Pärandipärlid

Pärandipärlid on erilised esemed muuseumite kogudest, mis tänu kultuuriväärtuste digiprojektile e-kujul vaadeldavaks muutuvad.

Harjumaa Muuseumi pärl

Muraste lastekodust pärit vaip. Muraste lastekodule kuulunud vaip kooti ENSV kümnendaks aastapäevaks, mida tähistati 1950. aastal. Tänasesse Harku valla territooriumile jääv Muraste mõis riigistati 1919. aastal. Seejärel asus mõisa härrastemajja Punase risti lastekodu. Ese toodi Harjumaa Muuseumisse pärast lastekodu likvideerimist 1995. aastal.

Eesti Vabaõhumuuseumi pärl

Tekikatke (EVM E 305: 35). Vooditekk on pärit Setomaalt. Selle kudus 1930ndatel aastatel Värska lähedal Lobotka külas sündinud Anastasia (Nasta) Paine (1916-2005, neiuna Hõbejärv). Abiellumise järel Nikolai Painega asus ta elama mehekoju Krabilova külla (nüüd Venemaal). Pere elas jõukalt, talus oli isegi rehepeksumasin. 1938 augustis sündis perre ainus laps, tütar Virve. 1950. aasta kevadel muutus pereelu igaveseks. Peretütar Virve Vokksepp on meenutanud: „Olin 11-aastane kui meie pere Siberisse küüditati. See oli 27. mail 1950, väga vara hommikul. Väljas oli veel hämar kui meid äratati suure kloppimisega uksele. Ehmatus oli ülisuur kui nägime sõdureid püssidega. Tuppa tuli mitu meest. Meile anti aega riidesse panemiseks, kaasa lubati midagi võtta, mida, ei mäleta. Auto oli õues, sinna veeti aidast kaks suurt riidekirstu. Ühes, nagu pärast selgus, oli ainult õmblusmasin, teises mõned padjad ja tekk. Üks mees tõi aidast ka hernekoti, aga ülemus oli väga tige, raputas kõik herned mööda õue laiali. Siis ronisime autosse, istusime kirstudele ja sõit võis alata“.

Pere küüditati Krasnojarski kraisse, kust tagasi koju sai alles aastate pärast. Õigupoolest kodu enam polnudki, see oli tehtud maatasa. Suur elumaja oli viidud teise külla koolimajaks. Elama asuti algul Tartusse, siis Tallinna. Siberist toodi koju tagasi ka ema kootud tekk, millest pool oli vahetatud leiva vastu. Hiljem müüs Virve tekikatke muuseumile. Selle järgi on lastud kududa uus vooditekk, mis ehib nüüd voodit Eesti Vabaõhumuuseumi setu talus Vanatalos. Uue teki kudusid Värskas Seto Kirävüü tublid käsitöölised.

Saareamaa Muuseumi pärlid
SM 10168:1 Muhu naise kasukas. Tegemist on Muhu Igakülast pärit Riste Abe (1884-1978) leerikasukaga u aastast 1900. Üleandja Riste tütar Salme Abe (1924-2010). Sellise kasuka õmblemiseks kulus olenevalt inimese kasvust 6-8 lambanahka. Kasukat õmmeldi kolmnurkse nõela ja vahatatud linase niidiga. Valgeid kasukaid puhastati kriidipulbriga, mida segati rukkijahuga. Selle kasuka nägemine pole veel ühtegi rahvariidehuvilist külmaks jätnud

Aga miks mitte ka kollektsioon: SM 10379:1 kuni SM 10379:16 Ruhnu naise põlled. Põlled on osa läbi aegade suurimast Ruhnuga seotud annetusest Saaremaa Muuseumile. Väärtusliku annetuse tegi Rootsis Gotlandi saarel vanaduspäevi veetev põlisruhnlane Elias Schönberg (1921-2004) 2002. aastal. Enamik muuseumile üle antud esemeist kuulus annetaja abikaasale Maria Schönbergile ( 1923-2001 ), osa varem ka nende omastele. Mitmed rõivad on Maria enda valmistatud. Nüüd on kogu 226 esemest koosnev kollektsioon huvilistele kvaliteetselt kättesaadav.

Rannarootsi Muuseumi pärl
RrM_1352:21E364 Pakri naise pluus. Pluus (pidulik) käsitsi õmmeldud valgest linasest riidest, mille esimese poole alumist serva kaunistab pruuni-valge-sinise kirju niplispits. Tagumise poole serva kaunistab kahes osas laiem niplispits, kus on kasutatud roosat, punast, pruuni, sinist ja valget värvi niiti. Pitside vahel on linasest kangast vaheriba, kus kasutatud pilutehnikat ja punast niiti ning lõnga. Krae ääres on kitsas niplispits, sirge lõikega varrukal kätis. Õlakul punased motiivid. Saadud perekond Nordströmilt.