Muuseumikogu täiendamine
Kogumise eesmärk
ERM on uurimis- ja haridusasutus ning Eesti suurim etnoloogiakeskus, mille ülesanne on Eesti mineviku ja tänapäeva, Eesti diasporaa, soome-ugri rahvaste ja Eestis elanud ja elavate rahvusrühmade, kultuuri kajastava ainese kogumine, säilitamine, uurimine ja tutvustamine. ERMi kogumistöö lähtub muuseumi teaduslikust profiilist, käimasolevatest uurimisprojektidest ja koostatavatest näitustest. Muuseumi kogumistegevus ning uute teadmiste loomine ja vahendamise lähenemisparadigma põhineb antropoloogilisel kultuuri mõistmisel ning tugineb kolmele kesksele printsiibile:- Keskmes on inimene. Keskpunktis on inimene kui kultuuriline ja sotsiaalne indiviid oma aja ühiskonnas. Kogumistöö peaks hõlmama inimest nii üksikisiku kui ka rühma liikmena, nii oma elukeskkonna rajajana kui kajastama tema suhtumist ümbritsevasse looduslikku keskkonda. Olulisel kohal on seejuures argikultuuri ehk igapäevaelu mõiste, kus rõhuasetus on inimeste kultuuri loovate ja tõlgendavate argipraktikate analüüsimisel ja dokumenteerimisel.
- Levik ja mitmekesisus. Tehtav kogumistöö peaks nii palju kui võimalik peegeldama sotsiaalseid ja kultuurilisi identiteete, soo- ja põlvkonnapõhiseid, samuti geograafilist varieerumist erinevatel aegadel. Tähelepanu all on ka erinevad elustiilid ja elulaadid; piirkondlike, osakultuuriliste, aga ka personaalsete identiteetide väljendused ning sotsiaalsed ja kultuurilised protsessid nii tänapäeval kui ka minevikus.
- Seosed, kontekstualiseeritus ja protsessipõhisus. Muuseumi tegevus, sealhulgas kogumistöö, peaks kaasa aitama seoste ja erinevate perspektiivide loomisele läbi aja ja ruumi ning asetama indiviidi kogemused seostesse, mis räägivad ümbritsevast ühiskonnast. Kaasaja inimeste kõnetamine kogude toel on seejuures samavõrd oluline kui kultuuri dokumenteerimine tuleviku vajadustest lähtuvalt.
Ühiskondlikust vaatepunktist on kogumisvajaduste sõnastamisel keskseks märksõnaks moderniseerumine ja globaliseerumine. Ajalises mõttes keskendub kogumistegevus 20. sajandile ja kaasajale. Prioriteetsete alamvaldkondade raames kogutakse nii materiaalset kui ka vaimset kultuuri. Keskmes on seejuures argikultuuri kajastava ainese kogumine:
- Kultuuri- ja elulaadi muutus: globaliseerumine, infotehnoloogilised muutused, mobiilsed elulaadid; linnaline elukeskkond; muutused aja kasutuses ja pereelus; põlvkonnad ja põlvkondlikud kogemused; argirõivastus
- Kodu ja elukoht: kodu sise- ja väliskeskkond; kodukultuuri muutumine; toidukultuur; tehnilised uuendused; välised mõjutused (nt kampaaniad)
- Privaatse ja avaliku sfääri suhe: töö- ja töökoht, eritähenduslik rõivastus (ameti-, töö-, vormirõivastus); ametiasutused, teenindav sfäär; kodanikuühiskond
- Sotsiaalsed ja kultuurilised rühmad: etnilised ja rahvusvähemused; sotsiaalsest identiteedist lähtuvad; religioonist lähtuvad; kogukonnad
- Kombed, traditsioonid: aastaring; inimese eluring ja tähtpäevad; üldrahvalikud ja kogukondlikud kombed ja traditsioonid; pärandiloome; rahvarõivad ja nende stiliseeringud
- Eesti diasporaa: Eesti kogukondade argielu minevikus ja tänapäeval; etnilise identiteedi säilitamine ja muutumine
- Uurali kultuurid: traditsiooniline kultuur; sotsiokultuuriline muutus; rahvuslikud ja religioossed liikumised
Kaasaegse muuseumi ülesandeks on olla dialoogis ühiskonnaga. Indiviidide ja kogukondade kultuurilise osaluse ning kaasamise printsiipe peetakse silmas ka kogumistöö planeerimisel. ERMi traditsioon kaasava kogumise osas ulatub juba muuseumi algusaegadesse, selle näiteks on ERMi Kirjasaatjate võrk ning Pildisaatjate võrk. Kaasajal rakendatakse kaasavat kogumist uutel viisidel, suhestades ennast teadlikult konkreetsete kogukondadega, pöörates tähelepanu nn igaüheloomele, näiteks fotokogu või AV-kogu täiendamisel. Muuseumil on eraldi näitusesaal osalusprojektidele, mis toimib ka kogude täiendamise ja arendamise platvormina ja mis toetab kogukondade (eri)vajadusi.
ERMi kogude korralduse põhimõtted 2022–2026 (pdf fail).