Pärandipärlid
Pärandipärlid on erilised esemed muuseumite kogudest, mis tänu kultuuriväärtuste digiprojektile e-kujul vaadeldavaks muutuvad.
Harjumaa Muuseumi pärl
Muraste lastekodust pärit vaip. Muraste lastekodule kuulunud vaip kooti ENSV kümnendaks aastapäevaks, mida tähistati 1950. aastal. Tänasesse Harku valla territooriumile jääv Muraste mõis riigistati 1919. aastal. Seejärel asus mõisa härrastemajja Punase risti lastekodu. Ese toodi Harjumaa Muuseumisse pärast lastekodu likvideerimist 1995. aastal.
HMK _ 3740 AJ 1031
Ajaloomuuseumi pärl
Värvirikka gobelääni "Sadam" kudus 1970. aastal tekstiilikunstnik Miralda Pajumaa (sünd. 1934). 1972. aastal oli see vaip eksponeeritud tema ja klaasikunstnik Peeter Rudaši ühisnäitusel Tallinna Kunstisalongis.
Eesti Ajaloomuuseumi kogusse osteti vaip 1981. aastal Kunstitoodete Kombinaadist ARS.
AM _ 24575 TE 1513
Eesti Vabaõhumuuseumi pärl
Vooditekk on pärit Setomaalt. Selle kudus 1930ndatel aastatel Värska lähedal Lobotka külas sündinud Anastasia (Nasta) Paine (1916-2005, neiuna Hõbejärv). Abiellumise järel Nikolai Painega asus ta elama mehekoju Krabilova külla (nüüd Venemaal). Pere elas jõukalt, talus oli isegi rehepeksumasin. 1938 augustis sündis perre ainus laps, tütar Virve. 1950. aasta kevadel muutus pereelu igaveseks.
Peretütar Virve Vokksepp on meenutanud: „Olin 11-aastane kui meie pere Siberisse küüditati. See oli 27. mail 1950, väga vara hommikul. Väljas oli veel hämar kui meid äratati suure kloppimisega uksele. Ehmatus oli ülisuur kui nägime sõdureid püssidega. Tuppa tuli mitu meest. Meile anti aega riidesse panemiseks, kaasa lubati midagi võtta, mida, ei mäleta. Auto oli õues, sinna veeti aidast kaks suurt riidekirstu. Ühes, nagu pärast selgus, oli ainult õmblusmasin, teises mõned padjad ja tekk. Üks mees tõi aidast ka hernekoti, aga ülemus oli väga tige, raputas kõik herned mööda õue laiali. Siis ronisime autosse, istusime kirstudele ja sõit võis alata“. Virve lugu saab pikemalt lugeda ajalehest Setomaa (artikkel ilmus veebruaris 2020).
Peretütar Virve Vokksepp on meenutanud: „Olin 11-aastane kui meie pere Siberisse küüditati. See oli 27. mail 1950, väga vara hommikul. Väljas oli veel hämar kui meid äratati suure kloppimisega uksele. Ehmatus oli ülisuur kui nägime sõdureid püssidega. Tuppa tuli mitu meest. Meile anti aega riidesse panemiseks, kaasa lubati midagi võtta, mida, ei mäleta. Auto oli õues, sinna veeti aidast kaks suurt riidekirstu. Ühes, nagu pärast selgus, oli ainult õmblusmasin, teises mõned padjad ja tekk. Üks mees tõi aidast ka hernekoti, aga ülemus oli väga tige, raputas kõik herned mööda õue laiali. Siis ronisime autosse, istusime kirstudele ja sõit võis alata“. Virve lugu saab pikemalt lugeda ajalehest Setomaa (artikkel ilmus veebruaris 2020).
Pere küüditati Krasnojarski kraisse, kust tagasi koju sai alles aastate pärast. Õigupoolest kodu enam polnudki, see oli tehtud maatasa. Suur elumaja oli viidud teise külla koolimajaks. Elama asuti algul Tartusse, siis Tallinna. Siberist toodi koju tagasi ka ema kootud tekk, millest pool oli vahetatud leiva vastu. Hiljem müüs Virve tekikatke muuseumile. Selle järgi on lastud kududa uus vooditekk, mis ehib nüüd voodit Eesti Vabaõhumuuseumi setu talus Vanatalos. Uue teki kudusid Värskas Seto Kirävüü tublid käsitöölised.
