Digiloomingu konkurss "Eesti raamat 500"
Kasuta olemasolevat, et luua midagi uut!
Eesti muuseumides, arhiivides ja raamatukogudes on tohutu hulk digiteeritud fotosid, joonistusi, filme ja muudki, mis ootavad, et keegi neid vaataks ja kasutaks. Avasta see varandus ja tee selle põhjal võistlustöö teemal „Eesti raamat 500“. Leia mõnest Eesti digiandmebaasist foto(d), pilt/pildid, kaader/kaadrid või mis iganes sind inspireerib ning loo neist midagi, millega tähistada eestikeelse kirjasõna juubelit.
Eesti muuseumides, arhiivides ja raamatukogudes on tohutu hulk digiteeritud fotosid, joonistusi, filme ja muudki, mis ootavad, et keegi neid vaataks ja kasutaks. Avasta see varandus ja tee selle põhjal võistlustöö teemal „Eesti raamat 500“. Leia mõnest Eesti digiandmebaasist foto(d), pilt/pildid, kaader/kaadrid või mis iganes sind inspireerib ning loo neist midagi, millega tähistada eestikeelse kirjasõna juubelit.
Milline võiks olla tulemus?
- Töötlus pildist (meem, jutumullid, pildi loominguline sodimine jne)
- Tekst (näiteks algmaterjalist inspireeritud luuletus või jutt)
- Tehisintellekti abil loodud materjal (kõik TI-ga tehtud tööd lähevad hindamisel eraldi kategooriasse)
- Enda lavastatud ja pildistatud foto, mis meenutab originaali, aga sisaldab ehk ka loomingulist elementi
- Lühivideo algmaterjali põhjal
- Miski muu – mõtle raamidest väljaspool ja pane hullu!
Nõuded
-
Algne materjal peab pärinema digiandmebaasist. Siit leiad andmebaase.
-
Tööga peab olema kaasas digiandmebaasi link inspiratsiooniallikale.
-
Lisa kirjeldus, kuidas see on tehtud.
-
Lõpptulemus ei tohi mahult ületada 100 MB.
Konkursitööde hindamisel võtame arvesse võistlustöö originaalsust, selle seotust teemaga ning leidlikkust digipärandi kasutamisel.
ESITAN TÖÖ
ESITAN TÖÖ
Esitamise tähtaeg on 20. juuni 2025!
Tasuta programme, mis võivad olla abiks
Üleskutsest
Kuigi esimene tuntum eesti keelt sisaldav raamat on võib-olla Wanradti ja Koelli katekismus, mis trükiti Wittenbergis aastal 1535, siis esimesed teated eesti keelt sisaldavast trükisest pärinevad juba aastast 1525. Sellest ajast alates on eesti kirjakeel ja trükisõna läbi teinud põhjaliku arengu. Algselt religioossetes tekstides või ametlikes dokumentides esindatud eestikeelne kirjasõna hakkas ajapikku jõudma paberile ilukirjanduse, kogutud rahvaluule ja ajakirjanduse näol. Nüüdisajal näeme eesti keelt muidugi ka Vikipeedias, eKoolis, uudistes, telefonis, arvutite operatsioonisüsteemides jne. Eesti kirjasõna ümbritseb meid igal pool: e-kirjades, kiirsõnumites, tabloodel, ajalehtedes, aga loomulikult ka meie rikkalikus ilukirjanduses raamaturiiulitel.
Kuigi esimene tuntum eesti keelt sisaldav raamat on võib-olla Wanradti ja Koelli katekismus, mis trükiti Wittenbergis aastal 1535, siis esimesed teated eesti keelt sisaldavast trükisest pärinevad juba aastast 1525. Sellest ajast alates on eesti kirjakeel ja trükisõna läbi teinud põhjaliku arengu. Algselt religioossetes tekstides või ametlikes dokumentides esindatud eestikeelne kirjasõna hakkas ajapikku jõudma paberile ilukirjanduse, kogutud rahvaluule ja ajakirjanduse näol. Nüüdisajal näeme eesti keelt muidugi ka Vikipeedias, eKoolis, uudistes, telefonis, arvutite operatsioonisüsteemides jne. Eesti kirjasõna ümbritseb meid igal pool: e-kirjades, kiirsõnumites, tabloodel, ajalehtedes, aga loomulikult ka meie rikkalikus ilukirjanduses raamaturiiulitel.
Üleskutse on osa teadusprojektist „Digitaalne kultuuripärand kui ühiskondlik ressurss”, mida rahastab Eesti Kultuuriministeerium ja mille eesmärk on edendada digitaalse kultuuripärandi kasutamist ja mõistmist nii kultuuriasutuste kui ka tavakasutajate seas.
Auhinnad ERMilt ja partneritelt.
Kui tekib küsimusi, siis kirjuta palun aadressil mart.alaru@erm.ee.