Museoloogia ja loomepõhine uurimistöö | Eesti Rahva Muuseum
Teksti suurus
Rea vahe
Kontrastsus
normal contrast icon
high contrast icon

Must taust kollase tekstiga

Tühista seaded Rakenda
Search
Vaegnägijatele
etenfi
Piletid
AvalehtTeadus ja kogudTeadustööMuseoloogia ja loomepõhine uurimistöö

Museoloogia ja loomepõhine uurimistöö

Museoloogia uurimissuuna eesmärgiks on vastata akadeemilise uurimistööga muuseumide ja kultuuripärandi valdkondades toimuvatele muutustele. Selle fookuses on muuseumiga seotud küsimused tänapäeval ja muuseumi ja kultuuripärandi sektori arendamine. Mõned suuna uurimisprobleemid on seega idiosünkraatilised, samas kui teised on tihedalt seotud institutsioonide üldise toimimisega struktuursete ja kultuurimuutuste kontekstis. Näituste ja muu muuseumitöö planeerimise, teostamise ja analüüsimisega seotud uurimisküsimustele vastamine eeldab multidistsiplinaarset, koostööl ja ühisloomel põhinevat uurimistööd, mis võtab aktiivse rolli rahvusvahelistes dialoogides ja muuseumipoliitika debattides.

ERMi muuseumiuuringute lähtekohad on auditooriumide- ja kommunikatsiooniuuringutes, mis annavad teoreetilise raami auditooriumide osalemise, kaasamise ja erinevate kultuuriliste gruppide esindatuse küsimustega. Uurimistöö asetub erinevate koostöövormide, olemasolevate huvigruppide ja auditooriumide paremale sidumise ning uute külastajarühmade ja sidusrühmade (erinevad sotsiokultuurilised rühmad, avalik ja erasektor) kõnetamise konteksti.

Digitaalne kommunikatsioon ja juurdepääs kultuuripärandile toovad kaasa muutusi muuseumide töömeetodites, kuid sellega peab kaasnema ka kriitiline analüüs muuseumidest digitaliseerumise ja andmestumise kontekstis ning digitaliseerumise fenomeni enda uurimine. Uurimissuund ühendab endas nii muuseumide füüsilises, kohapealses ruumis toimuvad protsessid kui ka muuseumide ja kultuuripärandi representatsiooni digitaalses keskkonnas. Uurimistöös on seega potentsiaalselt vaja rakendada ka andmeteadust ja arvutusmeetodeid (computational methods).  Praegu on uurimistöö keskendunud esmajoones digitaliseerumise aspektidele näituste kommunikatsioonis.

Ühiselt etnograafia ajaloo uurimissuunaga on museoloogia uurimissuunal teatav ajalooline mõõde: neid ühendab huvi muuseumi kogude, kogude päritoluuuringute, kasutamise ja arendamise küsimuste vastu. Nii esitab uurimistöö küsimusi ka pärandirepresentatsioonidest ja päranditõlgendustest, sealhulgas küsimused juurdepääsust, kommunikatsioonist, omandist, identiteedist, seotud kunsti- ja disainipraktikatest.
 
Museoloogia uurimissuund on intergeeritud loomepõhise uurimistööga. Vastamaks mitmekülgsetele väljakutsetele muuseumide kommunikatsiooni ja muuseumiarenduse valdkondades, kasutatakse uurimistöös eksperimentaalset lähenemist,  mis mõistab muuseumi uurimismeetodina ning muuseumipõhist uurimistööd ja selle tulemusi avatud ja dünaamilisena. Lähenemise keskmes on multidistisplinaarne näitusetegevus, mis põimib teaduslikku ja loomingulisel praktikal põhinevat uurimistööd.

Loomepõhist uurimistööd esindab ERMis ka visuaalantropoloogiline uurimistegevus. Arendame visuaalset antropoloogiat distsipliinina, mis suudab luua peamiste uurimissuundade lõikes iseseisvaid uurimistöö väljundeid või toetada kas metoodiliselt või teoreetiliselt interdistsiplinaarset kvalitatiivset uurimistööd. Visuaalsele antropoloogiale omaseid uurimismeetodeid on ajalooliselt rakendatud ja rakendatakse ka Eesti ja soome- ugri etnoloogia valdkonna uurimistöös.

Muuseumiuuringute suund on üles ehitatud rahvusvahelisele koostööle teadusasutuste, muuseumide ja konkreetsete uurijatega läbi erineva mastaabiga koostööprojektide. Kuigi ERM ei tegutse museoloogia valdkonnas formaalhariduse pakkujana, on töö oluliseks väljundiks muuseumihariduse andmine läbi erinevate õppeastmete.
 