EVM E 305:35
Saaremaa Muuseumi pärlid
Muhu naise kasukas. Tegemist on Muhu Igakülast pärit Riste Abe (1884-1978) leerikasukaga u aastast 1900. Üleandja Riste tütar Salme Abe (1924-2010). Sellise kasuka õmblemiseks kulus olenevalt inimese kasvust 6-8 lambanahka. Kasukat õmmeldi kolmnurkse nõela ja vahatatud linase niidiga. Valgeid kasukaid puhastati kriidipulbriga, mida segati rukkijahuga. Selle kasuka nägemine pole veel ühtegi rahvariidehuvilist külmaks jätnud
SM _ 10168:1 T
Aga miks mitte ka kollektsioon "Ruhnu naise põlled". Põlled on osa läbi aegade suurimast Ruhnuga seotud annetusest Saaremaa Muuseumile. Väärtusliku annetuse tegi Rootsis Gotlandi saarel vanaduspäevi veetev põlisruhnlane Elias Schönberg (1921-2004) 2002. aastal. Enamik muuseumile üle antud esemeist kuulus annetaja abikaasale Maria Schönbergile ( 1923-2001), osa varem ka nende omastele. Mitmed rõivad on Maria enda valmistatud. Nüüd on kogu 226 esemest koosnev kollektsioon huvilistele kvaliteetselt kättesaadav.
SM _ 10379:1 kuni SM _ 10379:16
Rannarootsi Muuseumi pärl
Pluus (pidulik) käsitsi õmmeldud valgest linasest riidest, mille esimese poole alumist serva kaunistab pruuni-valge-sinise kirju niplispits. Tagumise poole serva kaunistab kahes osas laiem niplispits, kus on kasutatud roosat, punast, pruuni, sinist ja valget niiti. Pitside vahel on linasest kangast vaheriba, kus kasutatud pilutehnikat ja punast niiti ning lõnga. Krae ääres on kitsas niplispits, sirge lõikega varrukal kätis. Õlakul punased motiivid. Saadud perekond Nordströmilt.
RrM _ 1352:21 E 364
Pärnu Muuseumi pärlid
Üks osa digikujule viidud tektiiliesemetest oli väga tore kollektsioon, nimelt ühe Pärnu hambaarsti (1920-50) rõivad: tema kübarad, rannakostüümid, kindad. See kollektsioon on väga tore läbilõige ühe tolleaegse linna „kõrgklassi“ kuulunud naise garderoobist.
PäMu _ 3261:28 Aj 1060:28/T
PäMu _ 3261:31 Aj 1060:31/T
PäMu _ 3261:34 Aj 1060:34/T
SA Haapsalu ja Läänema Muuseumid pärlid
Tikitud lillkirjaline vooditekk, pruunil villasel riidel värviline villane tikand. Tekk kuulus eseme muuseumi andja emale Juuli Sündemale (enne eestistamist Sündeva; sünd. Ottmann). Juuli Ottmann sündis Lääne-Nigula khk. Oru v. Vedru k. Kopli talus 1896. a, vanemad õed Maria ja Marta 1880-1890ndatel. Teki tellis endale veimevakka Juuli üks vanematest õdedest (arvatavasti Marta). Tekk telliti arvatavasti Juhani Annilt Ingkülast ning tikiti kodukootud kangale maavillaste ja *inglise lõngadega* (värvitud jutiliseks). See tekk oli oma ilult üle küla tekk. Kuna kumbki vanematest õdedest ei abiellunud, andis teki omanik teki nooremale õele, kui Juuli Ottmann abiellus 1924. aasta. jaanipäeval. Tikitud tekki kasutati tähtsamate pühade ajal (jõul jm), hoiti suures kirstus.
