekogu sai lisa
Hiljuti saatis USAs New Jersey osariigis Brick`i linna hooldekodus elav 105-aastane Illa Toompuu (s 25.10.1912 Narvas) ERMi oma Setu rahvariiete juurde kuulunud ehted: kuhiksõle ja kaelakee. Kaelaehte ostis ta 1940. aastal Tallinna vanakraamiturult, sõle valmistas Saksamaal põgenikelaagris Eesti päritolu kullassepp Illa poolt 1944. aasta põgenemisel kaasa haaratud hõbelusikatest. Illa on neid ehteid kandnud koos setu riietega kõigil tähtsamatel eestlaste üritustel nii Saksamaal kui Ameerika Ühendriikides. Ehted tõi muuseumisse kohale Viiu Vanderer.
Aitäh Illale annetuse ja Viiule kingituse kohaletoomise eest!
Loe pikemalt ERMi ajaveebist.
15.05.2018: Jah!
Inventuur ehk rahvavara kokku lugemine on üks naljakas asi. Ja vastuoluline. Saad näha järjest tohutus mahus ilusaid, naljakaid, arusaamatu otstarbega, nutikaid, võrratuid ning jaburaid esemeid. Ahhetad ja ohhetad, jooksed püstakute vahelt välja ja näitad põnevaid leide inventuurikaaslasele.
Siis jõuab tegevuse monotoonsus pärale.
Loe pikemalt ERMi ajaveebist.
Siis jõuab tegevuse monotoonsus pärale.
Loe pikemalt ERMi ajaveebist.
17.04.2018: Eesti kõige-kõigemad
Eesti suurim orel asub Tallinnas Kaarli kirikus, kõrgeim saunakorsten Põlvamaal Leevakul, kõige paksema luulekogu on avaldanud Jaan Kaplinski, pirakaim loomaskulptuur on Rakvere tarvas. Ja kõige suurem käsitsi kootud Eesti lipp on Eesti rahva Muuseumis: pikkus 16 m, laius 10 m. Nüüd on ta hoiustatud!
Kuduja Valtrik Pihl.
Lipu valmimiseks kulus aega 3 aastat ja 10 kuud ning lõnga 140 km.
Kuduja Valtrik Pihl.
Lipu valmimiseks kulus aega 3 aastat ja 10 kuud ning lõnga 140 km.
29.03.2018: Ilu päästab maailma!
Noobel lõige, elegantsus, boa, murtud toon, žaboo, volang, dekoltee, sämppiste, siid, sale siluett, tajutav figuur, pärltikand, paatkaelus, plisseer, passe, aksessuaar… Seda kõike ja enamgi veel oli võimalik näha Eesti Rahva Muuseumi näitusel „Külatänavalt punasele vaibale. 100 aastat rahvuslikku moodi“.
- Näitus oli avatud 05.10.2017-18.03.2018.
- Väljas oli 134 mannekeeni.
- ERMi kogudest eksponeeriti 163 museaali.
- Teiste muuseumide (Eesti Ajaloomuuseum, Tallinna Linnamuuseum, Harjumaa Muuseum ja Virumaa Muuseumid) kogudest 7 museaali.
- Eraisikutelt (disainerid, meistrid ja rõivaste omanikud) laenutati näitusele 34 eset.
- Esindatud oli 38 kaasaegset eesti moedisainerit, ehtekunstnikku ja rahvusliku käsitöö meistrit.
- Näitust külastas ligi 30 000 inimest.
- Näituse sisuline ettevalmistamine võttis aasta ning ekspositsiooni ehitamine ja mannekeenide riietamine kaks nädalat. Näituse mahavõtmine sai tehtud pooleteise tunniga.
22.03.2018: Esimene lugu
Esimene videolugu on ERMi kolimisest uude majja. ERMi kogude kolimisega kandideerisime Eesti muuseumide aasta koguhoidja tiitlile, see video ongi meie esitluslugu.
Kaamera: Karin Leivategija, Maido Selgmäe
Montaaž: Maido Selgmäe
Kaamera: Karin Leivategija, Maido Selgmäe
Montaaž: Maido Selgmäe