Peamised uurimissuunad

  • MUUSEUMIKOMMUNIKATSIOONI VÄLJAKUTSED KAASAEGSES MUUSEUMIS
  • MUUSEUMIPRAKTIKAD POLIITILISTES, KULTUURILISTES JA TEHNOLOOGILISTES KONTEKSTIDES 
  • MÄLETAMISE JA MÄLESTAMISE PRAKTIKAD
  • LOOMEPÕHINE UURIMISTÖÖ: EKSPERIMENTAALSETE JA LOOVMEETODITE RAKENDAMINE MUUSEUMIS
 

Uurimisprojektid

 

ERMi püsiekspositsioonide kommunikatsioon 2017-2022

Uurimistöö fookuses on ERMi näituste kasutuspraktikad, disaini- ja tehnoloogiaarenduslikud aspektid lähtuvalt erinevatest kasutajatest (auditooriumid, kuraatorid). Põhinedes interdistsiplinaarsel uurimistööl, mis kombineerib esmajoones muuseumiuuringulisi ning meedia- ja kommunikatsiooniuuringulisi lähenemisi, analüüsitakse innovatiivseid ja loovaid võimalusi, mida muuseum ja kultuuripärand kaasajas pakuvad. Alus- kui rakendusuuringuid kombineeriv uurimistöö pakub nii rakenduslikku (vahetu sisend praeguste ekspositsioonide ja uute näituste arendamiseks) kui teoreetilist väljundit.
Täitjad: Pille Runnel, Agnes Aljas
Projekt: uuring, võrgustik
 

Mõjukad muuseumid (2020-2022)

Rakendusliku fookusega rahvusvahelise muuseumiarendusprojekti eesmärgiks on aidata muuseumidel suurendada nende mõju ühiskonnas. Projekti eesmärgiks on pakkuda välja muuseumide mõjuhindamise raamistik, mis aitaks muuseumiorganisatsioonil hinnata erinevate tegevuste mõju ühiskonnale. ERMi muuseumiuuringute uurimisrühm osaleb projektis tegevusuurimuslikust perspektiivist (action research) nii makro- kui mikrotasandi analüüsides, panustades varasemast uurimistööst tulenevate teadmiste ja kompetentsidega ja rakendades ning kogudes ja analüüsides uusi andmeid. Väljundid: projektikonsortsiumi loodud terviklik hindamismudel, nõustamistegevus, teadussettekanded, populariseerivad ja teaduspublikatsioonid.

Sotsiaalne mälu ja kaasav muuseumiantropoloogia (2020-2023)

Projekti eesmärk on kaasava muuseumiantropoloogia vaatepunktist analüüsida erinevaid, kohati vastandlikke mäletamispraktikaid kahe Eesti mälukogukonna näitel ning uurida nende kaasamist ERMi kogumis- ja näitusetegevusse. Uurimistöö fookuses on a) ühiskonnas respekteeritud, etableerunud represseeritute kogukonna mälutöö analüüs; b) muuseumiantropoloogilised välitööd ja koostöö muuseumis väheesindatud mälukogukonnaga (Kirde-Eesti valdavalt venekeelsed elanikud, valdavalt endised kaevanduste töötajad) eesmärgiga sellise kogukonna lugude ja mälu kaudu tuua ERMi kogudesse ja näitustele venekeelse kogukonna hääl ja lood; c) loomeprojektina teostatav muuseumikülastajatele suunatud tegevus, mille käigus luuakse tänapäeva Eesti erinevaid mäletamisviise kaasavaid ning kriitilist ja refleksiivset suhestumist võimaldavaid väljundeid. Tööprotsessi dokumenteerimise põhjal on valmivad ka ettekanded ja uurimuslik artikkel.
Täitjad: Terje Anepaio, Ene Kõresaar (Tartu Ülikool), Kirsti Jõesalu (Tartu Ülikool)
Projekt: uuring, loomeprojekt, kogumistegevus, võrgustik

 

Kehatõlgenduste kultuurikontekst ja allikad mäluasutustes  (2018-2022)

Näituseprojekt „Õige keha, vale keha“ uurib ja näitab inimkehaga seotud arusaamu ja kujutlusi nüüdis- ja mineviku-Eestis, vaadeldes keha kui kultuuri produkti: kollektiivseid kehaga seotud arusaamu ja norme ning nende ajaloolist kujunemislugu Eesti näidete varal. Näitus tegeleb kuue teemaga: 1) inimese elukaar, 2) ilu ja kehatehnikad, 3) toit ja tervis, 4) ühiskondlikult väärtuslik keha, 5) trauma ja stigma, 6) tehnoloogiline ja fantaasiakeha. Näituseprojektis on olulisel kohal ERMi ja teiste mäluasutuste esemekogudes ja arhiivkogudes oleva materjali rekontekstualiseerimine ja taasmõtestamine, kuid ka muude allikate nagu meediatekstide ja erakogude materjalide integreerimine uue teadmise loomiseks. Näituseloomesse on integreeritud erižanrilised, tõlgendavad sidusprojektid (etendus, film, näitus jne), mis seostuvad näituse teemaga, ent on loodud iseseisvate autorite poolt.
Täitjad: näituse kuraatorite meeskond. Kristel Rattus, Terje Anepaio, Anu Järs, Anu Kannike, Tenno Teidearu, Karin Leivategija, Reet Piiri, Ellen Värv, Pille Runnel, Inna Jürjo (Tallinna Ülikool), Toomas Gross (Helsingi Ülikool)
Projekt: uuring, loomeprojekt, kogumistegevus