HM 9079 E 36
Reformkostüüm (pluus ja seelik), naturaalvalge toorsiid, 1910-1925. 2002. aastal jõudis õnneliku juhuse tõttu Läänemaa Muuseumisse Haapsalu vanalinna Saue tänav 8 maja pööningult kogu tekstiilesemeid, millest suurem osa naiste rõivaid pärineb Esimese maailmasõja eelsest perioodist. Tegemist on oma kompaktsuselt unikaalse leiuga – kokku 80 erinevat rõivaeset (pluusid, põlled, kübarad, jakid, kostüümid jms). Sellist hulka ühest kohast leitud 19.–20. sajandi vahetuse rõivaid on teistest muuseumidest raske leida. Leitud esemed on kuulunud erineva taustaga naistele – suuri erinevusi esineb nii materjali kui ka õmblustöö kvaliteedis. On materjalilt ning teostuselt kallist ja peent rätsepatööd, aga ka lihtsamaid, odavamaid esemeid, mis on vähem osava õmbleja valmistatud. Mõned esemed on kantud, parandatud ja ümber tehtud, teisi on aga vähe kasutatud. Rõivaesemete põhjal on selgelt eristatavad ka erinevused kandjate figuuris. Selle kogu põhjal valmis 2014. aastal muuseumis näitus „Suvorovi tänava naised“.
Moekunstnik Kai Saar on öelnud kogu kohta: …ühelt vanalt pööningult leitud daami garderoob viib meid tagasi aega, mida on hakatud kutsuma "Belle Epoque". See oli ülemöödunud sajandivahetuse ilus rahuaeg enne Esimese maailmasõja õudusi.
HM 8934:32/1-2 Aj 84/1-2
Virumaa Muuseumide pärl
Niitlõimedega pruutteki kudus Virumaal Katela külas omale kaasavaraks Ann Paju-Jurken. Teki lõngad värviti kanarbiku ja lepakoorega. 1859. aastal abiellus Ann perepoeg Kusta Jurkeniga Andja külast. Perekondliku traditsiooni järgi päris vanaema kootud teki tütar Leena Jurken-Puusepp, kes omakorda pärandas teki oma tütrele Ellale.
Ella Puusepp (16.03.1904–4.06.1991) õppis Rakvere Zeeh Gümnaasiumis ja Rakvere Õpetajate Seminaris ning töötas õpetajana Kunda-Malla, Viivikonna ja Karepa koolis. Teki andiski ema Ellale, kui viimane läks Malla kooli tööle. Vaip oli hoitud ja seda peeti väga kalliks. 1941. aastal küüditati Ella Puusepp koos perega Siberisse. Ella kirjutab oma mälestustes: „Rasked „ülikooli“ 10 aastat võtsid tekilt elu välja. Tahtsin perekonna pärandit kangesti hoida ja säästa. Ja mul õnnestus siiski tuua tekk 1957. aastal uuesti kodumaale, kuigi juba katkisena, vanana.“ See imekaunis pärand usaldati muuseumile 1963. aastal ja me püüame pruuttekki hoida samasuguse hoole ja armastusega.
RM_ 1897 E 352
Rannarootsi Muuseumi pärl
Pluus (pidulik) käsitsi õmmeldud valgest linasest riidest, mille esimese poole alumist serva kaunistab pruuni-valge-sinise kirju niplispits. Tagumise poole serva kaunistab kahes osas laiem niplispits, kus on kasutatud roosat, punast, pruuni, sinist ja valget niiti. Pitside vahel on linasest kangast vaheriba, kus kasutatud pilutehnikat ja punast niiti ning lõnga. Krae ääres on kitsas niplispits, sirge lõikega varrukal kätis. Õlakul punased motiivid. Saadud perekond Nordströmilt.
RrM _ 1352:21 E 364
Pärnu Muuseumi pärlid
Üks osa digikujule viidud tektiiliesemetest oli väga tore kollektsioon, nimelt ühe Pärnu hambaarsti (1920-50) rõivad: tema kübarad, rannakostüümid, kindad. See kollektsioon on väga tore läbilõige ühe tolleaegse linna „kõrgklassi“ kuulunud naise garderoobist.
PäMu _ 3261:28 Aj 1060:28/T
PäMu _ 3261:31 Aj 1060:31/T
PäMu _ 3261:34 Aj 1060:34/T
SA Haapsalu ja Läänema Muuseumid pärlid
Tikitud lillkirjaline vooditekk, pruunil villasel riidel värviline villane tikand. Tekk kuulus eseme muuseumi andja emale Juuli Sündemale (enne eestistamist Sündeva; sünd. Ottmann). Juuli Ottmann sündis Lääne-Nigula khk. Oru v. Vedru k. Kopli talus 1896. a, vanemad õed Maria ja Marta 1880-1890ndatel. Teki tellis endale veimevakka Juuli üks vanematest õdedest (arvatavasti Marta). Tekk telliti arvatavasti Juhani Annilt Ingkülast ning tikiti kodukootud kangale maavillaste ja *inglise lõngadega* (värvitud jutiliseks). See tekk oli oma ilult üle küla tekk. Kuna kumbki vanematest õdedest ei abiellunud, andis teki omanik teki nooremale õele, kui Juuli Ottmann abiellus 1924. aasta. jaanipäeval. Tikitud tekki kasutati tähtsamate pühade ajal (jõul jm), hoiti suures kirstus.
HM 9079 E 36
Reformkostüüm (pluus ja seelik), naturaalvalge toorsiid, 1910-1925. 2002. aastal jõudis õnneliku juhuse tõttu Läänemaa Muuseumisse Haapsalu vanalinna Saue tänav 8 maja pööningult kogu tekstiilesemeid, millest suurem osa naiste rõivaid pärineb Esimese maailmasõja eelsest perioodist. Tegemist on oma kompaktsuselt unikaalse leiuga – kokku 80 erinevat rõivaeset (pluusid, põlled, kübarad, jakid, kostüümid jms). Sellist hulka ühest kohast leitud 19.–20. sajandi vahetuse rõivaid on teistest muuseumidest raske leida. Leitud esemed on kuulunud erineva taustaga naistele – suuri erinevusi esineb nii materjali kui ka õmblustöö kvaliteedis. On materjalilt ning teostuselt kallist ja peent rätsepatööd, aga ka lihtsamaid, odavamaid esemeid, mis on vähem osava õmbleja valmistatud. Mõned esemed on kantud, parandatud ja ümber tehtud, teisi on aga vähe kasutatud. Rõivaesemete põhjal on selgelt eristatavad ka erinevused kandjate figuuris. Selle kogu põhjal valmis 2014. aastal muuseumis näitus „Suvorovi tänava naised“.
Moekunstnik Kai Saar on öelnud kogu kohta: …ühelt vanalt pööningult leitud daami garderoob viib meid tagasi aega, mida on hakatud kutsuma "Belle Epoque". See oli ülemöödunud sajandivahetuse ilus rahuaeg enne Esimese maailmasõja õudusi.
HM 8934:32/1-2 Aj 84/1-2
Virumaa Muuseumide pärl
Niitlõimedega pruutteki kudus Virumaal Katela külas omale kaasavaraks Ann Paju-Jurken. Teki lõngad värviti kanarbiku ja lepakoorega. 1859. aastal abiellus Ann perepoeg Kusta Jurkeniga Andja külast. Perekondliku traditsiooni järgi päris vanaema kootud teki tütar Leena Jurken-Puusepp, kes omakorda pärandas teki oma tütrele Ellale.
Ella Puusepp (16.03.1904–4.06.1991) õppis Rakvere Zeeh Gümnaasiumis ja Rakvere Õpetajate Seminaris ning töötas õpetajana Kunda-Malla, Viivikonna ja Karepa koolis. Teki andiski ema Ellale, kui viimane läks Malla kooli tööle. Vaip oli hoitud ja seda peeti väga kalliks. 1941. aastal küüditati Ella Puusepp koos perega Siberisse. Ella kirjutab oma mälestustes: „Rasked „ülikooli“ 10 aastat võtsid tekilt elu välja. Tahtsin perekonna pärandit kangesti hoida ja säästa. Ja mul õnnestus siiski tuua tekk 1957. aastal uuesti kodumaale, kuigi juba katkisena, vanana.“ See imekaunis pärand usaldati muuseumile 1963. aastal ja me püüame pruuttekki hoida samasuguse hoole ja armastusega.
RM_ 1897 E 352